Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu. Edasikaebamise kord Sisulised asjaolud, kohtu põhjendused 27.12.2012 esitas hageja Profiteia Invest OÜ hagi M.P.i ja P.A. vastu 983.60 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja 05.10.2012 omandanud Creditmarket OÜ-lt kostjate vastu krediidilepingutest tulenevad nõuded. Hageja leiab, et kuna nõuded tulenevad sarnastest krediidilepingutest, võib menetlusökonoomika eesmärki silmas pidades esitada ühe hagi mõlema kostjate vastu. Kohus ei nõustu hagejaga ja leiab, et hagi ei vasta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) nõuetele. Nimelt võimaldab
lg 1 võimaldab hagi mitme kostja vastu omal valikul esitada ühe kaaskostja elu- või asukoha järgi (mida hageja käesoleval juhul ongi teinud), kuid käesolevas tsiviilasja ei ole tegemist kaaskostjatega
Kuivõrd kostjad osalevad menetluses teise poole suhtes iseseisvalt, tuleb riigilõivu tasuda mõlema kostja suhtes eraldi.
lg 1 p 2 ja 3 alusel tuleb hagis välja tuua hagi aluseks olevad faktilised asjaolud koos neid kinnitavate tõenditega. Hageja ei ole kostjate kohta hagi alust välja toonud, lisamata on Tsiviilasi nr 2-12-55256 asjakohased tõendid ning esitatu põhjal ei ole nõuete kujunemine jälgitav. Piisavaks ei saa pidada tabelit võlgnevate summade kohta. Hageja ei ole kostjate suhtes esitanud tõendeid õigussuhte olemasolu kohta kostjate ja Creditmarket OÜ vahel. Kohus on seisukohal, et nõude esitamine kahe erineva kostja vastu erinevatel õiguslikel alustel ei ole otstarbekas. Hagimaterjalide kättetoimetamine kostjatele võib võtta aega (kohtupraktikast nähtuvalt), venitades nii teise kostja suhtes menetlust ebamõistlikult. Kui kohus leiab, et mitme osaotsuse tegemine ühe tsiviilasja lahendamiseks ei ole otstarbekas, eraldatakse nõuded iseseisvateks menetlusteks. Seejuures jääksid toimikuid koormama hagimaterjalid selle kostja suhtes, kes ei ole eraldatud asjas kostjaks. Kohus on seisukohal, et menetlusökonoomika huvides on hagide esitamine kohe mõlema kostja suhtes eraldi. Nii
lg 1 p 3 sätestatud regulatsiooni kui hageja eesmärgiks on, et menetlus toimuks võimalikult kiiresti ja väikeste kuludega, kuid hagiga esitatud kujul ei ole selline eesmärk saavutatav. Tulenevalt eelpool toodust leiab kohus, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.
lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Vastavalt
lg 4, avalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale.
lg 6 kohaselt kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Vastavalt
lg 1 tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda v.a tasutud riigilõiv, mille tagastamist saab hageja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.