2-11-33776/12

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 28. november 2012 Pärnu Maakohtu Rüütli tänava kohtumaja kantselei kaudu Tsiviilasja number 2-11-33776 Tsiviilasi N.Z.i hagi J.Z.i vastu abielu lahutamise nõudes Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja N.Z., isikukood, eluk., esindaja riigi õigusabi korras vandeadvokaat Priit Tartu. Kostja Y.Z. isikukood, eluk. RESOLUTSIOON Rahuldada N.Z.i hagi. Lahutada N.Z.i (Z, isikukood) ja J.Z.i (Z, isikukood) abielu, mis sõlmiti xx xx xxxx ning mille kohta koostas Eesti Metodisti Kirik samal päeval abieluakti nr xx. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Sisulised asjaolud 20.07.2011 on N.Z. esitanud kohtule hagiavalduse J.Z.i vastu abielu lahutamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud Eesti Metodisti Kiriku poolt xx xx xxxx kinnipidamiskohas, mille kohta on koostatud abieluakt nr xx. Sisuliselt ei ole pooled koos elanud, kostjale on Pärnu Maakohtu xx xx xxxx otsusega mõistetud vangistuslik karistus ning 30.09.2010 on kostja edasise karistuse kandmiseks antud üle Vene Föderatsiooni ametnikele. Hagi esitamise ajal kandis kostja vanglakaristust Vene Föderatsiooni Arhangelski oblasti kinnipidamiskohas, vastav tõend on lisatud hagile. Hageja kinnitab, et abielulisi suhteid ei saa taastada, küll aga palub endale tagasi anda abielueelne perekonnanimi „T“. Tsiviilasi nr 2-11-33776 Kohus toimetas Eesti Vabariigi Justiitsministeeriumi ja Vene Föderatsiooni kompetentse asutuse kaasabil kostjale hagimaterjalid ja vastuse nõude kätte 27.01.2012, vastust hagile kostja ei esitanud. Kohus kuulas hageja isiklikult kohtus ära 21.11.2012, samal päeval kuulas kohus telefoni teel ära ka kostja, kes elab xxxxxxxx. Kostjal ei ole tema kinnitusel lubatud Eesti Vabariiki siseneda, kuigi vanglakaristus on tänaseks kantud. Vastuväiteid abielu lahutamisele kostja ei esitanud ja kinnitas, et abielusuhete taastamine ei tule kõne alla. Pooltel on ühine alaealine laps, kelle hooldusõiguse osas vaidlusi ei ole. Samuti ei ole vaidlust ühisvara osas. Hageja jäi ärakuulamisel oma nõude juurde, kinnitades sarnaselt kostjaga vaidluse puudumist lapse kasvatamise ja ühisvara osas. Hageja loobus oma soovist abielueelse perekonnanime taastamiseks. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PkS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud eraldi vähemalt kaks aastat (PkS § 67 lg 2). Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja seletused, leiab, et nende abielusuhted on pöördumatult lõppenud ja faktiliselt ei olegi neid olnud (abielluti kinnipidamiskohas ning pärast vabanemist ei ole kostja Eestis käinud). Pooled soovivad abielu lahutada ja peamiseks takistuseks selle tegemiseks väljaspool kohut on PkS § 64 teine lause. Selle kohaselt ei saa perekonnaseisuasutus abielu lahutada, kui vähemalt üks abielupooltest Eestis ei ela. Pooled ei ole koos elanud abielu sõlmimisest saadik, seega üle nelja aasta. Vaidlusi vara osas poolte vahel ei ole. Poolte ühine alaealine laps elab emaga Eestis ja tema osas samuti vaidlust ei ole. Kuivõrd pooled on väljendanud tahet nende vahel sõlmitud abielu lahutamiseks ja nad elavad eraldi, leiab kohus, et abielu jätkamine on võimatu ning abielu tuleb lahutada. Abielu taastamise perspektiiv puudub, pealegi on kostjal nii tema enda kui hageja kinnitusel keeld Eesti Vabariiki siseneda. Seega rahuldab kohus hagi. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 164 lg 1 kohaselt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Hageja poolt tasumata riigilõivu (ta sai selles osas menetlusabi) tasumise kohustuse määrab kohus pärast otsuse jõustumist eraldi määrusega. Toomas Talviste Kohtunik 2