3-11-852/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits 21.12.2012, Tartu 3-11-852 Juri Kolesnikovi (Kolesnikov) kaebus Tartu Vangla tegevuse (seoses jalutuskäigu tema nõudmisel mittelõpetamise ja arstiabi kohese mittevõimaldamisega) õigusvastasuse tuvastamiseks Tartu Halduskohtu 29.09.

1. a otsus Juri Kolesnikovi apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Juri Kolesnikov Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29.09.
2. a otsus muutmata, täiendades osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast (HKMS § 212 lg 1), s.t kuni 21.01.
3. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Kaebaja viibis 31.12.2010 Tartu Vangla eeluuritavate eluhoone
5. osakonnas, kus talle võimaldati jalutuskäik värskes õhus ajavahemikul 13:40–14:
6. Jalutuskäigu ajal teostasid jalutusboksides viibivate kinnipeetavate üle järelevalvet valvurid H. K. ja I. V.
7. 03.01.2011 esitas kaebaja Tartu Vanglale kaebuse (tl 28), milles väidab, et 31.12.2010 ei võimaldanud vanglaametnik tal varem lõpetada jalutuskäiku ja ta pidi piinlema valudega jalutuskäigu lõpuni. Pöördumises palub kaebaja algatada distsiplinaarmenetluse vanglateenistuse ametniku suhtes, kes ei lõpetanud tema jalutuskäiku varem.
8. Tartu Vangla inspektor-kontaktisik peaspetsialist-üksuse juhi ülesannetes I. P. luges oma 03.02.
9. a vastuses nr V1 65-1 (tl 6, 30) kaebaja esitatud kaebuse märgukirjaks ning teavitas, et kaebaja väidete kontrollimiseks on võetud ametnikult selgitused. H. K. selgituste kohaselt juhtumi kohta 03.02.2011 koostatud seletuskirjas (tl 29) ei ole kaebaja ega teised kinnipeetavad jalutuskäigu ajal pöördunud tema poole sooviga minna tagasi kambrisse, kuna ei suuda kas vigastuse, valu või füüsilise puude tõttu jalutust jätkata. Küll aga soovisid vanglaametniku sõnul osad kinnipeetavad külma ilma tõttu jalutada pool tundi. Eelnevast tulenevalt asus vastustaja seisukohale, et kaebaja poolt kirjeldatud asjaolud ei vasta tõele.
10. 09.02.2011 esitas kaebaja uue märgukirja (tl 7, 31), milles väidab, et 03.02.
11. a vastuses märgitu on vale ning tema poolt kirjeldatud sündmus leidis tõepoolest aset.
12. 08.03.
13. a kirjas nr V1 2118-1 (tl 8, 32) selgitas Tartu Vangla direktori asetäitja vangistuse alal kaebajale, et I.P. poolt 03.02.2011 allkirjastatud vastus nr V1 65-1 sisaldab kontrollitud andmeid ning Tartu Vangla jääb nimetatud vastuses toodud faktide juurde.
14. 14.03.2011 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile edastamiseks venekeelse vaide (tl 9).
15. 22.03.
16. a otsusega nr E5 153-1 (tl 10, 33) jättis Tartu Vangla võõrkeelsena esitatud vaide menetlusse võtmata ja tagastas selle kaebajale. Tartu Vangla selgitas, et kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik ning rahvastikuregistri andmetel tema rahvuseks eestlane. Kaebaja on omandanud üldkeskhariduse Rummu Erikutsekoolis, mille lõpetas
17. a. Keskhariduse omandamise raames õpetatakse ka eesti keelt ning seda nii verbaalse väljendusoskuse, keelest arusaamise kui ka kirjaliku eneseväljendamisoskuse osas. Kohtuistungitel Tartu Halduskohtus on kaebaja korduvalt avaldanud, et ei vaja kohtuistungile tõlki ega ole soovinud kohtulahendi tõlkimist eesti keelde. Samuti on kaebaja korduvalt inspektor-kontaktisikule avaldanud, et ei vaja dokumentide tõlkimist ning kasutanud vestluses inspektor-kontaktisikuga eestikeelseid sõnu, kui sama tähendusega venekeelne sõna ei meenu. Seetõttu saab vaide esitaja eesti keelest arusaamist pidada heaks. Kaebaja on esitanud Justiitsministeeriumile 25.08.2008 ja 12.03.2009 eestikeelsed vaided ning 08.09.2010 Tartu Vanglale vaideblanketil eestikeelse pöördumise. 15.10.2010 esitas kaebaja Tartu Vanglale eestikeelse dokumendina kahju hüvitamise taotluse. Eeltoodust tulenevalt on Tartu Vanglal piisavalt alust arvata, et vaide esitaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal eestikeelsete tekstide sisust aru saada, ennast eesti keeles väljendada ja väljenduda ladina tähestikku kasutades.
18. 30.03.2011 esitas kaebaja kohtule kaebuse, milles taotles tunnistada süüdlasteks ning karistada neid, kes tekitasid temale 31.12.2010 jalutuskäigu varasema mittelõpetamisega füüsilist valu ja pikki kannatusi. Kaebuse kohaselt hakkas tal jalutuskäigu ajal jalg valutama ja valvur ei viinud teda jalutusboksist välja, mistõttu pidi ta veel 40 minutit valu kannatama, ka valuvaigisteid sai ta alles 40 minuti möödudes. Kaebaja palub võtta vastutusele I.P. solvamise, valeliku vastuse andmise ja oma ülesannete mittetäitmise eest, ning need, kes tagastasid kaebajale tema poolt Justiitsministeeriumile esitatud vaide. 09.06.2011 kohtule saabunud kaebuse täienduses palub kaebaja tunnistada õigusvastaseks Tartu Vangla tegevus seonduvalt sellega, et talle ei võimaldatud õigeaegselt arstiabi. Põhjendatud huviks ülalmärgitud tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks märgib kaebaja, et kui süüdlaste süü saab tõendatud, siis saab tema pöörduda teiste instantside poole süüdlaste vastutusele võtmiseks ning esitada taotluse kahju hüvitamiseks.
19. 26.07.2011 halduskohtule esitatud vastuses taotleb Tartu Vangla kaebuse rahuldamata jätmist. Muuhulgas selgitab Tartu Vangla, et kaebaja on halduskohtus vaidlustanud mitmel korral tema vene keeles esitatud vaiete menetlusse võtmata jätmist (haldusasjad 3-11-767 ja 3-11-845). Mõlemas haldusasjas jättis halduskohus kaebused rahuldamata. 2
20. Halduskohtus 13.09.2011 toimunud kohtuistungil (tl 40-41) jäi kaebaja oma kaebuse juurde ning palub tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus juhtudel, kui vanglaametnikud ei too kaebajat tema nõudel varem tagasi ning ta peab väljas valu kannatama. Kaebaja märkis, et tema kaebuse menetlemisel ei uurinud vastustaja asjaolusid piisavalt. Vangla ei võtnud seletust teiselt vanglaametnikult, kes I.P. seletuskirja kohaselt teostas samuti 31.12.2010 jalutusboksi üle järelevalvet. Samuti ei ole üle kuulatud teisi kinnipeetavaid, kes kaebajaga samal ajal jalutusboksis viibisid.
21. Tartu Halduskohus jättis 29.09.
22. a otsusega (tl 42) kaebuse rahuldamata. Halduskohtu hinnangul ei leidnud tõendamist kaebaja väide, et teda ei viidud seoses jalavaluga enneaegselt jalutusboksist ära ja et talle ei osutatud õigeaegselt arstiabi. Halduskohus leidis, et ei ole alust kahelda vangla valvuri H.K. seletuse tõepärasuses, kuna ükski teine kinnipeetav ei ole vanglale esitanud kaebust selle peale, et teda ei viidud 31.12.2010 jalutuskäigult varem ära. Halduskohus asus seisukohale, et kaebuses toodud väited ei vasta tõele. Samuti ei nähtu ühestki asjas kogutud materjalist, et kaebaja oleks pöördunud vanglaametnike poole ja palunud arstiabi seoses jalavaluga, mistõttu ei ole alust tunnistada Tartu Vangla tegevus õigusvastaseks. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
23. 02.10.2011 esitas kaebaja apellatsioonkaebuse (tl 50-53, tõlge tl 55), milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 29.09.
24. a otsuse. Kaebaja selgitab apellatsioonkaebuses, et esitas kohtule vastustaja 31.12.
25. a toimingute õigusvastasuse tuvastamise nõude, et edaspidi vältida juhtumeid, kus kaebajat ei lasta jalutuskäigult varem tagasi kambrisse, kui tal hakkab selg või jalg jalutama ning ta kannatab valu käes. Kaebaja soovib, et vastustaja selline tegevus enam ei korduks ning tema kaebusi jalutuskäigult varem kambrisse lubamise osas võetaks tõsiselt. Kuna vangla ei kogunud kaebaja hinnangul käesolevas asjas läbi viidud kohtueelses menetluses piisavaid tõendeid, oleks halduskohus pidanud ise videosalvestised välja nõudma, millest oleks nähtunud, et pärast jalutuskäiku palus kaebaja valuvaigisteid ja need ta ka sai. Samuti ei küsitlenud halduskohus kinnipeetavaid, kes viibisid 31.12.2010 koos kaebajaga jalutusboksis. Vangla ei vaadanud läbi kaebaja esitatud vaiet ning otsuse tegi sama vanglaametnik, kelle tegevuse peale kaebaja vaide esitas. Samuti ei saatnud vangla edasi kaebaja vaiet, mille ta esitas Justiitsministeeriumile, vaid tagastas selle kaebajale. Kaebaja märgib, et halduskohus on käsitlenud üksnes kahte tema poolt esitatud neljast taotlusest ja pretensioonist, ning palub ringkonnakohtul arutada kõiki tema poolt esitatud taotlusi. Kaebaja esitab apellatsioonkaebuses järgmised taotlused: - Tunnistada vangla süüdi õige informatsiooni varjamise ning kohtule valeinformatsiooni esitamise eest; - Tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus kaebaja poolt esitatud kaebuse asjaolude uurimisel; - Tunnistada õigusvastaseks vangla toiming, mis seisnes selles, et kaebajat ei viidud jalutusboksist ära, kui ta selleks korduvalt soovi avaldas, ning talle ei võimaldatud õigeaegselt meditsiinilist abi; - Tunnistada õigusvastaseks vangla tegevus vaide läbivaatamisel ning Justiitsministeeriumile esitatud vaide edastamata jätmisel; - Kutsuda tunnistajatena kohtusse temaga koos jalutusboksis olnud kinnipeetavad ning tema kambrikaaslane ning vaadata üle videosalvestus, millelt on näha, et pärast jalutuskäiku kaebaja sai valuvaigisteid; - Kohustada vanglat võimaldama kaebajal endal kinnipeetavatelt ja valvuritelt ütlusi koguda ning videosalvestisi läbi vaadata. 3
26. Vastustaja palub oma 28.11.2011 ringkonnakohtule esitatud vastuses (tl 66-67) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja leiab, et kuna halduskohus ei tuvastanud, et vastustaja oleks apellandi suhtes jalutuskäigu korraldamisel õigusvastaselt toiminud, jättis halduskohus õigesti kaebuse rahuldamata. Kinnitust ei leidnud, et kaebaja oleks avaldanud soovi seoses terviseprobleemidega jalutuskäiku varem lõpetada. Kaebaja tunnistas ka ise, et sai koheselt pärast jalutuskäiku valvuri käest soovitud valuvaigisteid. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
27. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, täiendades osaliselt halduskohtu otsuse põhjendusi.
28. Ringkonnakohus peab algatuseks vajalikuks tõlgendada kaebaja ringkonnakohtule esitatud taotlusi ja märkida, et kaebus on esmajärjekorras suunatud tema jalutuskäigu tema nõudmisel mittelõpetamise ja arstiabi kohese mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamisele. Ringkonnakohus leiab, et selles tuleb teha otsus lähtuvalt HKMS § 201 lg-st 4, sest ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega.
29. Lisaks on kaebaja esitanud juba esimeses astmes taotluse tema vaide Justiitsministeeriumile edastamata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus peab võimalikuks selle puuduse ise kõrvaldada, täiendab halduskohtu otsuse põhjendust ja märgib, et kaebaja vaide edastamata jätmine on õiguspärane. Põhiseaduse § 6 ja § 52 lg 1 ning keeleseaduse § 8 lg 1 kohaselt on riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste asjaajamiskeel eesti keel ning nimetatud asutustel on õigus nõuda võõrkeelse dokumendi esitajalt dokumendi tõlget eesti keelde. 01.09.2010 kehtima hakanud VSkE § 491 regulatsiooni kohaselt toimub kinnipeetavate esitatud vaiete ja kahju hüvitamise nõuete menetlus eesti keeles. Regulatsiooni eesmärgiks on ühelt poolt kaitsta eesti keelt kui väärtust iseenesest ja teisalt aidata kaasa kinnipeetavate taasühiskonnastamisele. VSkE § 491 lg 1 kohaselt saadetakse vangla direktorile muu vanglateenistuja haldusakti või toimingu peale esitatud vaie enne menetlusse võtmist tõlkijale. VSkE § 491 lg 5 kohaselt jätab vangla vaide tõlkijale edastamata kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab temal oma õigusi kaitsta. Võõrkeelsed dokumendid tagastatakse menetlusse võtmata kinnipeetavale ja selgitatakse dokumentide tõlkimise protsessi.
30. 14.03.2011 esitas kaebaja Justiitsministeeriumile edastamiseks venekeelse vaide (tl 9). 22.03.
31. a otsusega nr E5 153-1 (tl 10, 33) jättis Tartu Vangla võõrkeelsena esitatud vaide menetlusse võtmata ja tagastas selle kaebajale. Kaebaja on Eesti Vabariigi kodanik ning rahvastikuregistri andmetel on tema rahvuseks eestlane. Kaebaja on omandanud üldkeskhariduse Rummu Erikutsekoolis, mille lõpetas
32. a. Keskhariduse omandamise raames õpetatakse ka eesti keelt ning seda nii verbaalse väljendusoskuse, keelest arusaamise kui ka kirjaliku eneseväljendamisoskuse osas. Kohtuistungitel Tartu Halduskohtus on kaebaja korduvalt avaldanud, et ei vaja kohtuistungile tõlki ega ole soovinud kohtulahendi tõlkimist eesti keelde. Ringkonnakohus peab usutavaks, et kaebaja on korduvalt inspektorkontaktisikule avaldanud, et ei vaja dokumentide tõlkimist ning kasutanud vestluses inspektor-kontaktisikuga eestikeelseid sõnu, kui sama tähendusega venekeelne sõna ei meenu. Kaebaja on esitanud Justiitsministeeriumile 25.08.2008 ja 12.03.2009 eestikeelsed vaided ning 08.09.2010 Tartu Vanglale vaideblanketil eestikeelse pöördumise. 15.10.2010 esitas kaebaja Tartu Vanglale eestikeelse dokumendina kahju hüvitamise taotluse. Vastustaja poolt viidatud haldusasjades 3-11-767 ja 3-11-845 tegi ringkonnakohus 29.06.2012 otsuse, mis on tänaseks jõustunud. Selles menetluses esitas Tartu Vangla tõendeid, mille kohaselt kaebaja 4 valdab eesti keelt niisugusel tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Iseäranis selgitas Tartu Vangla selles menetluses, et kaebaja on läbinud A2 taseme eesti keele kursuse üle 90%se tulemusega, olles võrreldes teistega väga edukas. Lõppjäreldusele, et kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, on ringkonnakohus jõudnud ka 22.12.
33. a määruses haldusasjas nr 3-11-251, 25.09.
34. a määruses haldusasjas nr 3-11-1922 ja 19.12.
35. a määruses haldusasjas nr 3-10-
36. Esimesed kaks neist on jõustunud. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtul piisavalt alust eeldada, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal eestikeelsete tekstide sisust aru saada, ennast eesti keeles väljendada ja väljenduda ladina tähestikku kasutades. Ringkonnakohus ei kahtle esitatud tõendite alusel selles, et kaebaja suudab oma õigusi kaitsta eesti keeles. Eelnevast tulenevalt ei ole Tartu Vangla kaebaja õigusi rikkunud.
37. Kaebaja poolt on lisaks esitatud taotlused täiendavate tõendite kogumiseks. Need taotlused jätab ringkonnakohus lähtuvalt HKMS § 198 lg-st 3 tähelepanuta.
38. Lähtuvalt HKMS § 108 lg 1 lausest 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole antud juhul esitanud kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad kulud poolte endi kanda. Einar Vene Agu Timmi 5 Madis Ernits