MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ag

) § 11 lg 5 ja haldusmenetluse seaduse (HMS) § 72 lg 1 p 3 näevad kohustamisnõude osas ette kohustusliku kohtueelse korra läbimise vaidemenetluse näol ning selle, et kinnipeetaval on õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras üksnes tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud vaide vangla direktorile või Justiitsministeeriumile ning vangla direktor või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Asja materjalidest nähtuvalt ei olnud halduskohtule 07.05.2012 seisuga teada asjaolu, et kaebaja on püüdnud kohustamisnõude osas läbida vaidemenetlust ka
2. aastal, kuna Tartu Vangla vastuses halduskohtu päringule märgiti, et registri andmete põhjal ei ole kaebaja käesolevas asjas
3. a vaidemenetlust läbinud. Tartu Vangla vastuses kaebaja määruskaebusele on aga märgitud, et kaebaja on
4. a esitanud seoses õigusaktidele ja kohtulahenditele venekeelse juurdepääsu tagamisega kaks järjestikust pöördumist, mida käsitleti selgitustaotluse ja märgukirjana. N. Lilitškin esitas 09.02.2012 vastustajale avalduse 2 (reg nr 2-3/426), Tartu Vangla vastas sellele 15.02.2012 (vastus nr 2-3/426-1) ja vastuse sai N. Lilitškin kätte 16.02.
5. Kaebaja esitas 20.03.2012 vaide blanketil pöördumise, mida vastustaja ei käsitlenud vaidena ning vastas sellele kui märgukirjale 09.04.
6. Kaebus halduskohtusse esitati 13.04.
7. Vastustaja hinnangul ei ole ka
8. a esitatud pöördumised käesoleval juhul olulised, kuna täpselt sama sisuga pöördumise arvutisse venekeelse kasutajaliidese (ja kirillitsa klaviatuuri) paigaldamiseks oli kaebaja esitanud 03.09.2010 ning kaebaja ei esitanud vaiet Tartu Vangla 01.10.
9. a vastusele, millega jäeti kaebaja taotlus läbi vaatamata. Vastustaja väitel sai kaebaja seega juba 01.10.2010 teada, et tema taotlust ei rahuldatud ning seetõttu hakkas kulgema 30 päevane tähtaeg kohustamisvaide esitamiseks ja kaebajal oli õigus vaide esitamiseks kuni 01.11.
10. Vastustaja leiab, et kaebaja
11. a taotluse esitamise hetkeks oli
12. a taotluse läbivaatamata jätmisest möödunud üle ühe aasta ning seetõttu ei kuuluks kaebaja esitatud vaide menetluse tähtaeg ennistamisele HMS §-s 77 ja § 34 lg-s 3 sätestatud alustel. Kohustusliku kohtueelse vaidemenetluse läbimiseks tuleb kaebajal esitada tähtaegselt vaie vangla vastusele, millega tema taotlust ei rahuldatud. Ringkonnakohus märgib, et 01.10.
13. a vastusega jättis vastustaja taotluse läbi vaatamata ja tegemist ei olnud keeldumisega. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole
14. a menetlustähtaja ennistamise lubamatus aluseks kohustamiskaebuse tagastamisele, kuna vastustaja ei ole 20.03.
15. a pöördumist vaidena lahendanud ega seda vaide esitamise tähtaja ennistamata jätmise tõttu tagastanud. Kohtupraktikas on varasemalt aktsepteeritud kaebuse tagastamist, kui vastustaja on menetlenud kaebaja taotlust ja vaiet ning tagastanud viimase põhjusel, et kaebaja oli samasisulise vaide juba varem esitanud, see oli jäänud rahuldamata ja uue vaide esitamise hetkeks oli vaidlustatavast toimingu teadasaamisest möödunud üle ühe aasta (vt Tartu Ringkonnakohtu 24.09.
16. a määrus haldusasjas nr 3-11-2806). Sellist olukorda aga käesolevas asjas ei esine.
17. Halduskohus ei ole vaidlusalust määrust tehes seega analüüsinud, kellele (kas vangla direktorile) esitas kaebaja 20.03.
18. a vaide blanketil esitatud pöördumise, kas see esitati tähtaegselt vaide esitamise tähtaja mõistes ja kas see on sisuliselt käsitletav kohustamisnõudes esitatud vaidena, mitte märgukirjana. Kui Tartu Vanglale 20.03.
19. a esitatud pöördumine on vaadeldav vaidena, siis omab kohtule kohustamiskaebuse esitamise tähtaja kulgema hakkamise osas tähendust eelkõige see, kas haldusorgan on vaide lahendanud või mitte. Kohtupraktikas on leitud, et kui haldusorgan ei ole avalduse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist vaidemenetlus käigus haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras kontrollinud, on rikutud avaldaja põhiõigust seadusega sätestatud menetlusele ning hea halduse tava (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 04.04.
20. a määrus haldusasjas nr 3-3-1-32-03, p 13). Kuna käesoleva kohtuasja toimikus puuduvad kaebaja 09.02.
21. a avaldus, Tartu Vangla 15.02.
22. a vastus, kaebaja 20.03.
23. a pöördumine (määruskaebuse kohaselt 16.02.
24. a vaie) ning samuti kaebaja 02.09.
25. a taotlus ja Tartu Vangla 01.10.
26. a vastus selle läbi vaatamata jätmise kohta, siis peab halduskohus nimetatud materjalid esmalt välja nõudma.
27. Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esitatud määruskaebuse osaliselt, tühistab vaidlustatud määruse kaebuse kohustamisnõude tagastamise osas ja saadab asja tühistatud osas halduskohtule tagasi menetluse jätkamiseks kaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis. 3
28. Kahjunõude osas märgib ringkonnakohus vastuseks määruskaebusele järgmist.

§ 11

lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval, karistusjärgselt kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav, karistusjärgselt kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

§ 11

lg-st 8 tuleneb üheselt, et kinnipeetava poolt esitatud kahjuhüvitamise nõudes loetakse kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks vaid juhul, kui vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Käesoleval juhul oli kaebaja esitanud venekeelse kahjunõude Tartu Vanglale 09.04.2012 ning samal alusel esitatud kahjunõude Tartu Halduskohtule 13.04.2012. Tartu Vangla vastusest halduskohtu päringule nähtub, et 02.05.2012 seisuga oli vanglale esitatud kahjunõue veel tõlkimises. Tulenevalt riigivastutuse seaduse § 18 lg-st 1 algab kahju hüvitamise taotluse läbivaatamise kahekuuline tähtaeg hetkest, mil haldusorganile on esitatud nõuetekohane taotlus. Kuna kaebaja esitas vanglale venekeelse kahjunõude, siis ei olnud kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamise tähtaeg hakanud veel kulgema ning kohustuslik kohtueelne menetlus oli kohtusse pöördumise hetkel läbimata. Asjakohatu on kaebaja väide, et vastustaja ei rahulda kahjunõuet.

§ 11

lg 8 kohaselt on oluline, et kohtueelne menetlus oleks läbitud enne kohtule kahju hüvitamise kaebuse esitamist. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus eeltoodust tulenevalt põhjendatult tagastanud kaebuse kahjunõude osas kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, kuna selles nõudes on kaebaja pöördunud kohtusse ennatlikult. Agu Timmi Madis Ernits 4 Maili Lokk