3-11-1121/27

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 03.12.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1121 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla ametnike 29.04.2011 õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 100 000 eurot. Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.05.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.05.
2. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. 29.04.2011 paigutasid Viru Vangla valvurid kaebuse esitajat distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse. Enne kartserisse minemist tekkis kaebuse esitajal valvuritega sõnelus väidetavalt talle nõudepesukäsna, puhastusvahendite ja õpperaamatute kartserisse mittevõimaldamise tõttu, mille tagajärjel kasutasid valvurid kaebuse esitaja sõnul tema suhtes vägivalda.
4. Kaebuse esitaja esitas 03.05.2011 Tartu Halduskohtusse kaebuse, milles palus hüvitada Viru Vangla ametnike 29.04.2011 õigusvastase tegevusega tekitatud kahju summas 100 000 eurot. Kaebuse kohaselt seisnes valvurite õigusvastane tegevus selles, et 29.04.2011 viidi kaebuse esitaja kartserisse, kuhu tal ei lubatud kaasa võtta nõudepesukäsna, puhastusvahendeid ja õpperaamatuid. Valvurid põhjendasid eelnimetatud asjade mittelubamist vastavasisulise direktori käskkirjaga, mis oli eestikeelne ja millest kaebuse esitaja ei saanud aru. Kaebuse esitaja palus valvuritel kutsuda vanemvalvur, mille järgselt tekkis tal tema enda sõnul ühe kohalviibiva valvuriga sõnelus ning kaebuse esitaja lõi valvurit rinna piirkonda. Kaebuse esitaja väitel seejärel ta rahunes ning rääkis valvuritega rahulikult, kuid kohale saabunud valvurid ja vangla julgeolekuosakonna töötaja hakkasid teda väidetavalt kõvasti peksma.
5. 19.05.2011 saatis kohus vastustajale teabenõude, milles kirjeldas kaebuses esitatud asjaolusid ning palus teatada kohtule, kas kaebuse esitaja on esitanud vastustajale nende asjaoludega seonduvalt kahju hüvitamise taotluse.
6. Viru Vangla 24.05.
7. a vastuse kohaselt Tartu Halduskohtu 19.05.
8. a nõudekirjale ei olnud kaebuse esitaja esitanud vanglale ei vaiet ega kahjunõuet seoses 29.04.2011 aset leidnud nõudepesukäsna, puhastusvahendite ja õpperaamatute mittelubamisega kartserisse.
9. Tartu Halduskohus tagastas 25.05.
10. a määrusega kaebuse esitaja kaebuse. Halduskohus selgitas määruses, et vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 näeb vangla tekitatud kahju hüvitamise taotluse osas ette kohustusliku kohtueelse menetluse, mis kaebuse esitajal oli läbimata, kuna nähtuvalt Viru Vangla 24.05.
11. a vastusest kohtu nõudekirjale ei olnud kaebuse esitaja vanglale kahju hüvitamise nõuet esitanud. Halduskohus võttis seisukoha, et kohustusliku kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu ei ole võimalik kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotlust menetleda ja juhindudes kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 11 lg 31 punktist 1 kuulub kaebus tagastamisele.
12. 07.06.2011 esitas kaebuse esitaja määruskaebuse, mille kohaselt ta ei ole nõus 25.05.
13. a kohtumäärusega, millega Tartu Halduskohus tagastas tema kaebuse. Kaebuse esitaja märgib muuhulgas, et ta on 31.05.2011 esitanud kahju hüvitamise taotluse Viru Vanglale seoses tema suhtes 29.04.2011 vägivalla rakendamisega ja vaidlustanud 28.04.
14. a käskkirja nr 6-3/853-D, millega talle määrati distsiplinaarkaristuseks 20 ööpäeva kartseris.
15. 28.06.
16. a määrusega jättis Tartu Halduskohus kaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 25.05.
17. a määruse peale käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, kuna määruskaebuses ei olnud märgitud selgelt väljendatud protsessuaalset taotlust.
18. 10.07.2011 esitas kaebuse esitaja Tartu Halduskohtule taotluse, milles väljendab arusaamatust talle ette heidetud määruskaebuses sisalduvate puuduste osas ning palub kohtul määrata talle tasuta õigusabi määruskaebusest puuduste kõrvaldamiseks.
19. 12.07.
20. a määrusega vabastas Tartu Halduskohus kaebuse esitaja täielikult riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel ning käsitles tema 07.06.2011 esitatud määruskaebust koos 10.07.2011 esitatud taotlusega määruskaebusena Tartu Halduskohtu 25.05.
21. a määruse tühistamiseks.
22. Vastustaja palub oma 28.07.
23. a vastuses määruskaebusele jätta määruskaebus rahuldamata. Vastuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja vanglale esitanud kahjunõuet seoses 29.04.2011 aset leidnud ametnike tegevusega, mistõttu on kaebuse esitajal läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus ning tema kaebus kuulub tagastamisele HKMS vr § 11 lg 31 p 1 alusel. 2
24. 13.11.2012 saatis ringkonnakohus vastustajale täiendava päringu, milles soovis infot, kas kaebuse esitaja on esitanud Viru Vanglale temale 29.04.2011 valvurite poolse vägivaldse tegevusega põhjustatud kahju hüvitamise nõude. Samuti palus ringkonnakohus vastustajal esitada väljavõte kaebuse esitaja poolt perioodil 29.04.2011 kuni 07.06.2011 vanglale esitatud ja vangla poolt registreeritud taotluste nimekirjast. Ringkonnakohtule esitatud vastuses kinnitab vastustaja, et kaebuse esitaja ei ole 29.04.2011 aset leidnud intsidendi osas, kus väidetavalt olid julgeolekuosakonna ametnikud tema suhtes vägivalda kasutanud, esitanud vanglale kahju hüvitamise nõuet (Viru Vangla vastuses märgitud „29.04.2012 toimunud intsidendi osas“, kuid vastusest tervikuna ilmneb, et ilmselgelt on tegemist eksimusega kuupäeva märkimisel). Vastustaja väidet ei lükka ümber ka vastusele lisatud kaebuse esitaja poolt esitatud kohtu poolt nimetatud perioodil vanglale esitatud taotluste nimekiri, kuna registreeritud ei ole ühtegi kahjunõuet, mille kommentaaridest nähtuks selgelt, et tegemist on valvurite poolt kasutatud vägivallaga seoses esitatud kahjunõudega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 25.05.
26. a määrus muutmata.
27. HKMS vr § 11 lg 31 p 1 järgi tagastab halduskohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse esitaja ei ole kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. VangS § 11 lg 8 võimaldab kinnipeetaval vangla tekitatud kahju hüvitamiseks halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega on asjaolu, kas kaebuse esitaja oli enne halduskohtu poole pöördumist esitanud Viru Vanglale nõude, olulise tähtsusega asjaolu kaebuse menetlusse võtmise otsustamisel.
28. Kaebuse esitaja 07.06.
29. a määruskaebusest ja 03.05.
30. a kaebusest selgub, et kaebuse esitaja nõuab kahju hüvitamist nii talle nõudepesukäsna, puhastusvahendite ja õpperaamatute mittevõimaldamise kui talle vanglaametnike poolt väidetavalt tekitatud kehavigastuste eest. Viru Vangla 24.05.
31. a vastuse kohaselt ei ole kaebuse esitaja esitanud vanglale nõuet ega vaiet seoses nõudepesukäsna, puhastusvahendite ja õpperaamatute mittelubamisega kartserisse. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et vastusest ei selgu aga, kas kaebuse esitaja on esitanud vanglale kahju hüvitamise nõude ka seoses tema suhtes vanglaametnike poolt väidetavalt kasutatud vägivallaga. Käesoleval juhul on halduskohus sisuliselt teinud Viru Vangla 24.05.
32. a osalise vastuse põhjal järelduse, et kaebuse esitaja ei ole ka tema suhtes väidetavalt kasutatud vägivallaga seoses vanglale kahjunõuet esitanud, ning jõudnud seisukohale, et kaebuse esitajal on kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata kõigi kahjunõudega seonduvate kaebuses esitatud faktiliste asjaolude osas.
33. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus ei ole piisaval määral järginud uurimispõhimõtet ning on tagastanud kaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise tõttu, tuginedes mittetäielikele andmetele. Halduskohtus menetluse läbiviimise ajal kehtinud HKMS vr § 16 lg 2 ls 2 ja lg 6 ls 1 kohaselt kogub halduskohus vajadusel tõendeid omal algatusel ning võib menetlusosaliselt, samuti menetlusväliselt haldusorganilt nõuda asja lahendamiseks vajalikku teavet. Uurimispõhimõttest tulenevalt peab kohus välja selgitama kaebuse eseme. Seega pidi halduskohus selgeks tegema, millise Viru Vangla konkreetse tegevuse peale kaebuse esitaja kaebuse esitas ning kas kaebuse esitaja oli eelnevalt esitanud Viru Vanglale vastavasisulise nõude, mis annaks aluse lugeda kohustuslik kohtueelne menetlus läbituks. 3
34. Ringkonnakohtule esitatud määruskaebuses väidab kaebuse esitaja, et ta on 31.05.2011 esitanud vastustajale kahjunõude seoses tema suhtes 29.04.2011 vägivalla rakendamisega ning tema suhtes 28.04.2011 koostatud käskkirjaga nr 6-3/853-D, millega määrati talle kartserikaristus 20 päeva. Ringkonnakohus leiab, et kaebuse esitaja suhtes koostatud 28.04.
35. a käskkirja nr 6-3/853-D vaidlustamine ei saa olla aktuaalne käesolevas kohtuvaidluses, kuna väidetavalt toimus kaebuses kirjeldatud vägivalla kasutamine kaebuse esitaja suhtes 29.04.2011, käskkiri on aga kaebuse esitaja enda väitel koostatud 28.04.2011 ehk päev varem. Seega vajab kohtueelse menetluse läbituks lugemiseks kinnitust üksnes kaebuse esitaja väide, et ta on esitanud vastustajale kahjunõude tema suhtes 29.04.2011 vägivalla rakendamisega.
36. Kaebuse esitaja poolt 29.04.2011 kuni 07.06.2011 vanglale esitatud ja vangla poolt registreeritud taotluste nimekirjast ei nähtu, et kaebuse esitaja oleks esitanud vanglale kahjunõude või vaide 31.05.2011, nagu kaebuse esitaja määruskaebuses väidab. Väljavõtte kohaselt on kaebuse esitaja 04.05.2011 vaidlustanud käskkirja nr 6-3/853-D ja soovinud 25 000 euro hüvitamist kartseris oldud päevade eest. Täiendavalt nähtub Viru Vangla dokumendiregistrist, et 31.05.2011 ei ole kaebuse esitaja esitanud kaebust käskkirjaga nr 6-3/853-D seoses, vaid seoses 25.04.
37. a käskkirjaga nr 6-3/806-D. Samuti ei nähtu kohtute infosüsteemist, et kaebuse esitaja oleks esitanud kohtule kahju hüvitamise kaebusi seoses vangla poolt talle 29.04.2011 kahju tekitamisega.
38. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole halduskohus piisaval määral uurinud, kas 03.05.2011 seisuga oli kaebuse esitaja poolt esitatud vanglale kahjunõue seoses kaebuse esitajale 29.04.2011 tervisekahju (kehavigastuste) tekitamisega. Siiski ei pea ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 25.05.
39. a määruse tühistamist ning asja tagasi saatmist halduskohtule menetlusse võtmise otsustamiseks otstarbekaks. Nimelt esitas kaebuse esitaja kahju hüvitamise taotluse kohtule seoses talle 29.04.2011 tekitatud kahjuga 03.05.
40. Seega on selge, et isegi kui kaebuse esitaja oli vanglale kahju hüvitise taotluse esitanud, ei olnud möödas seadusega ette nähtud tähtaeg kaks kuud selle lahendamiseks. Seega leiab ringkonnakohus, et on võimalik, et tegemist on olukorraga, kus kaebuse esitaja ei saanudki reaalselt olla läbinud kohtueelset menetlust, kuna vastustaja ei olnud veel talle esitatud kahju hüvitamise taotlust lahendanud. Kaebuse tagastamine sellises olukorras ei kahjusta ebamõistlikult kaebuse esitaja huve, kui kohus selgitab kaebuse esitajale arusaadavalt kaebuse esitajal olevat õigust pöörduda uuesti kohtusse pärast seda, kui vangla on talle esitatud kahju hüvitamise taotluse läbi vaadanud. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et halduskohtu määrus ei kuulu tühistamisele ning võimalikud menetlusvead saab kõrvaldada ka käesolevas määruses kaebuse esitajale menetlusliku olukorra selgitamisega. Nimelt juhib ringkonnakohus kaebuse esitaja tähelepanu, et tulenevalt kehtiva halduskohtumenetluse seadustiku § 43 lg 2 esimesest lausest ei võta kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine õigust pöörduda uuesti kohtusse. Kohus märgib, et riigivastutuse seaduse § 17 lg-st 3 tulenevalt tuleb taotlus või kaebus kahju hüvitamiseks esitada kolme aasta jooksul, arvates päevast, millal kannatanu kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama.
41. Järgnevalt võtab ringkonnakohus seisukoha selle osas, kas halduskohus on õigesti menetlenud kaebuse esitaja poolt määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamise staadiumis halduskohtule esitatud riigi õigusabi taotlust. Toimiku materjalidest ei nähtu, et halduskohus oleks kaebuse esitaja sellekohase 10.07.
42. a esitatud taotluse lahendanud. Tartu Halduskohtu 12.07.
43. a määruse kohaselt on kohus kaebuse esitaja 10.07.
44. a taotlust tõlgendanud selliselt, et koosmõjus kaebuse esitaja varem kohtule esitatud avaldusega on 4 tegemist määruskaebusega. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu seisukohaga ning leiab, et kaebuse esitaja 10.07.2011 kohtule esitatud avalduses sisalduva taotluse puhul on tegemist riigi õigusabi taotlusega ehk taotlusega määrata talle advokaat halduskohtule esitatud kaebuse tagastamise määruse peale korrektse ja nõuetekohase määruskaebuse koostamiseks.
45. Riigi õigusabi taotluse kohtusse saabumise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku vr § 472 lg-st 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 1 teisest lausest tulenevalt kontrollib halduskohus, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Eeltoodud sätet tuleb käesoleva haldusasja asjaolude valguses tõlgendada selliselt, et juhul, kui halduskohus leiab, et määruskaebus ei vasta nõuetele ja vastuseks puuduste kõrvaldamise nõudele esitab menetlusosaline taotluse määrata talle riigi õigusabi, peab ka selle taotluse lahendama esimese astme kohus ise, kuna määruskaebuse nõuetelevastavuse kontrollimise kohustusest tulenevalt peab esimese astme kohus edastama ringkonnakohtule nõuetekohase määruskaebuse. Seega pidi halduskohus käesoleval juhul lahendama kaebuse esitaja poolt halduskohtule 10.07.2011 esitatud taotluse ning võtma seisukoha riigi õigusabi määramise osas, kuid on jätnud selle tegemata. Määruskaebuse ringkonnakohtusse saabumise hetkel kehtinud HKMS vr § 472 lg 1 ja TsMS § 664 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus menetlusse võetud määruskaebuse saamisel, kas halduskohus on kaebuse õigesti menetlusse võtnud ja teeb ise menetlustoimingud, mis halduskohus jättis seoses määruskaebusega tegemata.
46. Ringkonnakohus leiab, et praeguses menetlusstaadiumis ei ole alust asuda lahendama kaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotlust. Halduskohus on tõlgendanud kaebuse esitaja poolt halduskohtule määruskaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise eesmärgiga esitatud avaldust kaebuse esitajale soodsalt, lugedes määruskaebuse nõuetekohaselt esitatuks. Kuigi halduskohus ei ole sõnaselgelt võtnud seisukohta kaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotluse osas, on halduskohus loonud määruse põhjendustega olukorra, kus riigi õigusabi taotlus ning selle lahendamine muutus ainetuks. Lugedes oma 12.07.
47. a määruses kaebuse esitaja määruskaebuse nõuetekohaselt esitatuks, kõrvaldas halduskohus sellega kaebuse esitaja poolt halduskohtule täiendavate määruskaebuse seisukohtade esitamise vajaduse. Kuna kaebuse esitaja taotles riigi õigusabi just määruskaebuse koostamiseks, kuid tal ei olnud pärast halduskohtu 12.07.
48. a määruse tegemist kohustust halduskohtule täiendavat määruskaebust esitada, langes ära ka alus taotleda selleks riigi õigusabi. Eeltoodud põhjustel ei saa ringkonnakohus hakata lahendama kaebuse esitaja poolt esitatud riigi õigusabi taotlust. Riigi õigusabi taotluse lahendama mitteasumist toetab ka asjaolu, et määruskaebus on ringkonnakohtule arusaadav ka käesoleval kujul, mistõttu ei kuuluks riigi õigusabi taotlus rahuldamisele. Maili Lokk Agu Timmi 5 Madis Ernits