3-10-3291/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Maili Lokk ja Agu Timmi

1. november 2012, Tartu 3-10-3291 AS Remedia kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt kahju hüvitamiseks summas 4983,13 eurot Tartu Halduskohtu 28.10.
2. a otsus AS Remedia apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja AS Remedia, esindaja vandeadvokaat Meelis Pirn Vastustaja Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON
3. Jätta Tartu Halduskohtu 28.10.
4. a otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
5. Kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jätta tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o kuni
6. detsembrini
7. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. AS Remedia esitas 16.12.2010 Tartu Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuselt aktsiisilao tegevuse õigusvastase peatamisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 4983,13 eurot. Vastustaja 14.12.
9. a otsusega nr 9-14/9060 peatati kaebaja aktsiisilao tegevusloa kehtivus kuni 60 päevaks. Selle otsuse tegemisega seiskus suurel määral kaebaja majandustegevus. Kaebaja tegevusloa kehtivuse õigusvastane peatamine tekitas olukorra, kus ajavahemikul 16.12.2010 kuni 21.12.2010 seiskus suurel määral tema majandustegevus, nimelt tootmine seiskus, töötajad tuli koju saata, jätkates palga maksmist, valmiskauba eksportimiseks sel ajavahemikul tuli sõlmida leping teise aktsiisilaopidajaga ning lisaks tuli kiirustades võtta eraisikult kõrge intressiga laen. Enne haldusakti väljaandmist on rikutud kaebaja ärakuulamisõigust. Kaebaja on omal algatusel esitanud eelpoolnimetatud otsuse suhtes vastuväiteid, aga otsusest ei nähtu, et haldusorgan oleks vastuväiteid kaalunud. HALDUSKOHTU LAHEND
10. Tartu Halduskohtu 28.10.
11. a otsusega rahuldati kaebus osaliselt. Maksuhaldur on loa kehtivuse peatamise otsuse tegemisel jätnud menetlusse kaasamata kaebaja ega pole arvestanud tema seisukohtadega ning sellega, et ettekirjutusega anti kaebajale liiga lühike tähtaeg uue tagatise esitamiseks. Maksuhalduri 14.12.
12. a otsuses ei ole ühtki märget, et ettekirjutuse adressaat oleks ettekirjutust vaidlustanud või taotlenud selle täitmise peatamist. Samas ei ole vastustaja ka muul viisil kaebaja seisukohta küsinud. Seega on maksuhaldur rikkunud kaebaja tegevusloa kehtivuse peatamisel hea halduse põhimõtteid ning ei ole küsinud haldusmenetluses kaebaja arvamust ja on jätnud välja toomata ja analüüsimata vaides esitatud seisukohad ja taotlused. Tegevusloa kehtivuse peatamisest tingitud kulutused tööjõukuludele ei ole leidnud tõendamist. Kahju hüvitamise nõue Logistika Pluss OÜ-le aktsiisilao teenuse kasutamise osas summas 345,12 euro ehk 5400 krooni tasumise kohta on põhjendatud. Tavaolukorrast kõrgemate laenuintresside tasumisest tingitud kahju ei kuulu vastustaja poolt hüvitamisele. Kaebaja pidi ettekirjutusest järeldama, et ettekirjutuse tähtaegselt täitmata jätmine võib talle tuua tagajärgi, millele oli ettekirjutuses viidatud. Lisaks ei ole kaebaja esitanud ühtki tõendit, et ta oleks ettekirjutuse järel tegelenud üldse pangast laenu võtmisega. Kaebaja oleks saanud intressidest põhjustatud väidetava kahju ise ära hoida. Arvestades kaebuse rahuldatud osa proportsiooni, mõisteti vastustajalt kaebaja kasuks välja kohtukulud summas 190 eurot. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
13. AS Remedia esitas apellatsioonkaebuse, milles palus halduskohtu otsuse osaliselt tühistada ja muuta väljamõistetud menetluskulude suurust. Halduskohus on jätnud tähelepanuta asjaolu, et kaebajal on kaks nõuet. Kohus on rahuldanud täielikult kaebaja esimese nõude, millega tunnistas vastustaja 14.12.
14. a otsuse õigusvastaseks. Lisaks nõudis kaebaja vastustajalt kahjuhüvitise väljamõistmist summas 4 983,13 eurot. Kuna kohus rahuldas kaebaja esimese nõude täielikult ja teise nõude 6,9% ulatuses, siis peaks see kajastuma ka menetluskulude väljamõistmise otsuses. Taotletud menetluskulu tuleks välja mõista järgmiselt: 2 737,15 / 2 = 1 368,56 eurot nõudelt teha kindlaks 14.12.
15. a otsuse õigusvastasus ja 2 737,15 x 6,9 % = 188,9 eurot kahjuhüvitise väljamõistmise nõudelt. Kaebaja soovib vastustajalt välja mõista menetluskulud summas 1 368,56 + 188,9 = 1 557,46 eurot.
16. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskus palub jätta AS Remedia apellatsioonkaebuse rahuldamata. Käesolevat vaidlust ei saa pidada erakordselt mahukaks ja seega ei ole kaebaja poolt kantud menetluskulud kogu ulatuses vajalikud ja põhjendatud. Kasutades kaebaja lähteandmeid oleks kahjuhüvitise nõudelt arvestatud menetluskulude õige arvestus: 1368,56 x 6,9% = 94,43 eurot ning kogusummaks on 1557,46 euro asemel hoopis 1462,99 (1368,56 + 94,43) eurot. Kuna vastustaja on seisukohal, et põhjendatud menetluskuludeks on 1180 eurot, siis oleks kaebaja menetluskulude arvestuskäik järgmine: 1180 / 2 = 590 eurot õigusvastasuse tuvastamise nõude osas kantud menetluskulud. Kahjuhüvitise väljamõistmise osas kantud menetluskulud oleksid 590 x 6,9% = 40,71 eurot. Kogusumma oleks seega 630,71 (590 + 40,71) eurot. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.10.
18. a otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuses on vaidlustatud ainult menetluskulude väljamõistmist ja seoses sellega märgib ringkonnakohus järgmist.
19. Vaidlustatud kohtulahendi tegemise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 92 lg 2 sätestas, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Sama regulatsioon on kehtestatud ka HKMS § 108 lg-s
20. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et menetluskulude väljamõistmine on ebaõige selle tõttu, et halduskohus ei ole arvestanud sellega, et kaebajal oli esitatud kaks nõuet: a) teha kindlaks LMTK 14.12.
21. a otsuse nr 9-14/9060 õigusvastasus; b) mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja kahjuhüvitis summas 4 983,13 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on ainult kahju hüvitamise nõudega, kuna õigusvastasuse tuvastamine on sellega juba hõlmatud. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt isikul, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada käesoleva seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Seega on selle seaduse alusel võimalik väita, et õigusvastasuse tuvastamine on ainult üheks kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks. Kuna kaebaja taotles kahju hüvitamist summas 4 983,13 eurot ja halduskohus rahuldas kaebuse summas 345,12 eurot, seega 6,9% ulatuses, siis on kohus õigesti välja mõistnud ka menetluskulud summas 190 eurot.
22. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et apellatsioonkaebuses toodud ulatuses ei kuuluks menetluskulud rahuldamisele ka siis, kui kaebajal oleks tõepoolest esitatud 2 nõuet, mida oleks võimalik vaadelda eraldivõetuna. Siis kuuluks kaebaja poolt kantud menetluskulud jagamisele nende nõuete vahel ja kummagi nõude puhul oleks menetluskulud 1 368,56 eurot. Kahju hüvitamise nõude rahuldamisel halduskohtu otsuses toodud ulatuses kuuluks menetluskulud selles osas hüvitamisele summas 1368,65x6,9%=94,40 eurot. Seega oleks ta võimalik saada 1462,96 eurot.
23. Kuigi vastustaja on vastuses apellatsioonkaebusele leidnud, et kaebaja poolt taotletud menetluskulud ei ole põhjendatud ja vajalikud taotletud summas, siis jätab ringkonnakohus selle väite tähelepanuta, kuna vastustaja ei ole halduskohtu otsusega väljamõistetud menetluskulude suurust vaidlustanud.
24. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) kaebaja enda kanda. Einar Vene Maili Lokk 3 Agu Timmi