TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2336 Otsuse kuupäev 20.02.2012 Kohtunik Mare Priks Kohtuasi OÜ Profit Pluss esindaja vandeadvokaadi abi Siret Saksa kaebus Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 09.06.2011 maksuotsuse nr. 12.2-3/4506-48 tühistamise nõudes. Asja läbivaatamise kuupäev 01.02.2012, avalik kohtuistung Kohtuistungil osalejad Kaebuse esitaja OÜ Profit Pluss esindajad: vandeadvokaadi abi Siret Saks ja vandeadvokaat Anto Kasak; Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse esindajad Indrek Lind ja Anu Madissoon. Resolutsioon Jätta OÜ Profit Pluss esindaja vandeadvokaadi abi Siret Saksa kaebus haldusasjas 3-11-2336 rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, seega apellatsioonikaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks on 21.03.
- Asjaolude kirjeldus OÜ Profit Pluss esindaja vandeadvokaadi abi Siret Saks on esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse 09.06.2011 maksuotsusele nr. 12.2-3/4506-48 ja 29.08.2011 vaideotsusele nr. 6-1/373-
- Kaebusega on taotletud tühistada Maksu-ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 09.06.2011 maksuotsus nr. 12.2-3/4506-
- Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse ( edaspidi maksuhaldur) 09.06.2011 maksuotsusega nr 12.2-3/4506-48 määrati OÜ-le Profit Pluss täiendavalt tasumiseks käibemaksu 44 520,98 eurot ja tulumaksu 55 743,67 eurot, kokku 100 264,65 eurot. 08.07.2011 esitas OÜ Profit Pluss maksuotsusele vaide ning Maksu- ja Tolliameti 29.08.2011 vaideotsusega nr 6-1/373-3 jäeti vaie rahuldamata. OÜ Profit Pluss esitas 30.09.2011 halduskohtule kaebuse, milles taotleb 09.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/4506-48 tühistamist. Kaebaja seisukohad ja taotlused Kaebaja on seisukohal, et maksuotsus on motiveerimata ning käibemaksu ja tulumaksu määramise aluseks olevad õiguslikud ja faktilised asjaolud ning maksuotsuses toodud järeldused on vastuolus seadusega. Tehingute tegemise osas on kaebaja seisukohal, et tehingud on reaalselt toimunud ning tegemist on majandusliku sisuga tehingutega, mille puhul ei saa rääkida ettevõtlusega mitteseotud väljamaksetest või alusetust sisendkäibemaksu tasaarvestamisest. Maksuhaldur on rikkunud uurimispõhimõtet ning pidanud Ivo Tamme ülekuulamisel oluliseks neid ütlusi, mis on maksuhaldurile soodsad. Kaebaja on seisukohal, et puudub alus väita, et tehingud OÜ Profit Pluss ja Mauser Baltic OÜ vahel ei ole toimunud, tehingu toimumise kohta on arve nr.
- Kaebaja on esitanud tõendeid selle kohta, et tehingud OÜ Mauser Balticuga on toimunud. OÜ Cartagena on väljastanud arve 29042 290 kg ahvena ostuks ning arvele on kaasa kirjutatud selgitus, et kalast toodeti fileed ning kaasa on pandud arvele kala esmakokkuostukviitung, mille kohaselt on näha, et kala on püüdnud OÜ Cartagena. Kaebuses on asutud seisukohale, et kala müük, kala töötlemine ning edasimüük teistele ettevõtetele on tõendatud ning tegemist ei ole kaebaja osalemisega maksupettuses, vastustaja ei ole tõendanud, et tegemist oleks kaebaja poolse hoolsuskohustuse rikkumisega. OÜ-lt Regendel Grupp on kaebaja soetanud kala kogusummas 808.986 krooni eest. 13 arve alusel ning nimetatud äriühingu rekvisiitidega arvetele lisatud kala päritolu tõendavatel esmakokkuostukviitungitel kajastatud andmed ei erinenud kalanduse infosüsteemis olevate andmetega, seega on esitatud andmed korrektsed. Kaebaja on seisukohal, et vastustaja on kala soetamise puhul jõudnud ebaõigele järeldusele, mille kohaselt võiks olla tegemist maksupettusega kala ostu näol. OÜ Bioextra on osutanud kaebajale teenust vaadeldava perioodi ajal 9 arve alusel, kusjuures kaks arvet väljastati kalapüügivahendite eest ja kalalaeva remondi eest ning seitse arvet on väljastatud transporditeenuse eest. Kaebaja märgib, et
- aasta arvetel on Kalle Kaljula (OÜ Bioextra) allkiri, mida
- aasta arvetel ei ole. Seega peab kaebaja vähetõenäoliseks, et Kalle Kaljula ütlused vastaksid maksuameti ülekuulamisel tõele, maksuamet pidi kontrollides näitama algdokumente ning küsima ka allkirjade kohta. OÜ Trading on osutanud kaebajale siseriiklikku transporditeenust 8 arve alusel, lisaks selgitab kaebaja juhatuse liige transporditeenuse osutamist omakäeliselt vormistatud selgitustega. OÜ Profit Pluss raamatupidamisdokumentide hulgas on OÜ-de Kaljukivi Grupp ja OÜ Artselon arved kalapüügiteenuste eest, millele on lisatud kala üleandmisdeklaratsioonide raamatu lehed. Tehingute alusel on ostetud kala osaühingutelt OÜ-lt Artselon ja OÜ Kaljukivi Grupp. Kaebaja on viidanud Riigikohtu lahendile 3-3-1-18-
- Kaebusega taotletakse kaevatava maksuotsuse tühistamist ning menetluskulude väljamõistmist, mille kohta on kaebaja esindaja esitanud kohtukulude nimekirja kohtuistungil. Vastustaja seisukohad ja taotlused Vastustaja taotleb jätta kaebuse rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. Vastustaja peab vajalikuks märkida Ivo Tamme poolt erineval ajal antud vastuoluliste ütluste osas, et praktika on kinnitanud esmaste ütluste suuremat tõepärasust võrreldes hilisemate, pärast pikemat kaalumist antud ütlustega, millisest põhimõttest on maksuhaldur lähtunud ka käesoleval juhul maksuotsuses vastavate ütluste tõepärasust hinnates. Nimelt on Ivo Tamme enne maksuhaldurile 13.04.2010 selgituste andmist andnud varem, 07.04.2010 ütlusi kriminaalasjas. Ivo Tamme 07.04.2010 antud esmaste ütluste suuremat tõepärasust võrreldes hiljem 13.04.2010 maksuhaldurile antuga kinnitab ka asjaolu, et need langevad kokku maksumenetluse käigus Andres Kääri poolt antud seletustega selles, et OÜ Regandel Grupp ja OÜ Cartagena kala 2 esmakokkuostukviitungitel kala püüdjana märgitud Andres Käär ei ole kala püüdnud ega nimetatud äriühingutele müünud. Vastustaja märgib, et puudub alus kahelda Ivo Tamme esmaste ütluste suuremas tõepärasuses, kuna need langevad kokku teiste asjas kogutud usaldusväärseteks hinnatud andmetega ning maksuhalduri eelneva kahtlusega, et kala päritoludokumendid ja arved on vormistatud hiljem teadlikult OÜ-de Mauser Grupp, Regandel Grupp ja Cartagena nimel fiktiivselt. Vastuseks kaebuse esitaja väidetele vaidlustatud maksuotsuse tegemisel tõendite vale tõlgendamise ja selle kaudu vääradele järeldustele jõudmise kohta märgib vastustaja, et olenemata sellest, kuidas maksuotsuses toodud argumendid eraldiseisvatena kaebuse esitajale paistavad, ei muuda see vaidlusalust maksuotsust tervikuna veel vastuoluliseks ja motiveerimatuks ega ka Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-18-10 nimetatud põhimõtteid eiravaks. Vastustaja märgib, et kuigi kaebuse esitaja on seisukohal, et kuivõrd on tõendatud kala üleandmine, ei saa mingil moel olla tegemist tehingu mittetoimumisega ehk maksupettusega, ei ole vastustaja hinnangul kala üleandmine OÜ-de Mauser Baltic, Cartagena ja Regandel Grupp poolt kaebuse esitajale tõendatud. Käesoleval juhul seisneb sisuline erinevus vaidlusaluste tehingute erinevast käsitlemisest vastustaja ja kaebuse esitaja poolt selles, et maksuhaldur hindab tõendeid (lepingud, arved, selgitused ja muud maksumenetluses selgunud andmed) kogumis ja nende vastastikuses seoses, kuid kaebuse esitaja eelistab kaebuses anda tehingutele hinnanguid eelkõige arvetest ja nende tasumisest lähtuvalt. Vastustaja on seisukohal, et ainuüksi arve esitamine ja rahasumma pangakontole kandmine ei kinnita veel seda, et tehingud ka tegelikkuses arvel märgitud osapoolte vahel toimunud oleksid. Vastustaja arvates ei kinnita tehingute toimumist ainuüksi esmakokkuostukviitungid. Seda seetõttu, et eksisteerivad muud asjaolud, mis seavad tehingute toimumise nimetatud osapoolte vahel kahtluse alla. Vastustaja viitab Tallinna Ringkonnakohtu lahendile 04.09.2009 haldusasjas nr 3-07-2540, milles otsuse punktis 8 on asunud seisukohale, et selleks, et näidata ära põhjendatud kahtlus maksukohustuslase osalemises maksupettuses, peab maksuhaldur tõendama ära need maksuotsuses välja toodud asjaolud, mille põhjal on järeldus, et ostja oli teadlik müüja nimel väljastatud arve fiktiivsusest ja see on usutavam vastupidisest. Vastustaja märgib, et maksuhaldur on käesoleval juhul oma sellesisuliste kahtluste kujunemist põhjalikult analüüsinud ja põhjendanud vaidlustatud maksuotsuse punktis 2.
- Maksuotsus on motiveeritud ning sel juhul läheb kohustus tõendada enda heausksust üle maksukohustuslasele. Kuna kaebuse esitaja ei ole esitanud oma väidete tõenduseks mingeid usaldusväärseid tõendeid, leiab vastustaja, et peale arvel märgitud summa tasumise on muud tehingutega seotud toimingud/asjaolud tõendamata, mistõttu on põhjendatud maksuhalduri kahtlus tehingute mittetoimumises. Vastustaja hinnangul ei saa käesolevas asjas tähelepanuta jätta ka asjaolu, et kaebuse esitajal oli ostjana ilmselge majanduslik huvi maksupettuses osaleda, sest majanduslikku kasu saab ta fiktiivsete arvete alusel enda maksustatavast käibest arvestatud käibemaksust alusetult maha arvatud sisendkäibemaksust ning nende arvete alusel tehtud väljamaksetelt tulumaksukohustusest kõrvalehoidumisest. Kaebuse esitaja ei ole esitanud mingeid uusi tõendeid ega teavet, mis annaksid alust asuda seisukohale, et talle täiendavalt tasumisele määratud maksusummad oleksid määratud valesti. Sellest tulenevalt on vastustaja seisukohal, et kaebuse esitaja väited ei anna alust 09.06.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/4506-48 tühistamiseks. Kohtu seisukohad: Kohus kuulanud ära poolte seisukohad ning tutvunud asja materjalidega asub seisukohale, et kaebus on põhjendamatu ning ei kuulu rahuldamisele. 3 Kohus on esitatud kaebuse maksuotsuse nr. 12.2-3/4506-48 tühistamise nõudes menetlusse võtnud kohtumäärusega 07.10.2011 ning esialgse õiguskaitse küsimuse on kohus lahendanud kohtumäärusega 05.10.
- Tulenevalt Maksukorralduse seaduse (MKS) § 95 on maksuhaldur teinud tasumisele kuuluva maksusumma määramiseks maksuotsuse. Kohus kontrollides maksuotsuse nõutavust haldusakti nõuetele, asub seisukohale, et maksuotsus vastab MKS § 95 sätestatud nõuetele ning samuti on maksotsus motiveeritud ning välja on toodud nii faktilised kui juriidilised alused, mistõttu on maksuotsus kontrollitav ja arusaadav. Maksuotsust analüüsides on selge kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Asja materjalidest nähtuvalt on Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse 22.06.2010 korralduse nr. 12.2-3/4506-1 alusel esitanud OÜ Profit Pluss 28.07.2010 maksustamisperioodide jaanuar 2009 kuni aprill 2010 kohta raamatupidamise algdokumendid käibe- ja tulumaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimiseks ning andis teavet äriühingu majandustegevuse ja maksuhaldurit huvitatavate tehingute kohta. OÜ Profit Pluss poolt äriregistrile esitatud
- majandusaasta aruande andmetel on äriühingu põhitegevus kala- ja kalatoodete kokkuost , edasimüük ja töötlemine. Kalaliikidest töödeldakse koha, ahvenat ja haugi. Ettevõte osutab teenuseid kalatoodete ladustamisel, töötlemisel, pakendamisel, külmutamisel ja säilitamisel.
- aastal hakati oma toodangut otse Euroopa turule viima. Äriühingu raamatupidamisdokumendid on esitanud maksuhaldurile OÜ Profit Pluss juhatuse liige Dmitri Vesselov. OÜ Profit Pluss müüb kala, fileeritud kala ning osutab fileerimisteenuseid Eesti äriühingutele OÜ Fibera Trade, OÜ Kalma Kaubandus, OÜ Sevenstar Invest ja Saksamaa, Hollandi, Poola, Taani ja Venemaa äriühingutele. Maksuhaldur on teinud kindlaks, et OÜ Mauser Baltic on registreeritud käibemaksukohustuslaseks ajavahemikul 25.07.2009 kuni 07.03.2010, äriühing ei ole esitanud käibedeklaratsioone 2010.a. veebruaris ja märtsis ning varasemate perioodide käibedeklaratsioonid on esitatud arvandmeteta. Maksuhaldur on arvanud nimetatud äriühingu käibemaksukohustuslaste registrist välja, kuna äriühing ei ole tõendanud ettevõtlusega tegelemist. OÜ Profit Pluss juhatuse liige Dmitri Vesselov on andnud maksuhaldurile ebamääraseid ütlusi OÜ-ga Mauser Baltic tehingute kohta, väites, et ei mäleta kala toojaid ega seda, kas ta kontrollis dokumente või ei, samas ei mäleta firma esindaja nime. Nimetatud äriühingu arve nr. 2010010 kohaselt on müüdud ahvenat OÜ-le Profit Pluss, kuid ei nähtu kala päritolu. Kalapüügiseaduse kohaselt tuleb esmakokkuostukviitungid edasi anda ostjale ja ostja saab kontrollida soetusdokumentide andmete õigsust, antud juhul puudusid kala päritoludokumentide originaaldokumendid. Kalapüügiseaduse § 20 lg 6 p. 3 kohaselt on keelatud värske kala müük ja ost, kui pole tuvastatud kala päritolu. Eeltoodu alusel on maksuhaldur põhjendatult pidanud OÜ Mauser Baltic rekvisiitidega dokumente fiktiivseteks ja leidnud põhjendatult, et tehingu tegelikku toimumist ei ole olnud ning leidnud, et kaebaja käitumises esinevad maksupettuse tunnused. Maksuhaldur on märkinud, et OÜ Cartagena on olnud käibemaksukohustuslane perioodil 04.11.2008 kuni 09.03.2011 ning OÜ Cartagena on käibemaksukohustuslase registrist kustutatud, kuna äriühingu tegelemine ettevõtlusega ei leidnud tõendamist. Nimetatud äriühingu juhatuse liige Ivo Tamme on andnud seletusi nii kriminaalasja kui maksumenetluse raames. Kriminaalasja raames antud ütluste kohaselt on ta täitnud esmakokkuostukviitungeid ja rannapüügipäevikuid, kus on näidanud kalurina A. Kääri, kes ei ole tegelikult kala püüdnud. Oma seletuses väidab I. Tamme, et tema ei tea, kust sai kala OÜ Profit Pluss. Samas on Cartagena OÜ koostanud arve nr. 29042 Profit Pluss OÜ-le, kus on vormistatud ahvena müük 290 kilogrammi, mis tähendab, et kala soetamiseks väljastatud arve näol on tegemist fiktiivse arvega. Oma seletuses kriminaalasja raames on Ivo Tamme selgitanud, et on olemas juhuseid, kus on tehtud OÜ Cartagena nimel arveid ja kala tegelikult ei ole olnud. 4 Kalur Andres Kääri seletuste kohaselt ei ole ta kala püüdnud ega oma ka kalapüügivahendeid ning samas ei osanud ka seletust anda kuidas tema nimi oli sattunud kala esmakokkuostukviitungitele ning A. Käär on eitanud ka OÜ-s Cartagena töötamist. OÜ Cartagena juhatuse liige Ivo Tamme on andnud seletuse, mille kohaselt on OÜ-l Cartagena kaluriks Andres Käär ning I. Tamme väidete kohaselt oli ta koos A. Kääriga kalal käinud, kusjuures A. Käär on väitnud omapoolses seletuses vastupidist. Maksuhaldur on kontrollimise käigus tuvastanud, et ei ole tõendatud OÜ Regandel Grupp poolt OÜ-st Cartagena kala soetamine ning edasimüümine, kala ostu-müük ei ole OÜ Regandel Grupp majandustegevus. Nimetatud äriühingu juhatuse liige Tarmo Sinilaid on andnud seletuse , mille kohaselt ei osanud öelda midagi OÜ-le Profit Pluss kala müügi kohta ning tema seletuste kohaselt äriühingu esmakokkuostukviitungid on täidetud Janar Lehiste (transportis kala kaubikuga ) etteütlemise kohaselt ning väidab, et pole kordagi näinud väidetavat kalamüüki, pole kala ise püüdnud ega suhelnud Peipsi äärsete kala ostjatega. OÜ Profit Pluss on kajastanud kontrollitaval perioodil raamatupidamises käsitlenud 13 OÜ Regandel Grupp rekvisiitidega OÜle Profit Pluss suunatud arveid. Esmakokkuostukviitungite järgi on kogu OÜ-le Profit Pluss edasimüüdud kala soetatud OÜ-lt Cartagena, kellele on kala väidetavalt püüdnud Andres Käär. Kõigi kolme eelmainitud ettevõtte puhul on kaebaja leidnud, et nimetatud ettevõtete ja OÜ Profit Pluss vahelised tehingud on tõendatud väljavõtetega arvestuse pidamisest sissetulevate kalatoodete kohta ja edasimüügiarvetega OÜ-le Fibera Trade. Kaebuse esitaja on heitnud maksuhaldurile ette ka MKS § 11 lg-st 1 tuleneva uurimispõhimõtte rikkumist, kuna maksuotsuse koostamisel on jäetud arvestamata asjaolud, millele tuginedes saab kinnitada, et tehingute taga oli majanduslik sisu. Kaebuse esitaja hinnangul on vastustaja kasutanud Ivo Tamme kriminaalmenetluses antud ütlusi osaliselt ning ainult endale sobivas suunas. Kohus nõustub maksuhalduri seisukohaga, et olenemata sellest, kuidas maksuotsuses toodud argumendid eraldiseisvatena kaebuse esitajale tunduvad, ei muuda see vaidlusalust maksuotsust tervikuna vastuoluliseks ja motiveerimatuks ega ka Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-18-10 nimetatud põhimõtteid eiravaks. Kohtu hinnangul ei ole kala üleandmine OÜ-de Mauser Baltic, Cartagena ja Regandel Grupp poolt kaebuse esitajale tõendatud ja nendelt äriühingutelt ei ole kaebuse esitaja kala soetanud. Maksuhaldur hindab tõendeid kogumis ja nende vastastikuses seoses, kuid kaebuse esitaja eelistab kaebuses anda tehingutele hinnanguid eelkõige arvetest ja nende tasumisest lähtuvalt. Vastustaja on õigesti asunud seisukohale, et ainuüksi arve esitamine ja rahasumma pangakontole kandmine ei kinnita veel seda, et tehingud ka tegelikkuses arvel märgitud osapoolte vahel toimunud oleksid. Samuti ei kinnita tehingute toimumist ainuüksi esmakokkuostukviitungid. Maksuhaldur on saanud Põllumajandusministeeriumi kalamajandusosakonnalt 18.11.2010 selgituse milliseid andmeid saab kontrollida nende kohta, kes kasutavad elektroonilist kalanduse infosüsteemi. OÜ Profit Pluss on maksuhaldurile väitnud, et nendel on võimalik kontrollida kalanduse infosüsteemi kasutamise võimalust, kuid OÜ Profit Pluss ei ole seda teinud. Maksuhaldur on ka tuvastanud , olles ülekuulanud Ivo Tamme, kes on väitnud, et Profit Pluss OÜ on kandnud raha OÜ Cartagena arvele, mis on tema poolt välja võetud sularahana ja tagastatud ning on teiste firmadega (ka OÜ Mauser Baltic ja OÜ Regandel Grupp) seotud selliselt , et on koostanud omakäeliselt nende firmade nimel dokumente, milles olevad andmed ei vasta tõele. Seega on Profit Pluss OÜ tema poolt kantud summad teistele äriühingutele tagasi saanud ning Profit Pluss OÜ pidi olema teadlik , et arved on fiktiivsed ning tehingut tegelikult ei ole toimunud ning järelikult on OÜ Profit Pluss osalenud maksupettuses. 5 Eeltoodu alusel on maksuhaldur pidanud põhjendatult võimalikuks, et OÜ Profit Pluss on soetanud kala tundmatutelt isikutelt, kes pole käibemaksukohustuslased. Kala on faktiliselt firmas olemas olnud, mida on töödeldud ja edasi müüdud. Seega väheneb OÜ Profit Pluss poolt kontrollitava perioodi ajal mahaarvatud sisendkäibemaksusumma. Kaebuse esitaja on käsitlenud ka OÜ Bioextra ja OÜ Trading rekvisiitidega arveid, kes on väidetavalt osutanud OÜ-le Profit Pluss transporditeenuseid. Siinkohal on maksuhaldur märkinud õigesti, et arve esitamisega ei ole tõendatud teenuse osutamine tegelikkuses. Maksuhaldur on tuvastanud, et nimetatud äriühingutel puudus reaalne majandustegevus, neil puudusid vastavad transpordivahendid ning neil ei olnud ka transpordivahendeid renditud, et osutada transporditeenust. Maksuhaldur on tuvastanud, et transporditeenuste soetamise kuudel (veebruar, märts ja aprill) kulus transporditeenuse soetamiseks ligi pool summast, mis maksti samal perioodil kala eest, mistõttu ei ole usutavaks peetud transporditeenuse hinda. OÜ Bioextra juhatuse liige Kalle Kaljula ja OÜ Trading juhatuse liige Allan Parkala selgituste kohaselt ei tea nemad tehingute kohta OÜ-ga Profit Pluss midagi seonduvat öelda. Samas on maksuhaldur kontrollinud, et mõlemad äriühingud pole Veterinaar- ja Toiduametilt toidu vedamiseks kasutatavatest sõidukitest teavitanud. Seega pidid tehingud olema fiktiivsed ja OÜ Profit Pluss pidi teadlik olema, et vormistatud on fiktiivne tehing. OÜ Profit Pluss raamatupidamisdokumendid kajastavad OÜ-de Kaljukivi Grupp ja Artselson arveid, mis kajastavad kalapüügiteenuse osutamist. Vastustaja on juhtinud tähelepanu ka maksuotsuses viidatud asjaolule, et kontrollitaval perioodil kehtinud kalapüügiseadus (kaluriga seonduvat käsitletakse §-s 13²) ei näinud ette kalapüügivõimaluse kasutada andmist teisele äriühingule (selline võimalus tekkis 10.12.2010 jõustunud kalapüügiseaduses (§ 134 lg 15)). Kuna seadusesäte, mis lubab kalapüügiõigust üle anda, ei kehtinud lepingute sõlmimise ajal, on kaebuse esitaja ja OÜ-de Kaljukivi Grupp ja Artselon vahel sõlmitud teenuselepingud ebaseaduslikud. Seega on maksuhaldur järeldanud, et kõik kõnealused ettevõtted on piisavalt teadlikud kalanduse valdkonda reguleerivast seadusandlusest, mistõttu nendevahelised seadusega vastuolus olevad tehingud saavad olla ainult teadlikud ja tahtlikud. Maksuhalduri poolt maksumenetluses tuvastatud asjaoludest tulenevalt on põhjendatud maksuhalduri seisukoht, et kaebuse esitajal puudus õigus kontrollitava perioodi sisendkäibemaksu hulka arvata käibemaksu, mis oli märgitud OÜ-de Kaljukivi Grupp ja Artselon kalapüügiteenuse arvetele ja seda põhjusel, et tegelikud teenuse osutajad (FIE-d Ivan Kulakov ja Aleksei Artjušenkov) ei olnud käibemaksukohustuslased. Kokkuvõttes teeb kohus järelduse, et maksuhaldur on õiguspäraselt toiminud, järginud uurimisprintsiipi , kogunud hulganisti tõendusmaterjali ja võtnud arvesse kõiki asjas tähendust omavaid asjaolusid ning teinud motiveeritud maksuotsuse, mis käsitleb kõiki maksumääramise aluseks olevaid asjaolusid. Kaebaja poolt väljatoodud asjaolud maksuotsuse tühistamiseks on asjakohatud ja otsitud põhjustel. Asjakohatu on kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole
- aasta osas viinud kontrolli läbi sellise põhjalikkusega nagu kontrollitaval perioodil, kuna puudub alus selles kahelda ning nimetatud kaebaja poolt toodud väide ei ole kinnitust leidnud. Samas on kaebaja märkinud, et maksuhaldur on arvestanud I. Tamme ütlustega kriminaalmenetluses ning on arvestanud nende ütlustega, mis on maksuhaldurile soodsad. Kohus leiab, et maksuhaldur on kasutanud Ivo Tamme ütlusi kogu info ulatuses, mille alusel sai hinnata müügitehingu majanduslikku sisu. Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma on valesti määratud. Kaebuse esitaja ei ole esitanud dokumente ja tõendeid, mis annaksid alust asuda seisukohale, et tasumisele määratud maksusumma on valesti määratud. 6 Sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tõendamist reguleerivad Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1-4 ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus tekib teiselt maksukohustuslaselt kaupade ja teenuste soetamisel, kui kaup või teenus on soetatud tegelikult arvel märgitud isikult ning see on tõendamist leidnud, arve peab vastama KMS § 37 nõuetele. Antud juhul arved ei kajasta tegelikku majanduslikku sisu ja tehingu osapooli. Kui tuvastatakse müüja reaalse majandustegevuse puudumine, on ostja pahausksust kinnitavaks asjaoluks see, et ostja teadis või pidi teadma, et müüjal tegelikult majandustegevus puudub. Seda teades pidi ostja olema teadlik ka sellest, et müüja ei saa olla talle teenuse osutajaks või kauba müüjaks. Kui isik on teadlik tehingu tegelikest asjaoludest ning ka esitatud dokumendi võimalikust fiktiivsusest, kuid kajastas seda dokumenti oma maksudeklaratsioonis, on tegemist ostja pahausksusega või osalemisega maksupettuses. Antud asjas arvete alusel väljamaksete tegemine on OÜ Profit Pluss ettevõtlusega mitteseotud kulu Tulumaksuseaduse § 51 lg 2 p. 3 mõistes, mis on väljamaksed, mille kohta maksumaksjal puudub raamatupidamist reguleerivates õigusaktides ettenähtud nõuetele vastav algdokument. Tulumaksuseaduse § 51 lg 1 kohaselt maksab residendist äriühing tulumaksu ettevõtlusega mitteseotud kuludelt, välja arvatud kui nendelt kuludelt on tasutud tulumaks vastavalt TuMS § 48-
- Antud juhul on maksuhaldur õigesti lugenud OÜ Profit Pluss pangakontolt OÜ-dele Mauser Baltic, Cartagena, Regandel Grupp, Bioextra ja Trading pangakontodele tehtud ülekandeid ettevõtlusega mitteseotud väljamakseteks. Eeltoodu alusel on õiguspärane kaevatav maksuotsus nr. 12.2-3/4506-48, millega on määratud OÜ-le Profit Pluss täiendavalt tasumiseks käibemaksu ja tulumaksu. Eeltoodu alusel jätab kohus täies ulatuses kaebuse rahuldamata. Kohus on lähtunud otsuse tegemisel HKMS § 160 lg
- Menetluskulud jäävad poolte kanda. Kohtunik Mare Priks 7