) § 67 p 1 rikkumise, üldtunnustatud viisakusreeglite mittejärgimisega aga Tallinna Vangla kodukorra p.14.3.
Käskkirjas on kaebuse kohaselt õigesti märgitud, et vanglaametnik nõjatus uksepiidale, ent arvestatud ei ole sellega, et kui inimene kõnnib kiiresti, ei ole tal võimalik momentaalselt seisma jääda ja seega ei olnud võimalik vältida vanglaametnikuga kokkupuutumist.
lg-ga 3 karistatud mitme karistusega – määrati kaks erinevat karistust, eemaldati ajutiselt töölt ja paigutati eraldatud lukustatud kambrisse.Lisaks ei võimaldatud kaebajale lühiajalist kokkusaamist.Karistuseks oli 6 ja 4 ööpäeva ning karistuste vahel oleks olnud võimalik käia kokkusaamisel.Distsiplinaarmenetluse ja karistuste kandmise ajal eemaldati kaebaja ajutiselt töölt alates 16.01.2012 kuni 27.03.2012, kuigi käskkirjas on märgitud, et rikkumine polnud pandud toime töökohal. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED
lg 1.
-st ei tulene keeldu määrata kinnipeetavale, kes on sama intsidendi ajal pannud toime mitu distsipliinirikkumist, eraldi karistused.Käesoleval juhul pani kaebaja toime kaks rikkumist, millest esimese eest määrati karistuseks kartserisse paigutamine 6 ööpäevaks ja teise rikkumise eest kartserisse paigutamine 4 ööpäevaks, kogumina kartserisse paigutamine 10 ööpäevaks. Karistuse määramise liiki ja ulatust on käskkirjas põhjendatud. 15. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 ”Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord” § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada 3 distsiplinaar- või kriminaalmenetluse ajaks. Kaebaja kõrvaldati Tallinna Vangla direktori asetäitja kt 20.01.2012 käskkirja nr 31 alusel ajutiselt töölt distsiplinaarmenetluse ajaks. 16.
lg 4 kohaselt on raske distsipliinirikkumise korral vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja erladi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist. Vanglateenistuse hinnangul oli tegemist raske distsipliinirikkumisega ja kaebaja paigutati distsiplinaarmenetluse ajaks eraldatud lukustatud kambrisse.Vaidemenetluse käigus selgus, et kaebaja viibis eraldatud lukustatud kambris 16.01.-23.02.2012 .a., distsiplinaarmenetlus lõppes 16.02.212.a., mistõttu kaebaja viibimine eraldatd lukustatud kambris oleks pidanud lõppema nimetatud ajast. Eeltoodud asjaolu aga ei mõjuta distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja kehtivust. 17.
lg 4 kohaselt ei võimaldata lühiajalisi kokkusaamisi distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse paigutatud kinnipeetavale. Kuna planeeritud kokkusaamise ajal oli kaebaja paigutatud kartserisse , oli kokkusaamise mittevõimaldamine õiguspärane. III KOHTU SEISUKOHT 18.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad ja hinnanud nende seisukohtade kinnituseks esitatud tõendeid, leiab, et kaebus rahuldamisele ei kuulu. Halduskohtumenetluse seadustiku ( HkMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või kaebuse nõude kohta tehtud vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele. Kohtu hinnangul on Tallinna Vangla vaideotsuses põhjalikult käsitlenud ka kohtule esitatud kaebuses toodud väiteid selle kohta, et kaebuse esitajale süüks pandud rikkumiste toimepanemist distsiplinaarmenetluse käigus tuvastatud ei ole, sealjuures ei ole distsiplinaarmenetluse käigus välja selgitatud, kas kaebaja küsimus vanglaametnikule “Mida ta hommikusöögks sõi” oli solvav, distsiplinaarmenetluse läbiviimisel on rikutud seaduse nõudeid, vaie on jäetud rahuldamatavaatamata sellele, et kaebuse esitaja paigutati distsiplinaarmenetluse ajaks lukustatud kambrisse ja hoiti seal ka pärast 16.02.2012. Kohus nõustub vaideotsuses toodud põhjendustega ja tuginedes HkMS § 165 lg 2 ei hakka neid siinkohal kordama. Täiendavalt märgib kohus järgmist. 19.Kohus nõustub vaideotsuse põhjendustega selle kohta, miks tuleb käesoleval juhul kaebuse esitaja süü distsipliinirikkumise toimepanemisel lugeda tõendatuks ettekande koostanud ametniku sõnadega ja märgib siinkohal, et kaebuse esitaja selgitas muu hulgas asja arutamisel, et vanglaametnik M. Valdekiga ei olnud tal seniajani mingeid konflikte olnud, mis kinnitab vaideotsuse seisukoha õigsust vanglaametnikul asjas isikliku huvi puudumisest. Ka vaidemenetluses kogutud tunnistajate kirjalikest seletustest ei järeldu, et vanglaametnik kaebuse esitajale korraldust ruumi siseneda ei andnud. 20.Kaebuses väidetud vastuolu vanglaametnik M.Valdeki ettekande ( tl 47 pöördel) ja seletuskirja ( tl 48) vahel, mis kaebuse väitel seab nende usaldusväärsuse kahtluse alla, puudub.Ettekande kohaselt “Läksin leiva-piima ruumi ja seisin ukse lävel ning panin käe ette, et kinnipeetav K. D. ei siseneks sinna ruumi”, seletuskirjas märgib M.Valdek”Seejärel asetasin käe ukse piida ette, et takistada kinnipeetava D.K.i liikumist leiva-piima ruumi”. 4 21.Kaebuse väited selle kohta, et puudus kirjalik keeld leiva ja piima ruumi sisenemiseks ning et väljakujunenud praktika kohaselt käisid kinnipeetavad leiva ja piima võtmiseks ise seal ruumis, ei oma käesoleval juhul asjas tähendust. Kaebuse esitajale oli vanglaametniku poolt antud korduvalt korraldus leiva ja piima ruumi mitte siseneda ning kaebuse esitajal lasus kohustus antud korralduse täitmiseks ka siis, kui seniajani olid kinnipeetavad ise v läinud vastavasse ruumi leiva ja piima võtmiseks.
p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglaametnike seaduslikele korraldustele. Seadusest ei tulene, et vanglaametniku vastav korraldus peaks olema antud kirjalikult, mistõttu väide kirjaliku keelu puudumisest ei ole asjakohane. Riigikohus on kohtuasjas 3-3-1-103-06 tehtud kohtuotsuses selgitanud, et välja arvatud erandjuhul, kui korralduse seadusevastasus on ilmselge, ei ole kinnipeetaval alust eeldada, et tema poolt seadusele antud tõlgendus on õigem korralduse andnud ametniku omast, ning keelduda korralduse täitmisest. Vastupidine olukord raskendaks oluliselt distsipliini tagamist vanglas. Seega on korralduse täitmata jätmine õigustatud üksnes siis, kui see vastab tühise haldusakti tunnustele (mis on loetletud haldusmenetluse seaduse § 63 lg 2 ) ja tühisus on ilmselge. Käesoleval juhul sellise olukorraga tegemist ei olnud. 22. Kuna kaebuse esitaja ei soovinud alluda vanglaametniku antud korraldustele mitte siseneda leiva-piima ruumi , mistõttu vanglaametnik tõkestas ruumi sisenemist, on väheusutav, et sellises kujunenud pingelises õhkkonnas pöördus kaebuse esitaja vanglaametniku poole toonil ja viisil, mida võiks hinnata viisakusavaldusena. Ka kirjeldatud olukorras küsimuse “Mida ta täna hommikul söönud on ?” esitamist on Tallinna Vangla põhjendatult hinnanud toodud kontekstis kui üleolevat kõrgendatud toonil väljendatud vastureaktsiooni vanglaametniku korraldusele . 23.
reguleerib distsiplinaarmenetlust ning sätestab, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus (lg1); kinnipeetavat informeeritakse kohe distsipliinirikkumisest, milles teda süüdistatakse. Kinnipeetaval on õigus anda selgitusi (lg2) ; distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades ( lg 3); distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. Distsiplinaarkaristuse määramine vormistatakse käskkirjana ja seda tuleb põhjendada. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri antakse kinnipeetavale allkirja vastu. (lg 4). Justiitsministri 30.11.2000.a. määrusega nr 72 vastu võetud Vangla sisekorraeeskirjade § 97 kohaselt juhul, kui kinnipeetavat süüdistatakse distsipliinirikkumises, koostatakse distsiplinaarmenetluse protokoll, kuhu märgitakse osundatud paragrahvi lg 2 loetletud andmed, sealhulgas viide kinnipeetavalt võetud seletusele,sealhulgas sellele, kas isik tunnistab oma süüd või mitte, distsipliinirikkumise aeg ja koht, distsipliinirikkumise kirjeldus ja viide rikutud õigusakti sättele, loetelu asjaoludest, millest peab selguma, milliste faktide ning tõendite alusel luges menetluse läbiviija süü tõendatuks, protokolli koostamise aeg, koostaja nimi ja ametinimetus, tunnistajate nimed. Seega on distsiplinaarmenetluse protokolli näol tegemist menetlusdokumendiga, mis sisaldab rikkumise lühikirjeldust ja kvalifikatsiooni, samuti märgitakse selles ära tõendid. Vangla sisekorraeeskirjade § 98 kohaselt lisatakse protokollile tunnistajate seletused, distsipliinirikkumise avastanud ametniku ettekanne, kinnipeetava seletus ja kirjalikud märkused protokolli kohta. Kohtule esitatud dokumentidest nähtuvalt on käsitletaval juhul 14.02.2012 koostatud distsiplinaarmenetluse protokoll (tl 45 pöördel-47), sellele on lisatud valvur M.Valdeki 16.01.2012 ettekanne ja 14.02.2012 seletuskiri, D.K.i 10.02.2012 seletuskiri ( tõlge tl 76) . Isikul on õigus õiglasele menetlusele distsiplinaarsüüteo asjaolude väljaselgitamisel ja karistuse määramisel ning tal peab olema 5 reaalne võimalus selles menetluses oma õigusi kaitsta. Vaidemenetluses on põhjendatult märgitud, et ettekande koostanud ametnik on kaebuse esitajat ettekande koostamisest teavitanud, seega kaebuse esitaja oli teadlik temale süüks pandavast rikkumisest ja tal oli reaalselt võimalik esitada asjakohaseid seletusi ja vastuväiteid, mida ta on omapoolsete seletuste andmisega ka teinud. Seega kaebuse esitajal on olnud võimalus anda selgitusi ja temale on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, millele kaebuse esitajal vastuväiteid ei ole olnud. 24.Õige on kaebuse väide, et distsiplinaarmenetluse käigus ei ole võetud seletuskirju tunnistajatelt. Haldusmenetluse seaduse § 58 tuleneb, et distsiplinaarmenetluses tehtud menetlus- ja vormivead ei too kaasa karistusotsuse tühistamist, kui kohtul on vigadele vaatamata võimalik veenduda, et otsus on materiaalses mõttes õiguspärane. Vaidemenetluses täiendavalt kogutud tõendid ( A. J. ja A.K.seletuskirjad) 16.02.2012 käskkirja nr 152-d õiguspärasuse kontrollimisel ei viita , et tegemist oli rikkumisega, mis võis viia asjas väära otsuse tegemiseni. Sealjuures nõustub kohus vaidemenetluses tunnistajate seletuskirjade usaldusväärsusele antud hinnanguga. Kohtupraktikas kujunenud seisukohtadena ei ole hinnatavad üksnes Riigikohtu poolt väljendatud seisukohad, mistõttu Tallinna Vangla poolt oma seisukohtade kujundamisel ka ringkonnakohtute jõustunud kohtulahendites avaldatud seisukohtadega arvestamine on igati asjakohane. Paljasõnaline on kaebuse väide tunnistajatele seletuskirjade sisu vangla poolt dikteerimisest või vangla poolt tunnistajate muul viisil mõjutamisest soovikohase tunnistuse saamiseks. 25. Vangistusseaduse § 63 lg 1 sätestab: Käesoleva seaduse, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süülise rikkumise eest võib kinnipeetavale kohaldada distsiplinaarkaristusi. Need on: 1) noomitus; 2) ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamine; 3) töölt eemaldamine kuni üheks kuuks; 4)kartserisse paigutamine kuni 45 ööpäevaks. Kaebuse esitaja pani toime mitte ühe, vaid kaks rikkumist ja kummagi rikkumise eest määrati talle distsiplinaarkaristus. Distsiplinaarkaristuse määramine on kaalutlusotsuseks, vaidlustatud käskkirjas on esitatud põhjendused karistuse liigi ja ulatuse valiku kohta, kaebuses ei ole väidetud karistuse ebaproportsionaalsust.
lg 4 kohaselt on raske distsipliinirikkumise korral vanglateenistusel õigus paigutada distsipliinirikkuja eraldi kambrisse enne distsiplinaarmenetluse lõpetamist.
lg 1 ei tulene, et sama paragrahvi lg 4 alusel distsipliinirikkuja eraldi kambrisse paigutamine oleks käsitletav distsiplinaarkaristusena. Sellise seisukoha õigsust kinnitab ka Riigikohtu poolt kohtuasjas 3-3-1-8-12 antud selgitused, milles Riigikohus muu hulgas märkis: Kuna kinnipeetava eraldi kambrisse paigutamine ei oma karistuslikku eesmärki ega täida täiendava julgeolekuabinõu eesmärki, siis peab kinnipeetava eraldi kambrisse paigutamine seonduma distsiplinaarmenetluse läbiviimise huvidega. Käesolevas kaebuses ei ole vaidlustatud vangla toimingut või haldusakti kaebuse esitaja eraldi kambrisse paigutamise kohta, mistõttu kohus ei asu hindama , kas käesoleval juhul oli eraldi kambrisse paigutamine põhjendatud. Distsiplinaarsüüteo asjaolud on tuvastatud õigesti ja distsiplinaarkaristuse õiguspärasuse hindamisel ei oma tähtsust vaidemenetluses tuvastatud asjaolu, et kaebuse esitaja paigutati distsiplinaarmenetluse ajaks lukustatud kambrisse ja hoiti seal ka pärast 16.02.201, s.o.distsiplinaarmenetluse lõppemist. Vaidlus puudub selles, et kaebuse esitaja oli paigutatud distsiplinaarkaristuse kandmiseks kartserisse ajavahemikul 23.02.-04.03.2012, mistõttu sel ajal ( 29.02.2012) temale lühiajaliste kokkusaamiste mittevõimaldamine on kooskõlas
lg-ga 4 ning ei ole käsitletav vastuolus
6 Asjas esitatud dokumentidest nähtuvalt kõrvaldati kaebaja Tallinna Vangla direktori asetäitja kt 20.01.2012 käskkirja nr 31 alusel ajutiselt töölt distsiplinaarmenetluse ajaks. Justiitsministri 07.02.2007 määruse nr 9 ”Kinnipeetava tööle võtmise, töölt kõrvaldamise ja töölt vabastamise kord” § 5 lg 3 p 1 kohaselt võib kinnipeetava ajutiselt töölt kõrvaldada distsiplinaar- või kriminaalmenetluse ajaks. Käesoleva kaebuse esemeks ei ole eespoolviidatud 20.01.2012 käskkiri nr 31. 26.HkMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Otsus on tehtud kaebuse esitaja kahjuks, ent kuna vastustaja menetluskulude väljamõistmist taotlenud ei ole, jäävad kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. Lea Kuuse kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.