Obsah (5)

§ 14§ 635§ 9§ 637§ 16

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht 30. november 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-

) §-le 8; §-le 9; § 101 lg-le 1; § 108 lg-le 1 ja §-le 635 rahuldamisele. Tõendamist on leidnud hageja poolt töö tegemine 27.06.2011 kuni 03.07.2011 Tallinna Laagna Gümnaasiumis. Töö sisuks oli avaliku korra tagamine. Töö tegemise aluseks oli võlaõiguslik kokkulepe, mis sõlmiti poolte vahel perioodil 17.-21.06.2011 ja mida tõendab poolte lepingueelsete läbirääkimiste pidajate (

§ 14mõistes) e-maili teel peetud kirjavahetus (tl 10-11).

Hageja läbirääkija oli tema otsene tööandja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo juht Tarmo Tammiste ning kostja läbirääkija Ida-Viru Maavalitsuse maasekretär Eve East. Ida-Viru Maavalitsuse maavanem kui töö tellija ja hageja kui töövõtja vahetult omavahel läbirääkimisi ei pidanud. Ida Prefektuuri edastatud informatsioon lepingu objekti, töö sisu, töö aja ja maksumuse kohta oli hagejale vastuvõetav ning leping sõlmiti vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel seda töö teostamise ajaks töölepinguna kirjalikus vormis allkirjastamata. Olulistes lepingutingimustes olid pooled kokkuleppele jõudnud. Töövõtuleping

§ 635

lg 1 mõistes sõlmiti pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega (

§ 9

lg 1).

§ 9

lg 2 alusel saab lugeda lepingu sõlmituks ajast, mil pakkumusele anti nõustumine. Maasekretäri E. Easti ja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo juhi T. Tammiste kirjavahetusest (tl 10-11) nähtuvalt andis T. Tammiste selle nõusoleku 21.06.2011. Töövõtulepingu kirjaliku vormi saatmist hagejale 08.07.2011 ei saa käsitleda kui enne töö tegemist sõlmitud töövõtulepingu, mille tingimustes on pooled kokku leppinud ja millelt puudub ainult töövõtja allkiri, kirjalikku vormistust. Selle lepingu järgi ei ole töövõtja tööd teinud ning seda allkirjastatuna kostjale ka tagasi saatnud. Hageja tegi tööd temaga enne töö tegemist sõlmitud kokkuleppe alusel ning selles kokkuleppes olid fikseeritud lepingu olulisemad punktid: töö ja tasu. Samuti oli teada töö tegemise eeldatav aeg – see pidi toimuma XI Noorte laulu- ja tantsupeo ajal. Konkreetne töö alustamise kuupäev teatati hagejale 24.06.2011, kuid see kuupäev ei oma töövõtulepingu sõlmimisel enam tähtsust, sest muudes lepingu olulistes tingimustes olid pooled juba konkreetselt kokku leppinud. Sealhulgas oli lepitud kokku ka töötasus, mis pidi olema ühe inimese kohta 139,88 eurot päevas (tl 10). Seega pidi hageja saama tasu (maha arvestades 21% tulumaksu) mitte 318,92 eurot (mis hagejale on tasutud), vaid 773,53 eurot (brutotasuks on 7 x 139,88 eurot, millest on lahutatud tulumaks 21%). Puuduolev summa on (773,53 – 318,92) 454,61 eurot. Mis puudutab maavanema 19.08.2011 korraldust nr 1.1-1/230 sihtotstarbeliste rahaliste vahendite arvelt töötasu maksmiseks hagejale, siis selle vaidlustamisel hageja poolt ei oleks saanuks olla hagejat rahuldavat tulemust, kuna maavanem sai teha ainult sellise korralduse, mis oli kooskõlas maavalitsusele selleks sihtotstarbeks eraldatud vahendite suurusega. Hagejaga sõlmiti leping, mis ei olnud kooskõlas sihtotstarbeliste vahendite suurusega, ning milline leping oleks tulnud täita töö eest tasumisega täiendavalt muudest maavalitsuse rahalistest vahenditest. Hageja ei olnud ja ei pidanudki olema teadlik sellest, kui suured vahendid on eraldatud maavalitsusele sihtotstarbega tagada laulupeoliste jaoks avalik kord. Kostja oleks lepingu sõlmimise ettevalmistamise käigus pidanud esitama tõesed andmed tasu suuruse kohta ühe inimese kohta, mitte kogu turvatava objekti kohta, nagu väidab kostja oma vastuses hagile. Läbirääkimiste pidaja aga andis andmed ühele inimesele väljamakstava töötasu suuruse kohta, milline oluline tingimus oligi aluseks hageja poolt lepingu 3 sõlmimisele. Hageja ütles kohtuistungil, et teistsuguste tingimuste juures ta ei oleks pruukinud lepingut sõlmida. Tal oli puhkus, ta oleks võinud kodus lapsega puhata, kuid pakutud töötasu suurus oli talle väga oluline, arvestades tema palga suurust 520 eurot kuus. Kostja viide

§ 637

lg-le 1 ei ole kohane, kuna pooled olid tasus ja selle suuruses eelnevalt kokku leppinud. Viidatud säte eeldanuks poolte kokkuleppe puudumist tasus või selle suuruses. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Ida-Viru Maavalitsus esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu
2. aprilli 2012 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus vääralt materiaalõigust ja rikkus menetlusõiguse norme. Kohus rikkus kohtuotsuse seaduslikkuse ja põhjendatuse nõuet (TsMS § 436 lg 1) ning kohtuotsuse põhjendamise kohustust (TsMS § 442 lg 8); 2) teatati olulisemad tingimused Ida Prefektuurile telefoni teel töö tegemiseks kandidaatide leidmiseks, mitte lepingu tingimuste läbirääkimiseks või tingimustes kokkuleppimiseks. Saadetud teavitus tasu osas pidi andma eelinformatsiooni tellija võimaluste kohta. Ühte isikut ühes kohas oleks tasustatud märgitud summa ulatuses, kuid kuna ühes koolimajas pidi olema kaks isikut, siis tuli summa jagada kahe isiku vahel tulenevalt täidetud ülesannetest. Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo juhil T. Tammistel puudusid volitused lepingu sõlmimiseks

§ 9

mõttes või lepingueelseteks läbirääkimisteks

§ 14

tähenduses või pakkumuse tegemiseks

§ 16alusel.

T. Tammiste pidi välja pakkuma kandidaadid, kellel puuduvad selles ajavahemikus tööülesanded põhitööl, ning edastama kandidaatidele informatsiooni võimaliku töö osas. Pärast isikute andmete saamist oleks kostja saanud pidada läbirääkimisi konkreetsete isikutega. Telefonivestlusele järgnes teade e-posti teel, et tasuks on 139,88 eurot, ja täpsustati, et summa sisaldab ettenähtud makse. Summa puhul oli täpsustatud, et kehtib ühe inimese ning ühe päeva kohta, kuid kuna järgnevaid läbirääkimisi tingimuste täpsustamiseks (konkreetsed ülesanded, ajavahemik, mitme isikuga tulenevalt laste arvust jne) ei toimunud, siis hageja tõlgendas tingimusi ise. Võlaõigusseadus reguleerib lepingu sõlmimist mitmeetapilise protsessina. Esimeseks etapiks vastavuses

§-ga 14 on läbirääkimised ja lepingu sõlmimise ettevalmistamine. Järgmiseks etapiks on

§ 16järgi pakkumus ja § 17 järgi nõustumus.

Alles teises etapis kujunevad välja lepingu tingimused tulenevalt

§-de 23-29; 31 ja 32 regulatsioonist; 3) loetakse leping

§ 9lg 1 järgi sõlmituks, kui lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

Lepingupoolteks olid Ida-Viru Maavalitsus Ida-Viru maavanema isikus ja füüsiline isik, kes hakkab osutama korra tagamise teenust. Hageja oleks nõustumise korral pidanud otse maavalitsuse kui lepingu poolega täpsustama kõiki olulisi lepingu tingimusi. Hageja seda ei teinud, mille tõttu kostja eeldas, et ta on asjaoludega kursis või on nõus neid täpsustama täitmise käigus. Kohus on asunud ekslikult seisukohale, et hageja volitatud esindajaks oli tema otsene tööandja T. Tammiste. Hageja viibis puhkusel, tema teenistussuhe oli peatunud ja seetõttu pidi ta läbirääkimistel esindama ennast ise. Hageja ei ole maavalitsusele edastanud oma nõustumust töö tingimuste ega tasu osas, vaid ta asus täitma ülesandeid, lähtudes tingimuste omapoolsest tõlgendamisest. Kostjale ei olnud teine lepingu pool teada kuni 22.06.2011. Väär on kohtu seisukoht, et tuginedes

§ 9lg-le 2 saab lugeda lepingu sõlmituks ajast, mil pakkumusele anti nõustumine.

Kohus on lugenud poolteks Ida-Viru Maavalitsuse maasekretäri E. Easti ja Ida Prefektuuri korrakaitsebüroo juhi T. Tammiste. Maasekretär ei olnud antud juhtumil maavalitsuse esindaja, vaid info edastaja. T. Tammistel puudusid volitused kostja nimel läbirääkimiste pidamiseks ja kokkulepete sõlmimiseks. Ida 4 Prefektuurile oli teatatud töö üldine sisu ja võimalik tasu, mis tulenevalt selgitavatest meilidest kuulus täpsustamisele maksude ja antud vaidlusest tulenevalt ka osalejate arvu suhtes ühe gümnaasiumi kohta. Kõik nimetatud asjaolud olid olulised, kuid hageja neid ei täpsustanud, vaid lähtus mittetäielikust prefektuuri sisemises listis liikunud informatsioonist ning selle enda kasuks tõlgendamisest. Kohtu viide hageja ütlusele, et teistsuguste lepingutingimuste juures ta ei oleks pruukinud lepingut sõlmida; tal oli puhkus, ta oleks võinud kodus lapsega puhata, kuid pakutud töötasu suurus oli talle väga oluline, arvestades tema igakuise palga suurust 520 eurot, on asjakohatu. Antud juhul ei saa võrrelda põhitöökohal saadavat töötasu eraisikuna korra tagamise teenuse osutamise eest pakutud tasuga. Selline võrdlus näitab, et kuna hageja ei pidanud läbirääkimisi kõikide tingimuste osas, siis jäi talle arusaamatuks tegelik töö sisu ning ta keskendus vaid tasu saamisele; 4) kasutab kohus otsuses ühe asja kohta erinevaid mõisteid: „tööleping“, „võlaõiguslik kokkulepe“, „töövõtuleping“, mis on vastuolus võlaõigusseaduse sätetega ning eksitav; 5) ei saa nõustuda ka väljamõistetud summa suurusega. Hageja on arvestanud tasu seitsme täispäeva eest. Tegelikkuses arvestati saabumise ja lahkumise päevad üheks päevaks, kuna kumbki päev ei olnud täispäev. Hageja ei ole vaidlustanud maavanema 19.08.2011 korralduse nr 1.1.-1/230 p 1 alapunkti 1.1 ega korraldust ka muus osas.

1. Apellant esitas ringkonnakohtule ka taotluse riigilõivu tagastamiseks, paludes tagastada Ida-Viru Maavalitsuse tasutud riigilõiv 102,25 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220027689012, viitenumber
2. Taotluse kohaselt on Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lg 1 järgi riiki volitatud esindama valitsusasutus või muu riigiasutus seadusest, oma põhimäärusest ja teistest õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmisel. Nimetatud seaduse § 441 lg 2 sätestab, et maavanem on riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana oma pädevuse piires. Sama seaduse § 84 p 111 kohaselt esindab maavanem seaduses sätestatud juhtudel riiki kohtus maavanema ülesannete täitmisest tulenevates kohtuvaidlustes, korraldab nimetatud kohtuasjade kohta informatsiooni kogumist ja edastamist §-s 441 sätestatud korras. Eeltoodud sätetest tuleneb, et maavalitsus on Eesti Vabariigi volitatud esindajaks ning Eesti Vabariik osaleb käesolevas tsiviilasjas kostjaks oleva Ida-Viru Maavalitsuse kaudu. Samas sätestab riigilõivu seaduse § 22 lg 1 p 1, et riigilõivu ei võeta töötasu või palga nõudmise eest. Antud juhul on tegemist saamata jäänud töötasu nõudega. Seega Eesti Vabariik, mis on kohtumenetluses esindatud Ida-Viru Maavalitsuse kaudu, on tulenevalt TsMS §-st 145 vabastatud menetlusosalisena riigilõivu tasumisest ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 järgi ei võeta riigilõivu töötasu või palga nõudmise eest.
3. V. Toming vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt sätestab

§ 9

, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kostja väide, et hageja pidi pärast lepingutingimuste teadasaamist maavalitsusega ühendust võtma ning üle küsima, kas tingimused on samad, mis olid eelnevalt teatatud, on kohatu. Samuti ei kanna kriitikat väide, et hageja on informatsiooni tasu kohta valesti tõlgendanud. Lauset „139,88 EUR päev ühe inimese kohta“ ei saa muul viisil tõlgendada. Asjaolu, et hageja ja kostja vahel oli sõlmitud kehtiv töövõtuleping, on piisavalt tõendatud. 5 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. aprilli 2012 otsus muutmata. Kuna maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki oma otsuses TsMS § 654 lg 6 alusel korrata.
3. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud põhjendustele märgib ringkonnakohus, et ükski nendest ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus on andnud hinnangu kõikidele esitatud tõenditele, kohaldanud õigesti materiaal- ja menetlusõiguse norme ning põhjendatult rahuldanud hageja nõude. 8.
4. Maakohus on esitatud asjaolude ja tõendite alusel põhjendatult leidnud, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping avaliku korra tagamiseks (turvateenuse osutamiseks) seoses XI Noorte laulu- ja tantsupeoga ajavahemikul 27.06.2011 kuni 03.07.
5. Vaidlust ei ole selle üle, et töövõtulepingu pooled olid käesoleva vaidluse menetlusosalised ning hageja on töövõtjana omapoolsed kohustused täitnud. Pooled vaidlevad tellija poolt töövõtjale makstava tasu suuruse üle. Vastavalt

§ 635

lg-le 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Nimetatud sättest tulenevalt on töövõtulepingu põhitunnuseks töövõtja poolt tasu eest asja valmistamine või muutmine või teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse saavutamine ning tellija poolt tasu maksmine. Kui nimetatud tingimustes on pooled kokkuleppe saavutanud, siis on leping sõlmitud.

§ 9

lg 1 kohaselt leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Maakohus on õigesti leidnud, et Ida-Viru maasekretäri 17.06.2011 e-kirja Ida Politseiprefektuuri korrakaitsebüroo juhile T. Tammistele (t.l 10), milles kinnitati, et tasu suurus on 139,88 eurot (bruto) 1 inimese kohta, tuleb käsitleda pakkumusena tasu kohta turvateenuse osutamisel. Samal toimikulehel olevast T. Tammiste e-kirjast nähtub, et sellisest tasu suurusest kui lepingu olulisest tingimusest teavitati ka politseitöötajaid ning sellisest tasu suurusest lähtus ka hageja nõustumuse andmisel. Apellant on kinnitanud, et 22.06.2011 laekusid politseiprefektuurist maavalitsusse andmed isikute kohta, kes on pakkumusega nõustunud. Seega olid pooled saavutanud kokkuleppe 139,88 eurot (bruto) suuruse tasu osas päevas, tasu suurus oli piisavalt selge, hageja oli kokkuleppe tingimustega (tasu suurusega) nõus ning asus lepingut täitma 27.06.

1. Eelnevast nähtuvalt oli 22.06.2011 pooltevaheline töövõtuleping (suuline) sõlmitud ja lepingu kohaselt oli töövõtja tasu suuruseks 139,88 eurot (bruto) päevas. Apellandi väide, et maasekretäri 17.06.2001 e-kirjas märgitud tasu suurust ei saa käsitleda pakkumusena, vaid e-kirja eesmärgiks oli üksnes politseist vajalike isikute leidmine ning selles märgitud tasu suurusel oli eelinformatsiooni tähendus, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtuvalt ei teatanud maavalitsus mingisugusest muust tasu suurusest hagejat (ega ka politseiprefektuuri) varasemalt kui 13.07.2011 ning selleks ajaks oli leping täidetud. Apellatsioonkaebuses esitatud seisukoht, mille kohaselt oleks hageja pidanud ise enne väljasõitu Tallinnasse võtma ühendust maavalitsusega ja pidama tasu osas täiendavaid läbirääkimisi, on ekslik ega ole kooskõlas asja materjalidega. Vastupidiselt apellandile märgib ringkonnakohus, et kui maavalitsus oleks tahtnud kokkulepet tasu suuruse osas muuta, siis ta oleks pidanud sellest teist lepingupoolt teavitama. Asja materjalidest seda ei nähtu ning asjaolu, et maavalitsusele eraldati Eesti Laulu- ja Tantsupeo Sihtasutusest vähem raha, ei anna 6 alust ühepoolselt töövõtulepingut muuta. Maasekretäri 17.06.2011 e-kirjast nähtub, et tasu suuruseks on 139,88 eurot (bruto) 1 inimese kohta ning sellest tulenevalt on asjakohatu ka apellandi see väide, et tegelikult oli tasu 139,88 eurot mõeldud kahe isiku tasuks ning ta eeldas, et hageja on sellega kursis. Samas apellant ei märgi, millel tema selline eeldus põhineb. 8.
2. Apellandi väide, et T. Tammistel puudusid volitused töövõtulepingu sõlmimiseks, ei ole asjakohane. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole T. Tammiste apellandiga lepingut sõlminud ning seda ei nähtu ka apellandi poolt hagejale 13.07.2011 saadetud lepingust. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et maasekretär E. Eastil puudusid volitused lepingu sõlmimiseks (pakkumuse esitamiseks) ning e-kirja saates tegutses ta informatsiooni edastajana. Vaidlusaluse töövõtulepingu näol on tegemist eraõigusliku lepinguga ning TsÜS-s sisalduvad tsiviilõiguse üldpõhimõtted kohalduvad ka vaidlusalusele lepingule. TsÜS § 118 lg 2 kohaselt kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. TsÜS § 118 lg-s 2 nimetatud volituse näol on tegemist nn talumisvolitusega. 17.06.2011 e-kirjast said nii politseiprefektuur ja hageja mõistlikult eeldada, et maasekretär tegutseb maavalitsuse nimel ning kuna maavalitsus on lepingu osaliselt täitnud, siis järelikult maavanem teadis maasekretäri tegutsemisest pakkumuse esitamisel maavalitsuse nimel. Apellant ei ole vastupidist tõendanud. 8.
3. Põhjendatud ei ole apellandi seisukoht, et kokkuleppe kohaselt pidi hageja täitma lepingust tulenevaid kohustusi kuue päeva jooksul ning seetõttu on hagejal õigus nõuda tasu kuue päeva eest. Asja materjalidest (sh apellandi poolt hiljem koostatud kirjalikust töövõtulepingust) nähtub, et hageja pidi tegema kokkulepitud tööd ajavahemikul 27.06.2011 kuni 03.07.2011, s.o seitse päeva. Apellant ei ole tõendanud, et töövõtulepingu kohaselt Tallinnasse saabumise ja sealt lahkumise päev arvestatakse tasu arvestamisel üheks päevaks. Kuivõrd selline kokkulepe poolte vahel puudub, siis ei ole põhjendatud apellandi tuginemine sellele, et eraldatud rahade jagamisel arvestati saabumise ja lahkumise päevad üheks päevaks. Ringkonnakohus märgib, et maavanema 19.08.2011 korraldus nr 1.1-1/230 ei saa olla aluseks pooltevahelise lepingu muutmisele. Maakohtu arvutuskäigule 454,61 euro väljamõistmisel ei ole menetlusosalised vastuväiteid esitanud.
4. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes TsMS § 171 lg 1 järgi apellandi kanda.
5. TsMS § 145 kohaselt riigilõivu ja kautsjoni tasumisest on vabastatud Eesti Vabariik kui menetlusosaline. Vabariigi Valitsuse seaduse § 44 lg-st 1 tulenevalt esindab maavalitsus riiki ning seetõttu on maavalitsus vabastatud riigilõivu tasumisest. Tartu Ringkonnakohtu 22.05.2012 määrusega on maavalitsust ekslikult kohustatud riigilõivu tasuma ning kuna maavalitsus on 28.05.2012 riigilõivu 102,50 eurot tasunud, siis tuleb TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel tasutud riigilõiv tagastada. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 7 Üllar Roostoja