Obsah (6)

§ 61§ 222§ 54§ 148§ 2§ 161

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 03. detsember 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-11-367

) § 222 lg-st 1 oli hagejal kolmanda isikuna, kellel oli sundtäitmist takistav õigus, õigus esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Kui OÜ SVŠ Veod vara oli enne enampakkumist hageja valduses, oli OÜ-l SVŠ Veod kohustatud sellest kohtutäiturit teavitama. Kuivõrd OÜ SVŠ Veod ega hageja kohtutäiturit ei teavitanud, siis kaotas hageja õiguse korteriomandile. Kostja oli seisukohal, et kuivõrd OÜ SVŠ Veod esindaja ei esitanud

§ 61

mõistes vande all kohtutäiturile teavet vara kohta, siis tuli eeldada, et üürilepingut ei eksisteerinud ning see tehti tagantjärele eesmärgiga vältida vara väljanõudmist. OÜ SVŠ Veod ei reageerinud kostja taotlustele, millest tulenevalt pöördus kostja kohtutäitur Andrei Kreki poole. Kohtutäitur algatas täiteasja nr 066/2011/1127, mille puhul olid poolteks OÜ SVŠ Veod ja kostja. Hageja ei esitanud kohtutäiturile enampakkumise toimumise ajaks (20. aprilliks 2011) arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks nagu nõuab

§ 222lg 5.

Korteriomandi enampakkumisel müümisega kaotas hageja õiguse korteriomandile. Kostja hinnangul puudus perioodil

1. november 2009 kuni
2. aprill 2011 OÜ-l SVŠ Veod õiguslik alus korteriomandi käsutamiseks. Hageja poolt kohtule esitatud üürileping sõlmiti
3. märtsil 2010, s.o käsutuskeelu kehtivuse ajal, mistõttu oli üürileping tulenevalt

§ 54lg-st 1 tühine.

3 Kostja oli seisukohal, et isegi kui üürilepingut ei oleks sõlmitud käsutuskeelu kehtivuse ajal, oleks hageja poolt korteriomandi kasutamine majandustegevuseks olnud vastuolus seadusega. Kinnistusraamatu kohaselt on korteriomandi sihtotstarve 100% elamumaa, millest tulenevalt saab korteriomandit kasutada ainult eluruumina. VÕS § 272 lg 1 kohaselt on eluruum elamu või korter, mida kasutatakse alaliseks elamiseks. Äriruum on majandus- või kutsetegevuseks kasutatav ruum. Ehitusseaduse § 32 lg 3 kohaselt võib ehitist või selle osa kasutada ainult ettenähtud otstarbel. Kostja hinnangul oli eluruumi kasutamine majandustegevuseks (äriruumina) vastuolus seadusega. Samuti kohaldub VÕS § 325 lg 2 p 4 ainult eluruumi ülesütlemisavaldusele, mitte äriruumi ülesütlemisavaldusele. Hageja poolt viidatud Riigikohtu lahendid ei käsitle käesolevaga analoogset olukorda. AÕS § 141 lg 3 kohaselt kehtib kohtuotsuse või tehinguga seatud kitsendus, samuti selle muutmine või lõpetamine kolmandate isikute suhtes (kelleks on ka kostja), kui see on kinnistusraamatuse kantud. Väidetav üürileping niisiis kostja suhtes ei kehtinud. Ülesütlemisavalduses oli selgelt väljendatud, et üürilepingu esemeks oli korteriomand aadressil XXX (korteriomandi aadressi mainiti korduvalt). Hageja väited, et oli arusaamatu, millise objekti osas ülesütlemisavaldus esitati, olid paljasõnalised, kuivõrd hagiavaldusest oli näha, et üüriobjekt oli hagejale selge. Kostja sai

1. märtsi 2010 üürilepingust teada kohtutäitur A. Kreki käest, kes tõlkis vene keelde kaudse valduse üleandmise teate ja äriruumide üürilepingu koopia. Kuivõrd kostja ei olnud üürilepinguga nõus, siis koostas ta ülesütlemisavalduse, mis saadeti hagejale. Kostja ei ela aadressil XXX, kuivõrd omanik müüs selle 2011 aprilli lõpus ja kostja vabastas elamispinna
2. aprillil
3. Käesoleval hetkel vajab kostja tungivalt enampakkumisel ostetud korteriomandit, kuivõrd kostjal ja tema lastel ei ole kuskil elada. MAAKOHTU LAHEND
4. Viru Maakohtu
5. märtsi 2012 otsusega jäeti OÜ International Veod hagi täies ulatuses rahuldamata. Maakohus jättis kõik menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Maakohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leidis, et hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuli jätta rahuldamata. AÕS § 55 lg 1 kohaselt on kinnistusraamat avalik ja lg 2 järgi ei või keegi end vabandada kinnistusraamatu andmete mitteteadmisega. Korteriomandi kinnistusraamatu väljavõttest nähtus, et OÜ-l SVŠ Veod puudus alates
6. novembrist 2009 kuni
7. aprillini 2011 õiguslik alus kinnisasja käsutamiseks. Maakohus, kontrollinud kinnistusraamatu väljavõtet, tuvastas, et
8. aprillil 2009 kanti kinnistusraamatusse sisse keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Mildson Inkasso OÜ kasuks. Keelumärge kustutati
9. veebruaril 2009 kohtutäituri avalduse alusel.
10. detsembril 2009 on sisse kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) kasuks. Keelumärge kustutati
11. mail 2011 kohtutäituri avalduse alusel. Vaidlusalune üürileping sõlmiti OÜ SVŠ Veod ja hageja vahel
12. märtsil 2010.

§ 54

lg 1 kohaselt oli OÜ-l SVŠ Veod alates arestimisest keelatud arestitud vara käsutada.

§ 148

lg 1 kohaselt loetakse arestimine kehtivaks alates ajast, kui arestimisakt on võlgnikule kätte toimetatud ja ajast, kui kinnistusraamatusse kantakse keelumärge, kui see toimub enne akti võlgnikule kätteandmist.

§ 54

lg 2 sätestab, et käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing või muu käsutus on tühine, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. 4 Vastavalt TsÜS §-le 88 on kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing tühine. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis rikub eelmises lauses nimetatud käsutuskeeldu. TsÜS § 84 lg 1 kohaselt ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi. Maakohus leidis, et käsutuskeelu kehtivuse ajal sõlmitud üürileping oli seega tühine. Maakohus tuvastas, et kohtutäitur K. Järveti poolt algatati täitemenetlus nr 167/2009/4344, mille raames 20. aprillil 2011 toimunud enampakkumisel ostis korteriomandi kostja. Kinnistusraamatusse kande tegemisega tekkis kostjal omand korteriomandile. Samuti tuvastas maakohus, et täitemenetluses olid poolteks võlgnik OÜ SVŠ Veod ja sissenõudja AS SEB Pank. Hageja ei olnud selles täitemenetluses pooleks.

§ 222

sätestab kolmanda isiku hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks, mille lõike 1 kohaselt kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole hageja ega OÜ SVŠ Veod andnud kohtutäiturile teada, et võlgnikule OÜ SVŠ Veod kuuluv vara oli enne enampakkumist hageja valduses.

§ 222

lg 5 kohaselt kui enampakkumise toimumise ajaks ei ole arestitud vara suhtes enampakkumist takistava õiguse omaja esitanud kohtutäiturile kokkulepet või kohtulahendit vara aresti alt vabastamiseks või täitemenetluse peatamiseks või lõpetamiseks ning vara enampakkumisel müüakse, kaotab kolmas isik õiguse varale ja tal on õigus üksnes enampakkumise tulemile. Maakohus leidis, et seega kaotas hageja enampakkumise järgselt õiguse korteriomandile.

§ 2

lg 1 p 15 alusel alustas kohtutäitur Andrei Krek nr 066/2011/1127, mille poolteks olid OÜ SVŠ Veod ja kostja. täitemenetlust täiteasjas Maakohus tuvastas, et 13. juunil 2011 esitas kostja hagejale üürilepingu ülesütlemisavalduse.

§ 161

kohaselt võib ostja üüri- või rendilepingu üles öelda VÕS §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. Ostja ei või üüri- või rendilepingut üles öelda, kui kinnistusraamatusse on kantud märge VÕS § 324 kohaselt ja märget ei saa kinnistusraamatust järjekoha tõttu kustutada. Maakohus oli seisukohal, et kuivõrd hageja poolt esitatud äripinna üürileping oli sõlmitud käsutuskeelu kehtivuse ajal, s.o

1. märtsil 2011, oli üürileping tühine. Hagejal oli õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ning selgitada välja kinnistu käsutusõiguse kitsendused. Hageja ei esitanud õigeaegselt TsMS § 222 järgi hagi, mistõttu kaotas hageja õiguse korteriomandile. Lisaks eeltoodule oli maakohus seisukohal, et
2. juuni 2011 üürilepingu ülesütlemise teade vastas VÕS §-s 325 sätestatud vorminõuetele ja hageja vastuväited selles osas ei kuulunud rahuldamisele. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
3. OÜ International Veod esitas Viru Maakohtu
4. märtsi 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldatakse hageja nõue. Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt: 1) on maakohtu otsuse resolutsioon vastuolus TsMS § 442 lg-ga 5, kuivõrd resolutsiooniga ei lahendatud selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõudeid. Maakohus oleks resolutsioonis pidanud otsustama, kas tunnistada
5. juuni 2011 ülesütlemisavaldus tühiseks või mitte; 5 2) ei analüüsinud kohus vajalikus mahus vaidluse esemeks olevat nõuet -
6. juuni 2011 ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamist. Maakohus mainis vaid, et
7. juuni 2011 üürilepingu ülesütlemise teade vastas VÕS §-s 325 sätestatud vorminõuetele ja hageja vastuväited selles osas rahuldamisele ei kuulunud. Apellandi hinnangul ei analüüsinud maakohus piisavalt kõiki asjaolusid ja ei põhjendanud hageja nõude rahuldamata jätmist; 3) jättis maakohus apellandi vastuväited hindamata ja analüüsimata. Hageja esitas maakohtule oma seisukoha, milles viitas, et Riigikohus asus otsuses nr 3-2-1-48-09 seisukohale, et „igasugune võõrandamistehing ei riku käsutuskeeldu. Kuna hagi tagamiseks oli kohus seadnud lepinguesemele käsutuskeelu, saab tulenevalt TsÜS § 88 lg-st 1 olla tühine asjaõiguslik kokkulepe ja seda olenemata sellest, kas käsutuskeeld on ARK-i registrisse kantud või mitte. Võlaõigusliku lepingu tühisust eeltoodu aga kaasa ei too. VÕS § 12 lg 1 kohaselt ei mõjuta lepingu kehtivust asjaolu, et lepingu sõlmimise ajal oli selle täitmine võimatu või lepingupoolel ei olnud lepingu sõlmimise ajal õigust käsutada lepingu esemeks olevat asja või õigust. Seega ei saa
8. septembril 2005 sõlmitud võlaõiguslikku lepingut lugeda tühiseks. Samuti on ekslik ringkonnakohtu järeldus, et igasugune võõrandamistehing rikub käsutuskeeldu. Eesti õiguses on võõrandamislepingud ka võlaõiguslikud kohustustehingud (vt võlaõigusseaduse
9. osa). Kuna hagi tagamiseks oli kohus seadnud lepinguesemele käsutuskeelu, saab tulenevalt TsÜS § 88 lg-st 1 olla tühine lepingu p-des 9.1 ja 9.2 sisalduv asjaõiguslik kokkulepe ja seda olenemata sellest, kas käsutuskeeld on ARK-i registrisse kantud või mitte.
10. septembri
11. a lepingudokumendis sisalduva võlaõigusliku lepingu tühisust eeltoodu aga kaasa ei too“; 4) oli apellandi ja OÜ SVŠ Veod vahel sõlmitud üürileping puhtalt võlaõiguslik leping. Üürileping ei vii asjaõigusliku tehinguni ja võlaõiguslik tehing võib olla sooritatud keelumärkega koormatud kinnistu suhtes. Üürilepingu puhul oli tegemist tehinguliigiga, millele käsutuskeeld ei laiene. Apellandi ja OÜ SVŠ Veod vahel sõlmitud üürileping oli seadusega kooskõlas ja algusest peale kehtiv.
12. Vastustaja O. Dementieva vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ekslik apellandi seisukoht, et maakohus rikkus TsMS § 442 lg
13. Kohtuotsusest nähtus, et Viru Maakohus vaatas kirjalikus menetluses läbi tsiviilasja nr 2-11-36730 OÜ International Veod hagis O. Dementieva vastu üürilepingu ülesütlemisavalduse tühiseks tunnistamiseks, st hagi ese oli üheselt selge ja arusaadav. Seega oli resolutiivosa „Jätta hagi täies ulatuses rahuldamata“ mitte ainult selge ja arusaadav, vaid ka täidetav ilma ülejäänud otsuse tekstita. Samuti sõnastas maakohus otsuse põhjendavas osas selgelt ja arusaadavalt, et ”hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses;” 2) oleks enampakkumise kehtetuks tunnistamise osas pidanud apellant esitama hagi kohtutäitur K. Järveti vastu, kes pani korteriomandi enampakkumisele, mitte kostja vastu. Kuivõrd hageja ja OÜ SVŠ Veod ei esitanud vaidlusaluse üürilepingu kohta avaldust, on alust oletada, et üürileping koostati hiljem eesmärgiga eksitada enampakkumisel korteri omandajat ning jätta endale otsese valduse õigus kuni
14. märtsini 2020; 3) määrab

§ 161kindlaks üüri- ja rendilepingute ülesütlemise.

Apellant ei arvestanud, et ostja ei saa üüri- või rendilepingut üles öelda, kui kinnistusraamatusse on vastavalt VÕS §-le 324 kantud märge, mida ei saa kinnistusraamatust kustutada selle järjekorranumbri tõttu. Antud juhul pole sellist märget kinnistusraamatusse kantud, mistõttu on hageja nõuded põhjendamatud. 6 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu
2. märtsi 2012 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta tuleb maakohtu otsuse põhjendusi.
3. Ebaõige on apellandi väide, et maakohtu otsuse resolutsioon on vastuolus TsMS § 442 lg-ga
4. TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused, samuti rakendatud hagi tagamise abinõudega seotud küsimused. Resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita. Asja materjalide kohaselt on hageja esitanud hagi tunnistada kostja poolt 13.06.2011 esitatud üürilepingu ülesütlemisavaldus tühiseks (tl 85-90). Maakohtu otsuse resolutsiooniga on jäetud hagi täies ulatuses rahuldamata. Seega on otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt lahendatud hageja nõue (jäetud rahuldamata) ning resolutsioon on selgelt arusaadav.
5. Iseenesest õige on apellandi väide, et kuigi 01.03.2010 üürileping OÜ SVŠ Veod ja OÜ International Veod vahel oli sõlmitud ajal, mil kinnistusraamatusse oli kantud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks, ei too see asjaolu kaasa üürilepingu kui kohustustehingu tühisust TsÜS § 88 lg 1 alusel. Samas aga ei ole see asjaolu maakohtu vaidlustatud otsuse tühistamise aluseks, vaid ringkonnakohus muudab maakohtu otsuse põhjendusi. TsÜS § 88 lg 1 kohaselt kohtu või muu seadusega selleks õigustatud ametiasutuse või ametiisiku poolt antud käsutuskeeldu rikkuv käsutustehing on tühine. OÜ SVŠ Veod ja OÜ International Veod vahel sõlmiti üürileping 01.03.2010 (tl 13-17). Kinnistusraamatu andmete kohaselt (tl 127-129) oli üürilepingu sõlmimise ajal kinnistusraamatuse sisse kantud Maksu- ja Tolliameti avalduse alusel keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. TsÜS § 88 lg 1 sõnastuse kohaselt muudab käsutuskeelu rikkumine tühiseks üksnes käsutustehingu, mõjutamata seevastu kohustustehingut – st võlaõiguslikult võib võtta kohustusi ka vara suhtes, mille käsutamise õigus on piiratud. Siinkohal on asjakohane apellandi viide Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-48-09 (punkt 12). Lähtudes eeltoodust on ebaõige maakohtu seisukoht, et 01.03.2010 sõlmitud üürileping on tühine.
6. Asja materjalide kohaselt omandas kostja
7. aprillil 2011 toimunud enampakkumisel korteriomandi asukohaga XXX ning ta on omanikuna kantud kinnistusraamatusse 04.05.
8. Kostja poolt omandatud korteriomandi osas oli 01.03.2010 OÜ SVŠ Veod (võlgnik) ja OÜ International Veod vahel sõlmitud üürileping.

§ 161

kohaselt võib ostja üüri- või rendilepingu üles öelda võlaõigusseaduse §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. Ostja ei või üüri- või rendilepingut üles öelda, kui kinnistusraamatusse on kantud märge võlaõigusseaduse § 324 kohaselt ja märget ei saa kinnistusraamatust järjekoha tõttu kustutada. Antud juhul ei ole kantud kinnistusraamatusse VÕS § 324 kohaselt märget ning seetõttu võis kostja üürilepingu üles öelda VÕS §-s 323 ettenähtud tingimustel ja tähtaja jooksul. VÕS § 323 lg 1 järgi üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleminekul uuele üürileandjale üüritud asja võõrandamise või koormamise tõttu (käesoleva seaduse § 291) võib uus üürileandja üürilepingu kolme kuu jooksul käesoleva seaduse §-s 312 sätestatud ülesütlemistähtaega järgides üles öelda, kui lepingut ei või varem lõpetada. Elu- või äriruumi üürilepingu võib omandaja sel põhjusel üles öelda üksnes juhul, kui ta vajab üüritud ruumi tungivalt ise. 7 Asja materjalide kohaselt on kostja esitanud hagejale üürilepingu ülesütlemisavalduse 13.06.

1. Kuna kostja sai kinnisasja omanikuks 04.05.2011, siis on ülesütlemisavalduse esitamisel järgitud VÕS § 323 lg-s 1 sätestatud kolmekuulist tähtaega. VÕS § 312 lg-st 1 tuleneb, et kostja võis üürilepingu üles öelda kolmekuulise etteteatamistähtajaga. Kuna 13.06.2011 ülesütlemisavalduses on üürileping üles öeldud alates 17.09.2011, siis on kostja poolt järgitud ka VÕS §-s 312 sätestatud kolmekuulist etteteatamistähtaega.
2. Apellandi väitel ei vasta kostja 13.06.2011 ülesütlemisavaldus VÕS § 325 lg-s 2 märgitule, sest avaldusest ei selgu, millise üüriobjekti suhtes on esitatud ülesütlemisavaldus (VÕS § 325 lg 2 p 1) ning avalduses puudub viide üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise korrale ja tähtajale (VÕS § 325 lg 2 p 4). Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega. Nõue näidata ära ülesütlemisavalduses üüritud asi teenib selguse eesmärki ning kostja ülesütlemisavaldusest nähtub selgelt, et üüritud asjaks, mille suhtes soovib kostja lõpetada üürilepingut, on kinnisasi asukohaga XXX. Asjaolu, et kostja on nimetanud ülesütlemisavalduses kinnisasja vaheldumisi eramuks ja eluruumiks, ei raskenda arusaamist sellest, millise üüritud asja suhtes kostja soovib lõpetada üürilepingut. VÕS § 325 lg 2 p 4 kohaselt peab üürileandja ülesütlemisavalduses sisalduma eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Antud juhul on kostja üles öelnud äriruumi üürilepingu. OÜ SVŠ Veod ja OÜ International Veod vahel 01.03.2010 sõlmitud üürilepingu p 1.1.
3. järgi anti lepinguga üürnikule kasutamiseks äripind aadressil XXX ning sama lepingu p 1.
4. kohaselt võis üürnik äripinda kasutada ainult oma majandus- või kutsetegevuses. Seega oli sõlmitud OÜ SVŠ Veod ja OÜ International Veod vahel äriruumi üürileping ning kostjale läksid kinnisasja omanikuks saamisel samuti üle äriruumi üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused. Äriruumi üürilepingut ei muuda eluruumi üürilepinguks asjaolu, et kinnistusraamatu andmete kohaselt on kinnisasi, asukohaga XXX, eluruum. Kuna tegemist on äriruumi üürilepinguga, siis ei pidanud kostja märkima ülesütlemisavaldusse ülesütlemise vaidlustamise korda ja tähtaega.
5. Ebaõige on apellandi väide, et kostja ei esitanud üürilepingu ülesütlemise põhjust ega põhjendanud seda. Kostja on ülesütlemisavalduses viidanud ülesütlemise tinginud elulisele asjaolule, s.o asjaolule, et ta vajab üüritud eluruumi tungivalt ise. Ringkonnakohus leiab, et kostja on tõendanud asjaolu, et ta vajab üüritud eluruumi tungivalt ise. Nimetatud asjaolu tõendavad kostja poolt maakohtule esitatud eluruumi üürilepingud (tl 101106). Kuna kostja vajab üüritud eluruumi tungivalt ise, siis oli täidetud äriruumi üürilepingu ülesütlemise materiaalne eeldus ning seetõttu on maakohus õigesti jätnud hagi rahuldamata.
6. Asjakohatud on maakohtu põhjendused seoses

§ 222kohaldamisega.

Samuti on arusaamatu kohtu põhjenduste teine lõik, mille kohaselt „Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hageja nõue enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta täielikult rahuldamata.“ 13. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. 8 Andra Pärsimägi Üllar Roostoja 9 Viivi Tomson