lg 3 alusel võib kohus tõendi selle hindamise järel jätta arvestamata siis, kui see on ebausaldusväärne. Kohus jätab tunnistajate ütlused arvestamata. Fotodega (tl 50-51) on tõendatud, et elektrikilbi ust on lõhutud. Ainuüksi selle tõendiga ei ole tõendatud elektrivargus. Ekspertiisiks esitatud mõõteseadmel ei olnud plommid rikutud ning korpus oli terve (tl 29). Hageja ei ole tõendanud, et on toimunud elektri vargus läbi elektriarvesti. Hageja on kohtule tõendina esitanud OÜ E.R.H.E.S. Elekter juhataja A. Kupri kirja hagejale (tl 23). Kuigi kirjal ei ole allkirja, ei ole kumbki pool menetluses palunud nimetatud tõendi kõrvalejätmist. OÜ E.R.H.E.S. Elekter juhataja on asunud seisukohale, et elektrikilbi luku lõhkumine võib viidata elektrivargusele. Mitte ühtegi muud kahtlustäratavat asjaolu fikseeritud ei ole. E.R.H.E.S Elekter OÜ eelpool viidatud kirja kohaselt on äriühing teostanud objektil Nina küla Mustika maaüksus kontrollmõõtmisi ajavahemikul detsember 2010 kuni veebruar 2011, mil kõik kontrollitud tarbijad töötasid normi piires. Kirjas ei ole märgitud tarbitud elektrienergia hulka vastavatel kuudel, küll aga on väidetud, et kuu keskmine tarbimine pidi olema ca 5000 krooni, so 319.55 eurot. Kohus on seisukohal, et E.R.H.E.S Ehitus OÜ sai hageja elektriseadmete 4 voolutarbimist mõõta ja tarbimise normikohasust hinnata ainult hageja teadmisel. Seega ei olnud ajavahemikul detsembrist 2010 kuni veebruarini 2011 hageja probleemiks elektriarvesti vahetusest mitteteatamine ning väidetav vale algnäit. Kohtule ei ole tõendatud kostja poolt hagejale esitatud arvel näidatud elektritarbimise koguse objektiivset võimatust. Ekspert A. Tammis on viidanud suuremale mõõtmisveale ekstreemse temperatuuri -40° C juures, kuid mõõteviga jääb lubatu piiridesse ning hageja esindaja on avaldanud (tl 188), et sellel alusel nõude vähendamisele hageja ei tugine. Hagejal on kohustus tasuda töökorras elektriarvestiga mõõdetud tarbitud elektrienergia eest vastavalt VÕS §-s 208 lg 1 ja 3 sätestatule ning poolte vahel sõlmitud Võrgu- ja elektrilepingus nr 32014408/1, 02.02.2007 kokkulepitule. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (
) § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.
lg 1 kohaselt kannab hagi kulud hagi rahuldamata jätmisel pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda.
lg 1 ja 3 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.