3-11-1535/28

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Maili Lokk, Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 28.12.2012, Tartu Haldusasja number 3-11-1535 Haldusasi Orest Bitševi (Bitšev) kaebus kahjuhüvitiselt tulumaksu mahaarvamises seisnenud Rahandusministeeriumi tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 08.08.

1. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Orest Bitševi määruskaebus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Orest Bitšev Vastustaja Rahandusministeerium Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Tühistada Tartu Halduskohtu 08.08.
2. a määrus ning saata haldusasi tagasi halduskohtule menetluse jätkamiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
3. Tallinna Ringkonnakohus mõistis 05.06.
4. a otsusega (tl 16-22) kaebuse esitaja õigeks kriminaalasjas nr 1-06-
5. Nimetatud otsus jõustus 17.09.
7. 21.09.2007 pöördus kaebuse esitaja esindaja vandeadvokaadi vanemabi XXX Rahandusministeeriumi poole taotlusega (tl 15) alusetult vabaduse võtmisega kaebuse esitajale tekitatud kahju hüvitamiseks perioodi 07.05.2006 – 05.06.2007 so 395 päeva eest.
8. 08.10.2007 kandis Rahandusministeerium hüvitise summas 258 804 krooni kaebuse esitaja arvele (tl 25). Kaebuse esitaja ega ka tema esindaja ei vaidlustanud makstud hüvitise suurust.
9. 01.11.
10. a kirjas nr 4-4/12893 (tl 24) selgitas Rahandusministeerium kaebuse esitajale, et tal on õigus hüvitisele 395 päeva eest summas 331 800 krooni (palga alammäär vahi alt vabastamise päeval oli 3600 krooni kuus ehk 120 krooni päevas). Tulumaksuseaduse § 12 kohaselt maksustatakse residendist füüsilise isiku poolt maksustamisperioodil kõikidest tuluallikatest saadud tulu. Tulumaksuseaduse § 41 p 6 alusel kuulus hüvitiselt tulumaks kinnipidamisele. Tulumaks 22% hüvitiselt oli 72 996 krooni.
11. 14.04.2011 pöördus kaebuse esitaja Rahandusministeeriumi poole teabenõudega, milles palus väljastada talle kõik dokumendid, mis puudutavad temale alusetult vabaduse võtmise eest hüvitise väljamaksmist (tl 26). Rahandusministeerium vastas teabenõudele 19.04.2011 (tl 27).
12. 18.05.2011 pöördus kaebuse esitaja uuesti taotlusega (tl 28) Rahandusministeeriumi poole ja palus talle välja maksta hüvitis täies ulatuses, olles seisukohal, et hüvitiselt tulumaksu kinnipidamine on alusetu. Taotluses viitas kaebuse esitaja Riigikohtu halduskolleegiumi otsusele haldusasjas nr 3-3-1-69-
14. 25.05.
15. a kirjas nr 4-4/5501 (tl 29) selgitas Rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja kaebuse esitajale, et kuna kaebuse esitaja ei vaidlustanud õigeaegselt halduskohtus Rahandusministeeriumi 01.11.
16. a kirja, milles selgitati kaebuse esitajale, kui suur on saadava hüvitise suurus ja et hüvitiselt kuulub kinnipidamisele tulumaks, on vaidlustamise tähtaeg möödunud.
17. 14.06.2011 esitas kaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 7), mille kohaselt on Rahandusministeerium talle õigeksmõistva kohtuotsuse tõttu makstud hüvitiselt maha arvanud tulumaksu ning palub alustada menetlust ministeeriumi vastu. Kaebuse puuduste kõrvaldamise korras täpsustas ta, et vaidlustab Rahandusministeeriumi tegevuse tema hüvitiselt tulumaksu mahaarvamisel ning põhjendas seda sooviga saada kätte maha arvatud tulumaksusumma ja hoida tulevikus ära alusetult vahi all peetute kompensatsiooni protsessid.
18. Tartu Halduskohus tagastas 08.08.
19. a määrusega kaebuse, kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Halduskohtu hinnangul sai kaebuse esitaja teada talle määratud hüvitise suurusest päeval, kui Rahandusministeerium kandis taotletud hüvitise summa tema arvele. Samuti on kaebuse esitajale selgitatud nii hüvitise kui sellelt tulumaksu arvutamise korda. Siiski ei ole ta talle makstud hüvitise suuruse vaidlustamiseks seaduses sätestatud tähtaegadel kohtusse pöördunud ega saa väita ka seda, et tulumaksu mahaarvamine ei olnud talle teada. Samuti märgib halduskohus, et kaebuse esitaja poolt viidatud Riigikohtu halduskolleegiumi lahendites käsitletud juhtumite puhul olid hüvitise saajad esitanud kohtule õigeaegselt kohustamisnõuetega kaebused, ning et Riigikohtu poolt avaldatud seisukohad kujundavad küll hilisemat kohtupraktikat, kuid automaatset tagasiulatuvat mõju neil pole. Kaebuse esitajal oli kahtluse korral kaebetähtaegade osas võimalus kasutada professionaalset abi, sest hüvitise saamise ajal oli ta vabaduses ning kasutas selle taotlemisel advokaadibüroo teenuseid. Seega on ta minetanud makstud hüvitise vaidlustamise võimaluse, tal ei saa olla arvestatavaid põhjendusi kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks, ning tema vastaval taotlusel ei saaks olla edulootust ning seetõttu on täielikult perspektiivitu ka hüvitise suurust puudutavas küsimuses esitatud mistahes nõudega kaebus. Kaebuse esitaja poolt nimetatud eesmärk alusetult makstud tulumaksu tagasi saamiseks on saavutatav vaid kohustamisnõude abil ega saa seetõttu põhjendada tuvastamisnõuet. Kinnipeetavate sarnaste nõuete ennetamise eesmärk lähtub aga teiste isikute huvidest ega ole seetõttu lubatav. 2 MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
20. 17.08.2011 esitas kaebuse esitaja määruskaebuse Tartu Halduskohtu 08.08.
21. a määruse peale, kuna ei nõustu, et tema kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Määruskaebuse kohaselt on ebaõige kohtuotsuses väidetu, et kaebuse esitajale oli selgitatud hüvitise arvutuse ja tulumaksu kinnipidamise korda. Kaebuse esitaja sai teada talle tekitatud kahjust siis, kui sai teada Riigikohtu halduskolleegiumi 21.03.
22. a otsusest haldusasjas nr 3-3-1-69-09, ning on seisukohal, et ka käesolevas asjas kuulub kohaldamisele riigivastutuse seaduse § 17 lg
23. Kaebuse esitaja lisab, et tulumaksu kinnipidamine hüvitisest ei olnud tema arvates loogiline, kuna ta taotles kõrgemat hüvitist.
24. Vastustaja palub ringkonnakohtule esitatud vastuses jätta määruskaebus rahuldamata. Vastustaja märgib, et Riigikohus on tõepoolest oma 17.12.
25. a otsuses haldusasjas nr 3-3-1-72-08 asunud seisukohale, et kogu riigi poolt isikule alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seaduse (AVVKHS) § 5 alusel makstava hüvitise maksustamine täies ulatuses oleks ebaõiglane põhjusel, et hüvitist saanud isik ei saa arvestada tulumaksuseaduse (TuMS) §-s 23 sätestatud maksuvaba tulu nende maksustamisperioodide eest, mil isikult oli alusetult vabadus võetud. Kui isik oleks viibinud vabaduses ja saanud tulu, oleks ta saanud iga-aastaselt vähendada oma tulu maksuvaba tulu võrra ning rakendada ka muid mahaarvamisi ja maksusoodustusi sõltuvalt oma sissetulekute liigist ja suurusest. Kolleegiumi arvates tuleb sellises olukorras eeldada, et hüvitis jaguneb kahe osa vahel võrdselt ning kogu hüvitis on tulumaksuga maksustatav vaid 50% ulatuses. Riigikohtu poolt avaldatud seisukohtade ajaks oli kaebuse esitajale juba hüvitis välja makstud. Vastustaja on seisukohal, et kuna kaebuse esitajale maksti hüvitis välja 08.10.2007 ja kaebuse esitaja hüvitise suurust ei vaidlustanud, on kaebuse esitamise tähtaeg möödunud. Kaebuse esitajal puudub mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Sellise määratlemata mõiste nagu “mõjuvad põhjused” sisustamisel peab kohus kaalutlusõigust kasutades hindama kaebuse esitaja poolt kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks toodud põhjendusi. Ei ole õigustatav olukord, kus kaebuse esitaja ei ole teinud kõike temast olenevat, et saada selgust kahjunõude esitamise viisi ja tähtaja osas, et pöörduda Rahandusministeeriumi või halduskohtu poole tähtaegselt. Isiku subjektiivne arusaam tema õiguslikust olukorrast ja tema suutmatus orienteeruda seadusandluses ei saa olla kaebuse esitamise tähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks. Kaebuse esitaja ei ole kohtule esitanud tõendatud ja mõjuvaid põhjendusi, mis objektiivselt takistanuks kaebuse esitajat 4 aasta jooksul kohtu poole pöördumast. Kaebuse esitaja on teovõimeline isik, kes peab orienteeruma õiguses kasvõi sedavõrd, et olema võimeline õigusteadmistega isikult abi küsima. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
26. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning haldusasi saata menetluse jätkamiseks tagasi halduskohtule.
27. Kaebuse esitaja on halduskohtule esitanud kaebuse, milles soovib vaidlustada Rahandusministeeriumi tegevust talle alusetult vabaduse võtmise eest hüvitise maksmisel. Halduskohtule edastatud kaebusest (tl 1, tõlge tl 7) ja hilisemast puuduste kõrvaldamise avaldusest (tl 40, tõlge tl 51) saab järeldada, et kaebuse esitaja taotleb kohtult Rahandusministeeriumi tegevuse õigusvastasuse tuvastamist, mille põhjendatud huvina märgib ta selle, et vastustaja tasuks talle tema poolt saamata jäänud hüvitise ehk summa, mis peeti hüvitise kogusummalt kinni tulumaksuna. Halduskohus on tõlgendanud kaebuse esitaja taotlust õigusvastasuse tuvastamise nõudena. Kaebuse esitamise ajal 14.06.2011 kehtinud 3 halduskohtumenetluse seadustiku (ajavahemikul 01.01.2011 – 09.11.2011 kehtinud redaktsioon, HKMS v.r) § 9 lg 5 kohaselt võib kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastaseks tunnistamiseks esitada kolme aasta jooksul haldusakti andmisest või toimingu sooritamisest arvates. Vastustaja sooritas kaebuse esitaja suhtes toimingu ehk maksis välja hüvitise alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest 08.10.
28. Seega hakkas vastustaja toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise tähtaeg kulgema 09.10.2007 ehk hüvitise väljamaksmisele järgnevast päevast, ning viimane päev sellise nõude esitamiseks oli 08.10.
29. Talle tekkinud kahjust ehk asjaolust, et hüvitiselt on maha arvatud tulumaks, pidi kaebuse esitaja teada saama Rahandusministeeriumi 01.11.
30. a kirjast, kus talle selgitati hüvitise arvutamise korda. Seega hakkas alates 02.11.2007 kulgema kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg, milleks on HKMS v.r § 9 lg 4 järgi kolm aastat päevast, millal kaebuse esitaja kahjust ja selle põhjustanud isikust teada sai või pidi teada saama. Viimane päev kahju hüvitamise nõude esitamiseks oli 01.11.
31. Kui tõlgendada halduskohtule käesolevas asjas esitatud kaebust kohustamiskaebusena Rahandusministeeriumi kohustamiseks maksma kaebuse esitajale välja alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju eest makstud hüvitiselt ebaõigesti kinni peetud tulumaks, oleks samuti 14.06.2011 esitatud kaebus olnud esitatud tähtaega ületades. Nimelt on HKMS v.r § 9 lg 2 järgi kohustamiskaebuse tähtaeg 30 päeva alates toimingu sooritamisest keeldumisest. Samuti ei saa lugeda, et kaebetähtaeg halduskohtusse pöördumiseks oleks hakanud kulgema Rahandusministeeriumi 25.05.
32. a keeldumisest kaebuse esitajale täiendava hüvitise maksmisest, kuna 18.05.2011, kui kaebuse esitaja sellekohase taotluse Rahandusministeeriumile esitas, oli möödunud AVVKHS § 4 lg-s 2 sätestatud kuuekuune tähtaeg Rahandusministeeriumile avalduse esitamiseks hüvitise saamiseks.
33. Halduskohus tagastas kaebuse HKMS v.r § 11 lg 31 p 5 alusel, kuna kaebuse esitajal ei saa ilmselgelt olla halduskohtusse pöördumise õigust. Halduskohus viitas, et Riigikohtu halduskolleegiumi lahendi nr 3-3-1-20-10 kohaselt tuleb nimetatud alust kohaldada ka juhtudel, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu. Ringkonnakohus ei nõustu halduskohtu põhjendustega kaebuse tagastamisel. Kaebuse lugemine perspektiivituks üksnes selle tõttu, et see on esitatud tähtaega ületades, on vastuolus menetlusnormidega. HKMS v.r § 12 lg 3 esimese lause kohaselt kontrollib halduskohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt ja lahendab pärast teiste menetlusosaliste arvamuse saamist kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse. HKMS v.r § 11 lg 2 järgi, kui halduskohus leiab, et kaebuses või protestis on kõrvaldatavaid puudusi, teeb ta selle käiguta jätmise määruse, annab puuduste kõrvaldamiseks kuni 15-päevase tähtaja ja saadab määruse viivitamata täitmiseks kaebuse või protesti esitajale. HKMS v.r § 12 lg 3 kolmas lause sätestab, et kui halduskohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja taotlust tähtaja ennistamiseks ei ole esitatud, samuti juhul, kui halduskohus jätab tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab ta määrusega asja menetluse. Samuti on Riigikohtu halduskolleegium haldusasjades nr III-3/1-9/95 ja 3-3-1-8-97 09.06.1995 ja 21.03.1997 tehtud määrustes leidnud, et kaebuses tähtaja ennistamise taotluse esitamata jätmine on kõrvaldatav puudus, mille kõrvaldamiseks tuleb kohtul jätta määrusega kaebus käiguta ja anda kaebuse esitajale võimalus esitada kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise avaldus. Eelnevast tulenevalt oleks halduskohus pidanud jätma kaebuse käiguta ning paluma kaebuse esitajal esitada kohtule kaebetähtaja ennistamise taotlus. Seejärel oleks pidanud halduskohus taotluse lahendama ning, kui ka sel juhul oleks halduskohus asunud seisukohale, et tähtaja ennistamiseks mõjuvad põhjused puuduvad, lõpetama menetluse HKMS v.r § 12 lg 3 alusel.
34. Eelnevast tulenevalt tuleb haldusasi saata tagasi halduskohtule kaebuse menetluse jätkamiseks. Halduskohtul tuleb paluda kaebuse esitajal esitada halduskohtule kaebetähtaja 4 ennistamise põhjendatud taotlus, ning seejärel võtta seisukoht, kas kaebetähtaja mittejärgimise põhjustasid mõjuvad põhjused. Eelkõige tuleb halduskohtul võtta seisukoht, kas asjaolu, et kaebuse esitaja ei olnud teadlik talle väljamakstud hüvitiselt tulumaksu mahaarvamise õigusvastasusest ning tugines avalik-õigusliku organi tegevuse õiguspärasusele, on mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamiseks. Agu Timmi Maili Lokk 5 Madis Ernits