← Eesti

2-12-41146/4

Obsah (7)§ 407§ 444§ 173§ 1741§ 138§ 162§ 175

2-12-41146 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Rita Kulberg Otsuse tegemise aeg ja koht 19.detsember 2012 Põlva kohtumaja, Põlva Võru tn 12 Tsiviilasja number

§-s 394 ettenähtud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused

§ 407

lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega

§ 407

lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagiavalduses esitanud taotluse (tl 6) tagaseljaotsuse tegemiseks.

§ 407

lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha

§-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.

§ 444lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. 2

(4)2-12-41146 VÕS § 396 lg 1 sätestab, et laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 alusel võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 164 lg 1 sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 sätestab, et nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Hagi on tõendatud hagiavaldusele lisatud dokumentidega (tl-d 8-10 ja 22) ning õiguslikult põhjendatud hagiavalduses märgitud asjaoludega. Kostja võlgneb hagejale tagastamata laenuna 4473,82 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS §-de 396 lg 1, 76 lg 1, 108 lg 1, 101 lg 1 p 1 alusel välja mõista. Viivise väljamõistmist taotleb hageja summas 4473,82 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista. Kostja on küll pidanud kohtuga elektroonilist kirjavahetust teatades, et on asunud läbirääkimistesse esialgse võlausaldaja G. S. , mistõttu kostja arvates on asi võimalik lahendada kompromissiga. Pooled käesoleva ajani kohtule allkirjastatud kompromissilepingut esitanud ei ole, mistõttu puudub kohtul alus lahendada asja kompromissi alusel.

§ 173

lõigete 1 ja 4 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

§ 1741

lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad hageja menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hageja on menetluskulude nimekirja esitanud juba hagiavalduses (tl 6), mille kohaselt hageja menetluskuludeks on riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulud 200 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendavad dokumendid (tl 3

(4)2-12-41146 10 ja 18). Seetõttu määrab kohus

§ 1741

lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud.

§ 138lg 2 kohaselt on üheks kohtukuluks riigilõiv.

Hagi esitamisel on tasutud 12.10.2012.a 425 eurot riigilõivu.

§ 162

lg 5 sätestab, et kui riigilõivuseaduse kohaselt on avalduse või kaebuse veebilehe www.e-toimik.ee kaudu esitamisel sätestatud riigilõivu täismäärast madalam riigilõivumäär, jäetakse seda ületavas osas tasutud riigilõiv menetlusosalise enda kanda. Kuna hageja on esitanud hagi veebilehe www.e-toimik.ee kaudu ja ta on tasunud hagi esitamisel riigilõivu määras, mis vastab hagihinnalt kuni 9000 eurot hagi esitamisel veebilehe www.e-toimik.ee kaudu tasumisele kuuluvale riigilõivule, on võimalik kostjalt välja mõista kogu hagi esitamisel tasutud riigilõiv. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 425 eurot riigilõivu katteks.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja vastavalt käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatule. Arve nr 12-010 (tl 18) järgi peab hageja maksma oma T & R T. OÜ-le materjalidega tutvumise ja hagiavalduse koostamise eest 240 eurot ( sh käibemaks 40 eurot). Lepingulise esindaja volitusi tõendab vastavalt

§-le 221 lg 2 kohtule esitatav volikiri. Sellist volikirja pole hageja kohtule esitanud. Hagiavalduse on esitanud kohtule hageja seaduslik esindaja M. K. . Seega pole T & R T. OÜ käesolevas asjas mingil muul hageja lepingulise esindajana esinenud. Seega ei ole hageja näidatud õigusabikulude puhul tegemist lepingulise esindaja kuluga

§ 175

lg 1 mõttes, mistõttu puudub alus neid kulusid kostjalt hageja kasuks välja mõista.

§-s 468 lg 1 p 2 sätestatust tulenevalt kuulub tagaseljaotsus tagatiseta viivitamatult täitmisele. 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.