ja
F. K. asus hagiavalduses seisukohale, et kinkelepingust taganemise 1 – aastane tähtaeg hakkas kulgema ajast, kui F. K. sai kätte Viru Maakohtu määrused so 19.märtsil 2008.a. ja 30.jaanuaril 2009.a.. Hagiavalduse kohaselt oli F. K. järginud 1 – aastast tähtaega, kuna vormistas lepingust taganemise avalduse Jõhvi notar Andrei Lõssenko juures 15.detsembril 2008.a.. Palus hagi rahuldada. KOSTJA VASTUVÄITED Kirjalikes vastustes kohtule kostja, J. S. (tl.30-32) hagi ei tunnistanud, palus hagi jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud panna F. K.´i kanda. Kirjaliku vastuse kohaselt võttis J. S. õigeks, et temale pandi korteriomandi, aadressil: xxx, kinkelepingu p.3.2 kohaselt koormis tasuda F. K.´i eest korteriomandil lasuvad kommunaalteenuste võlad, mille suurus oli ära näidatud kinkelepingu p.2.2.9 so summas 113.63 eurot, millise kohustuse oli J. S. ka täitnud. J. S. asus kirjalikus vastuses seisukohale, et F. K. oli juba varem teadlik tegelikest võlgade suurusest, kuid otsustas võlgade suurust J. S.´i eest kinkelepingu sõlmimisel Jõhvi notar A.L. juures varjata, kuna J. S.´il ei olnud kingituse vastuvõtmise kohustust. Hiljem asus F. K. J. S.´i ähvardama ja temaga manipuleerima, sundides alla kirjutama lihtkirjalikke kokkuleppeid. J. S. asus kirjalikus vastuses seisukohale, et tema ei olnud kinkelepingu tingimusi rikkunud ning lisaks sellele oli F. K. lasknud mööda kinkelepingust taganemise üheaastase tähtaja, mille tõttu oli F. K.´i kinkelepingust taganemise nõue aegunud, sest F. K. oli teadlik korteriomandil asuvate võlgade suurusest juba kinkelepingu sõlmimise ajal, mitte aga kohtumääruste kättesaamisest alates, nagu F. K. väitis hagiavalduses. HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL Hageja, F. K.´i, pereliikmest lepinguline esindaja, M. K. ning edasivolitatud lepinguline esindaja, M. S., palusid kohtuistungil hagi rahuldada ning 1 744.03 euro J. S.´ilt väljamõistmist, aga samuti palusid rahuldada F. K.´i kinkelepingust taganemise nõude ja kohustada J. S.´i tagasi andma F. K.´ile kinkelepingu objektiks olnud korteriomandi, aadressil: xxx linn. Kõik menetluskulud palusid panna J. S.´i kanda. Lepingulised esindajad selgitasid kohtuistungil täiendavalt, et F. K.´i eesmärk kinkelepingu sõlmimisel oli vabaneda korteriomandil, aadressil: xxx, lasuvatest võlgadest ning käesoleva kinkelepinguga ei olnud F. 4 K. seda eesmärki saavutanud, kuna J. S. ei olnud hoolas, ega kontrollinud (F. K.´i poolt notari juures avaldatust sõltumatult) korteriomandil, aadressil: xxx, lasuvaid tegelike võlgade suurust. Kuna J. S. võlgu ei tasunud, siis mõisteti kõik võlad, hagisumma ulatuses, kohtu poolt välja võlgade tekkimise aegselt (kinnistusraamatu järgselt) omanikult, F. K.´ilt, mida F. K. peabki tänamatuseks ja tema vastu lugupidamatuse ülesnäitamiseks. Kostja, J. S.´i, lepinguline esindaja, jurist M. F., vaidles kohtuistungil hagile vastu ja palus hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Kõik menetluskulud palus jurist M. F. panna F. K.´i kanda. Täiendavalt selgitas jurist M. F. kohtuistungil, et kinkelepingu p.2.2.9 oli kirjas korteriomandi, aadressil: xxx võlgade suurus, milleks oli 113.63 eurot. J. S. maksis ära selle võla ning lisaks veel kustutas F. K.´i võlad korteriühistu ees. Hagiavalduse lisade kohaselt olid F. K.´ilt võlgade sissenõudjateks Aktsiaselts Kohtla – Järve Soojus ja Viru Vesi. Võlad pidid F. K.´ile teada olema juba kinkelepingu sõlmimise hetkel, kuna F. K. sai nendelt kommunaalteenuseid osutavatelt firmadelt arveid. J. S. maksis ära kõik võlad, millest oli teadlik korteriühistu, aga samuti lisaks sellele veel kinkelepingus ettenähtud 113.63 eurot, mille tõttu ei ole J. S. kinkelepingu tingimusi rikkunud ja kinkelepingust taganemiseks puudus alus. KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohus luges hagi osaliselt tõendatuks, osaliselt põhjendatuks ja osaliselt rahuldamisele kuuluvaks järgmiste kirjalike tõendite alusel. Jõhvi notar Andrei Lõssenko poolt 26.septembril 2006.a. F. K.´i ja J. S.´i vahel kinkelepinguga, asjaõiguslepinguga ja kinnistamisavaldusega (tl.5-11), millega luges kohus tõendatuks, et F. K. kinkis J. S.´ile korteriomandi, aadressiga: xxx (Viru Maakohtu kinnistusosakonna registriosa nr.1535407). Notariaalse kinkelepingu kohaselt oli kinkeobjekti väärtuseks 5 112.93 eurot (80 000.- krooni). Kinkelepingu p.2.2.9 luges kohus tõendatuks, et F. K. avaldas notarile kinkeobjektil lasuvate kommunaalmaksude võlgade kogusumma, kokku 113.63 eurot. Kinkelepingu sõlmimisel leppisid F. K. ja J. S. notari juures kokku, et kinkelepingu p.3.2 kohaselt pani F. K. J. S.´ile koormise, mille kohaselt tuli J. S.´il tasuda ühe aasta jooksul, alates 26.septembrist 2006.a., korteriomandi kasutamisega seotud maksude osas korteriomandil lasuvad võlad, mis olid ära nimetatud kinkelepingu p.2.2.9 (113.63 eurot), kingitavale korteriomandile kommunaalteenuseid osutavate ettevõtetega (võlausaldajatega) kokkulepitud tingimustel ja tähtaegadeks. Viru Maakohtu määrusega 19.märtsist 2008.a. tsiviilasjas nr.2-05-1535 (tl.12-14) kompromissi kinnitamise kohta AS Kohtla – Järve Soojuse ja F. K.´i pereliikmest lepingulise esindaja, M. K., vahel summale 20 421.18 krooni, millega luges kohus tõendatuks, et sama võla osas oli varem tehtud Viru Maakohtu poolt tagaseljaotsus 26.novembril 2007.a., millele M. K. esitas kaja 13.detsembril 2007.a.. Kohus luges tõendatuks, et M. K. ja F. K. said 5 võlast teada tagaseljaotsuse kättesaamisest ja kaja esitamisest alates so 13.detsembril 2007.a.. Kohtumäärusega 30.jaanuarist 2009.a. maksekäsu kiirmenetluses tsiviilasjas nr.2-08-64729 (tl.15-17), millega luges kohus tõendatuks, et kohtumäärusega väljamõistetud võlast said F. K. ja M. K. teada 28.juunil 2005.a., kuna sõlmisid AS-iga Viru Vesi võlgnevuse tasumise kokkuleppe, mida nad hiljem vabatahtlikult täitma ei asunud. Võlg oli tarbitud veevärgiteenuse eest Aktsiaseltsile Järve Vesi (pankrotis), mida AS Viru Vesi nõudis sisse õigusjärglasena. Jõhvi notar A. L. poolt koostatud kinkelepingust taganemise avaldusega 15.detsembrist 2008.a. (tl.18-20), millega luges kohus tõendatuks, et F. K. ja M. K. olid lasknud mööda kinkelepingust taganemise üheaastase tähtaja, mille tõttu ei kuulu kinkelepingust taganemise nõue rahuldamisele. Kohus luges tõendatuks, et kinkeleping sõlmiti 26.septembril 2006.a., AS Viru Vee võlast teadsid F. K. ja M. K. juba 28.juunil 2005.a. so kinkelepingu sõlmimise ajal, kui ei avaldanud seda notarile. Võlgade J. S.´i poolt mittetasumisest said F. K. ja M. K. teada hiljemalt 13.detsembril 2007.a. kaja esitamisega tagaseljaotsusele. Kinkelepingust taganemise avaldus tehti 15.detsembril 2008.a. so kaks päeva peale aasta möödumist teadasaamisest, et J. S. ei tasu võlgu so peale kinkelepingust taganemisõiguse tekkimist. Ühtlasi luges kohus tõendatuks, et kinkelepingust taganemisega oli tegelikkuses hilinetud veelgi rohkem, kuna kinkelepingust taganemise avaldus hakkas kehtima, alates selle kättesaamisest J. S.´i poolt. F. K. ja M. K. ei ole esitanud kohtule tõendeid selle kohta, millal sai J. S. kätte kinkelepingust taganemise avalduse, kuid juba avaldus ise on tehtud peale ühe aasta möödumist, kinkelepingust taganemisõiguse tekkimisest. J. S.´i kirjaliku vastusega (tl.3032). Kinnistusraamatu väljavõttega (tl.33-34). F. K.´i kirjaliku seisukohaga (tl.37-39). AS Kohtla – Järve Soojus ja F. K.´i poolt 17.aprillil 2003.a. sõlmitud kokkuleppega võlgade tasumise kohta (tl.40-42) koos sellele lisatud võlaarvestusega, millega luges kohus tõendatuks, et ka sellest võlast olid hageja ja nende esindajad teadlikud kinkelepingu sõlmimise ajal, mille tõttu tuleb kohtul F. K.´i poolt hagiavalduses esitatud faktilistesse asjaoludesse suhtuda kriitiliselt. KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada
Vastavalt
kohaselt: Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse; 4) kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi; 5) kingisaaja sureb.
lg.2 sätestatud alusel, ei loeta lepingut lõppenuks, kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülalpidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani
Vastavalt
lg.1 sätestatud tähtaja möödumist, lähevad
Pärijad võivad kinkelepingust taganeda
K. (kinkija) tasuta J. S.´ile (kingisaaja) üle andma talle kuuluva eseme (korteriomandi, aadressil: xxx) ja tegema võimalikuks omandi ülemineku kingisaajale või tasuta varalisest õigusest kingisaaja kasuks loobuma või muul viisil kingisaajat rikastama.
S.´ile ette näha koormisi või kohustusi. Kui kinke (korteriomandi, aadressil: xxx) väärtus kinke lepingutingimustele mittevastavuse tõttu ei oleks katnud koormise täitmiseks vajalikke kulutusi, oleks kingisaaja (J. S.) võinud keelduda kinke väärtust ületavas osas koormise täitmisest, kuni kinke väärtust ületavad kulutused talle hüvitatakse. Kui kingisaaja koormise siiski täidab, võib ta nõuda, et kinkija hüvitaks talle koormise täitmisel tehtud kulutused, mis ületavad kinke väärtust. Kohus luges tõendatuks, et korteriomandi, aadressil: xxx linn väärtus kinkimise hetkel oli 5 112.93 eurot. Hiljem välja tulnud võlgade suurus ei ületanud kingi väärtust ning olid 1 744.03 eurot, mille tõttu tuli see summa kinkelepingu järgse koormisena välja mõista J. S.´ilt F. K.´i kasuks. Isegi peale hagi rahuldamist jäävad kehtima kinkelepingu põhilised eeldused: ühekülgsus, korteriomandi, aadressil: xxx J. S.´ile üleandmine F. K.´i poolt tasuta, aga samuti rikastas F. K. korteriomandi üleandmisega J. S.´i. Kohus luges tõendatuks, et J. S.´il ei olnud õigust keelduda kinkelepinguga temale pandud koormise täitmisest
lg.4 alusel, kuna koormise kogusuurus ei ületanud kingi väärtust.
K. ja M. K. võisid kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul, alates ajast, mil nad said teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kohus luges tõendatuks, et F. K. ja M. K. pidid oma taganemisõigusest teda saama hiljemalt 13.detsembril 2007.a. (kaja esitamisega tagaseljaotsusele). Kinkelepingust taganemise avaldus tehti F. K.´i ja M. K. poolt alles 15.detsembril 2008.a. so kaks päeva peale aasta möödumist taganemisõiguse tekkimise teadasaamist st teadasaamisest, et J. S. ei täida koormist. Ühtlasi luges kohus tõendatuks, et kinkelepingust taganemisega on F. K. ja M. K. tegelikkuses hilinetud veelgi rohkem, kuna kinkelepingust taganemise avaldus hakkab kehtima, alates selle kättesaamisest J. S.´i poolt. F. K. ja M. K. ei olnud esitanud kohtule tõendeid selle kohta, millal sai J. S. kätte kinkelepingust taganemise avalduse, mille tõttu ei olnud kohtul võimalik täpselt tuvastada, kui palju tegelikult lasti mööda kinkelepingust taganemise üheaastast tähtaega. Kohus luges tõendatuks, et kinkelepingust taganemise avaldus ise oli tehtud peale ühe aasta möödumist, alates kinkelepingust taganemisõigusest 8 tekkimisest, mille tõttu ei olnud F. K.´il ja M. K.´l enam õigus taganeda korteriomandi, aadressil: xxx kinkelepingust J. S.´ile. Kõik menetluskulud käesolevas tsiviilasjas pidas kohus vajalikuks jätta TsMS §163 lg.1 alusel F. K.´i ja J. S.´i endi kanda. Digitaalselt allkirjastatud Johannes Külaots Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.