KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-12-29856 Otsuse tegemise aeg ja koht 25.10.2012 Jõhvi Kohus Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja Kohtunik Olev Mihkelson Kohtuasi VKG Soojus AS hagis S. R.
mõistes. 20.02.2012.a. koostati kostjale omavolilise tarbimise eest arve nr. 7120027814 summas 138,40 eurot (omavoliliselt tarbitud soojusenergia maksumuse kahekordses ulatuses). 21.02.2012.a. saadeti kostjale teade soojusenergia omavolilise tarbimise mahtude arvestusega. 1
(3)Kuna kostja võlgnevust ei tasunud, saatis hageja 23.04.2012.a. kostjale pretensiooni, andes tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 30.04.2012.a. Kostja võlgnevust antud tähtajaks ei tasunud. 11.05.2012.a. saatis hageja kostjale teistkordse pretensiooni, andes tähtaja võlgnevuse tasumiseks kuni 20.05.2012.a. Kostja võlgnevust hagejale tasunud ei ole. Kostja võlgnevus hageja ees on 207,60 eurot. Hageja nõuded käesolevas hagis on esitatud seisuga 31.07.2012.a.
§-de 2,6,8,10 ja 11 kohaselt on võrguettevõtja kohustatud tagama soojuse üle andmise soojuse ostjale soojusvõrgu ja tarbijapaigaldise liitumispunktis. VÕS § 76 lg. 1 sätestatu kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS § 100 on kohustise rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Seega on kostja rikkunud kohustist, kuna on jätnud täitmata lepingust ning seadusest tuleneva kohustuse.
§-i 16 lg.1 p.1 kohaselt on soojuse ebaseadusliku kasutamisena käsitletav tarbimine tegelikult tarbitud kogust varjates.
§-le 16 lg.2 alusel on hagejal õigus nõuda ebaseaduslikult kasutatud soojuse eest tasu kasutatud soojuse koguse kolmekordse maksumuse ulatuses.
- Kostja vaidles hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt hageja ja kostja vahel oli sõlmitud soojuse ostu leping. 15.02.2012.a. teostas hageja kostja juures kontrolli, mingeid pretensioone ei esitatud. 20.02.2012.a. on hageja poolt koostatud arve summale 69,20 eurot, väidetavalt soojusenergia (korrigeerimine) ja üle kanda paluti 144,18 eurot. Seoses sellega, et mingeid täiendavaid selgitusi ei esitatud- mis on tinginud korrigeerimise ja kuidas on see korrigeerimine teostatud - ei saanud kostja ka seda arvet, kui põhjendamatut tasuda. 20.02.2012.a. on hageja poolt koostatud ka järgmine arve, milles nõutakse omavolilise tarbimise eest 138,40 eurot ning nõutakse 282,58 euro üle kandmist. Mingeid põhjendusi ega selgitusi ei antud, s.t., et arvet ei saanud ka, kui põhjendamatut, tasuda. Teade nn omavolilise tarbimise eest esitati alles peale arvete koostamist 21.02.2012.a. Ilmselgelt on näha, et hageja kasutab oma tugevama õigust ja esitab lihtsalt põhjendamatud arved, lootes, et nii väikeste summade osas ei hakka keegi vaidlema. Hageja on teostanud kostja juures pidevalt kontrolle. Lisaks kõigele oli kuni
- veebruarini 2012.a. kostja kelder, milles asub soojusmõõdik, hageja valduses ja ainus isik, kes oleks saanud soojust „varastada“, hageja ise. OTSUSE PÕHJENDUSED
- Kohus, tutvunud poolte seletustega ja tsiviilasja materjalidega, leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
- Hagi ese: välja mõista kostjalt VÕS § 100 ja
§ lg.1 p.1 ja lg.2 alusel soojuse ebaseadusliku tarbimise (tegelikult tarbitud kogust varjates) eest 207,60 eurot. 5. Vaidlust ei ole selles, et: 1) Hageja ja kostja vahel on sõlmitud tähtajatu leping soojusenergia tarbimiseks (soojusenergia ostu-müügileping nr 2793); 2) Soojusenergia ebaseadusliku tarbimise väide põhineb üksnes sellel, et 08.01.2012 kuni 09.02.2012 näitas kostja elamu keldrisse paigaldatud digitaalne soojusmõõdik tarbimise puudumist, samas sisendi ja väljundi erinevatest temperatuuridest tulenevalt pidi hageja arvates tegelikkuses tarbimine toimuma; 3) Kelder, kus asetes digitaalne soojusmõõdik, oli antud hagejale rendile kuni 15.02.2012 (tl 48 ja 58; 4) Kostjal on lisaks keskküttele olemas ka lokaalne küttesüsteem. 5) Kostjale arvestatud võlgnevus tuleneb üksnes 15.02.2012 akti alusel koostatud arvetest (tl 14-15). 2
(3)- TsMS § 230 lg.1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Hageja on esitanud kohtule nõude tõendamiseks soojusseadmete ülevaatuse 15.02.2012 akti, millest nähtub, et 08.01.2012 kuni 10.02.2012 digitaalne soojusmõõdik kostja elamus soojuse tarbimist ei näidanud, kuid sisendi temperatuur ja väljundi temperatuur olid erinevad (tl 12 ja 57) ning soojuskandja temperatuurigraafiku (tl 11). Kostja esitas vastuväite, et hagiavalduses toodud perioodil ta ei tarbinudki keskkütet, sest kasutas lokaalset katelt elamu kütmiseks. Kelder, kus keskküttesüsteem ja digitaalne mõõdik olid, olid hageja enda valduses vastavalt poolte vahel sõlmitud rendilepingule. Maakohus on seisukohal, et hageja ei ole veenvalt tõendanud soojusenergia ebaseaduslikku tarbimist kostja poolt. Kostja selgitas pooltele võimalust eriteadmistega isiku (eksperdi) arvamuse küsimiseks, sest võimaliku ebaseadusliku soojusenergia tarbimise tuvastamine kohtule esitatud tõendite alusel (tl 11-12 ja 57) nõudnuks vastavaid eriteadmisi, kuid pooled vastavat taotlust ei esitanud (tl 52). Maakohus on seisukohal, et hagi tuleb tõendamatuse tõttu jätta rahuldamata.
- Menetluskulud tuleb TsMS § 162 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg.1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisaduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Olev Mihkelson Kohtunik Digitaalselt allkirjastatud 3
(3)