3-12-315/16

3-12-315 KOHTUMÄÄRUS kaebuse esitamise tähtaegsuse hindamise ja menetluse lõpetamise kohta Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Annika Vendik Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012 Pärnu kohtumaja Haldusasja number 3-12-315 Haldusasi OÜ Fortes IS kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 13.12.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/426-15 tühistamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Kirjalikus menetluses Kaebaja OÜ Fortes IS Esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Asja läbivaatamise kuupäev 13.08.2012 RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata OÜ Fortes IS taotlus tähtaja ennistamiseks tühistamiskaebuse esitamisel Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 13.12.2011 maksuotsusele nr 12.2-3/426-15 ning lõpetada menetlus haldusasjas nr 3-12-
2. Määrusele on menetlusosalistel õigus esitada määruskaebus Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu Pärnu kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD 15.02.2012 saabus kohtusse OÜ Fortes IS kaebus Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 13.12.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/426-15 tühistamise nõudes (tl 5-7). 09.03.2012 määrusega jäeti kaebus käiguta (tl 19-20). 3-12-315 02.04.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse ning saadeti vastustajale seisukohtade esitamiseks kaebuse esitamise tähtaegsuse osas (tl 24). 20.04.2012 esitas vastustaja seisukohad kaebusele (tl 27-28). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Kaebuse kohaselt sai kaebaja kaevatava maksuotsuse kätte Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuselt 17.01.2012, mille kohta tehti ka märge maksuotsusele. Eelnevad kirja ja e- maili teel edastatud maksuotsused ei jõudnud adressaadini ja maksuhaldur oli teadlik, et maksukohustuslase ainuke juhatuse liige I. I viibis kuni 15.01.2012 puhkusel ega viibinud Eestis. Kaebaja on seisukohal, et otsuse kättetoimetamist kolmanda isiku kaudu ei saa lugeda otsuse edastamiseks. Samas majas asuv teine äriühing (OÜ Zeig Ness) ei saa tekitada kaebajale menetlustähtajast tulenevaid kohustusi. Vastustaja on kinnitanud, et vaidlustatav maksuotsus on tagastatud 02.01.2012 hoiutähtaja möödumisel. Seega ei saanud kaebaja sisuliselt maksuotsusega tutvuda enne 17.01.2012, mil juhatuse liige ise tundis asja vastu huvi ning käis maksuhalduri juures otsust toomas. Kaebaja leiab, et kaebetähtaeg saab alguse alles sisulise otsuse kättetoimetamise ajast. Juhul kui kohus leiab, et maksuotsus on toimetatud kätte kaebajale 20.12.2011, mil OÜ ZeigNeiss töötajad kinnitasid tähitud kirja teate saamist, mitte maksuotsuse saamist, siis palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg eeltoodud põhjustel. Vastustaja seisukohtadest tulenevalt antud juhul ei jäänud kaebaja vaie rahuldamata, vaid kaebaja vaie jäeti läbi vaatamata. Samuti ei nähtu, et kaebaja õigusi oleks vaidemenetluses rikutud. Vastustaja leiab, et viimane päev kaebust esitada saabus 16.01.2012 , mis oli ka viimaseks päevaks vaide esitamisel. See ei ole kaebus esitatud tähtaegselt. Vastustaja märgib, et kaebaja küll taotles, et kaebus lugeda tähtaegselt esitatuks või alternatiivselt ennistada kaebuse esitamise tähtaeg, kuid ei esitanud põhjuseid, mis tingisid menetlustähtaja möödalaskmise. Vastustaja jääb vaide tagastamise otsuses toodud põhjuste juurde. Vastustaja palub lugeda kaebus esitatuks tähtaega rikkudes või jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ning lõpetada haldusasja menetlus. KOHTU PÕHJENDUSED HKMS § 46 lg 1 kohaselt tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates. Käesolevas kaebuses on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 13.12.2011 maksuotsus nr 12.2-3/426-
3. Kaebuse kohaselt sai kaebaja maksuotsuse kätte 17.01.
4. Nimetatud asjaolu soovib kaebaja tõendada kaevataval maksuotsusel toodud maksuhalduri 17.01.2012 viitega „koopia õige“ ning allkiri (tl 18 pöördel). Lähtudes eeltoodust leiab kaebaja, et kaebus on esitatud tähtaegselt. Maksukorralduse seaduse § 54 lg 2 järgi juriidilisele isikule või asutusele saadetakse dokument registrisse kantud aadressil. Isikule või asutusele, keda ei ole registrisse kantud, saadetakse dokument tema poolt maksuhaldurile teatatud aadressil. Sama paragrahvi lg 6 kohaselt juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil lihtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui on möödunud viis päeva selle saatmisest Eesti piires 3-12-315 või 30 päeva välismaale saatmisest. Juriidilisele isikule või asutusele registrisse kantud aadressil tähtsaadetisena saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks, kui postiteenuse osutaja on selle nimetatud aadressil üle andnud või jätnud teate tähtkirja saabumise kohta. Asjas ei ole vaidlust, et kaebaja registrijärgseks aadressiks on Riia mnt 108c Pärnu. Vastustaja poolt edastati kaebajale nimetatud aadressile kaevatav maksuotsus 14.12.2011 (tl 60). 15.12.2011 on postitöötaja teinud tulemusteta katse kaevatava maksuotsuse kätte toimetamiseks kaebajale (tl 35). Lisaks saadeti kaebajale 22.12.2011 e- kiri, milles maksuhaldur teavitas kaebajat vastavast maksuotsusest. Nimetatud e-kirjale saabus vastus Fortes IS OÜ-lt, milles teatati, et maksuotsust vastu võtma volitatud isik viibib puhkusel. Kaebaja posti teel saabunud teatisele ei reageerinud ning postiasutus tagastas maksuotsuse maksuhaldurile 02.01.2012 hoiutähtaja möödumise tõttu (tl 35). Kaebuse kohaselt OÜ Fortes IS AS Eesti Posti teadet tähtkirja saabumise kohta ei saanud enne 20.12.2011, kui see edastati kaebajale OÜ ZeigNess poolt, kelle postkast asus samas hoones kaebajaga. Samas ei esitanud kaebaja asja juurde tõendeid, et AS Eesti Posti poolt väljastatud teatis tähtkirja saabumise kohta ei jõudnud kaebaja postkasti vaid kolmanda isiku kätte, mistõttu on kaebaja väide paljasõnaline. Seega kohtul ei esine alust eeldada, et AS Eesti Posti töötaja asetas vastava teate kaebajale mittekuuluvasse postkasti. Samuti ei ole tõendiks käesoleval juhul kaevataval maksuotsusel toodud märge maksuotsuse kätte andmise kohta 17.01.2012 maksuhalduri poolt, kuna vastav viide tõendab üksnes asjaolu, et maksuotsus on üle antud, kuid ei tõenda maksuotsuse olemasolust teada saamist nagu on sätestatud halduskohtu menetluse seadustikus. Riigikohtu halduskolleegium on 03.04.2004 määruses nr 3-3-1-10-04 p-s 14 selgitanud: "Juriidiline isik peab oma registrijärgsel aadressil pidevalt hoolitsema posti vastuvõtmise eest juhatuse liikme või muu volitatud isiku poolt. Jättes posti vastuvõtmise korraldamata, võtab juriidiline isik endale riski, et olulised teated, s.h maksuhalduri haldusaktid, ei jõua temani." Seega peab juriidiline isik tagama registrile esitatud andmete õigsuse ja ta vastutab ise ebaõigete andmete esitamise tagajärgede eest. Maksuhalduril ei lasu kohustust kontrollida, kas juriidilisest isikust maksumaksja on talle saadetud dokumendid kätte saanud või mitte. Küll aga peab maksumaksjast juriidiline isik hoolitsema posti vastuvõtmise eest oma registrijärgsel aadressil. Riigikohtu halduskolleegium on 10.03.2011 määruse nr 3-3-1-100-10 märkinud, et MKS § 54 lg 6, TsÜS § 29 lg 1 ja ÄS § 62 lg-de 4 ja 5 ning § 145 lg 1 p 2 koosmõjust tulenevalt ei ole juriidilisel isikul võimalik täita oma kohustust hoolitseda registrijärgsel aadressil posti vastuvõtmise eest üksnes sellel aadressil postkasti paigaldamisega. Maksuhaldur ei pea juriidilisest isikust maksumaksjale dokumente saates arvestama võimalusega, et registrijärgsel aadressil asub ainuüksi maksumaksja nimeline postkast. Tähtsaadetisena saadetud dokumente peab tulenevalt MKS § 54 lg-st 6 olema võimalik aadressijärgselt üle anda. Lähtudes eeltoodust tuleb 13.12.2011 maksuotsus nr 12.2-3/426-15 lugeda MKS § 54 lg 6 kohaselt kaebajale kättetoimetatuks teate jätmisest tähtkirja saabumise kohta 15.12.2011 (tl 35). HKMS § 47 lg 2 järgi kui isik pidas kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti. Enne kohtusse pöördumist esitas äriühing kaevatavale maksuotsusele vaide, mis tagastati Maksu- ja Tolliameti 24.01.2011 otsusega nr 6-1/651-2 tähtaja ületamise tõttu läbivaatamatult. Seega ei pidanud kaebaja kinni maksukorralduse seadusest tulenevatest nõuetest ning ei vaidlustanud kaevatavat maksuotsust tähtaegselt, mistõttu ei laiene kaebajale eelnimetatud säte. 3-12-315 Lähtudes eeltoodust oleks kaebaja pidanud maksuotsuse peale kaebuse esitama hiljemalt 18.01.
5. Kuna kaebus halduskohtule edastati 15.02.2012, on tühistamiskaebuse kaebetähtaeg mööda lastud ning kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kooskõlas HKMS § 124 lg 2 lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes. Kaebaja on alternatiivselt esitanud kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, tuues välja põhjendusena asjaolu, et OÜ ZeigNess töötajad kinnitasid tähitud kirja teate, mitte maksuotsuse saamist 20.12.
6. HKMS § 71 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud järgida tähtaega mõjuval põhjusel. Riigikohtu halduskolleegium on määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-00 asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel saab kohus lugeda üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja möödalasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Riigikohtu halduskolleegium on määruses haldusasjas nr 3-3-1-65-09 leidnud, et kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebuse esitajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus. Kohus hindas tähtaja küsimuse lahendamisel kaebaja väiteid seoses OÜ ZeigNess töötajate poolt kinnitatud teate kättesaamist ning leiab jätkuvalt, et juriidilisel isikul lasub kohustus tagada posti kättesaamine takistusteta. Olukorras, kus kaebajani jõudis teade kaevatava maksuotsuse kohta samas majas asuvate teiste äriühingute kaudu, oli see tingitud tõenäoliselt kaebaja enda tegevusest (posti üleandmise võimatus). Samuti ei ole asjakohane väide, et kolmas isik võttis vastu üksnes teate maksuotsuse väljastamise kohta, kuna kaebaja oleks pidanud astuma samme selleks, et maksuotsus jõuaks temani õigeaegselt. Asjaolu, et kaebaja seaduslik esindaja, kes oli õigustatud maksuotsust vastu võtma, viibis puhkusel, ei saa lugeda selliseks kestvaks mõjuvaks põhjuseks, mis oleks aluseks tähtaja ennistamisel. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et kaebuse esitaja ei ole välja toonud mõjuvaid põhjusi Maksu- ja Tolliameti Lääne maksu- ja tollikeskuse 13.12.2011 maksuotsuse nr 12.2-3/426-15 tühistamistaotluse tähtaja ennistamiseks, mistõttu jätab kohus taotluse rahuldamata. Asjaolu, et HKMS § 152 lg 1 p 2 ja HKMS § 124 lg 2 kohaselt tuleb menetlus kaebetähtaja ületamise korral lõpetada, kui kaebetähtaeg ei kuulu ennistamisele. Seega kuulub haldusasja menetlus lõpetamisele. Annika Vendik Kohtunik 3-12-315