Obsah (6)

§ 444§ 174§ 175§ 448§ 163§ 178

2-12-8290 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 29. oktoober 2012.a, Tartu mnt kohtumaja, Tallinn, kirjalik menetlus Tsiv

) § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtu selgitused

§ 444

lg 4 järgi võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava ja põhjendava osa, sõltumata hagihinnast. Juhindudes

§ 174

¹ lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid, milledest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 639.11 eurot, õigusabikulud summas 270 eurot ning võla sissenõudmise kulud summas 110 eurot.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskuludena võla sissenõudmise kulu summas 110 eurot. Võla sissenõudmisega seotud kulu näol ei ole tegemist menetluskuludega. Arvestades esindaja tegelikku töö mahtu ja asja keerukust, on kohtu arvates põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks, mis tuleb kostjalt välja mõista, 50 eurot. Kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja, s.o 30 päeva, jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse sel juhul kirjalikus menetluses ning teist poolt sellest ette ei teavitata (

§ 448lg 4¹).

2 2-12-8290 Kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja, s.o 28 päeva, jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest (

§ 448lg 4²).

Seoses käesoleva otsuse resolutsiooni p-s 3 nimetatud hageja nõuete rahuldamata jätmisega selgitab kohus järgmist. Hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista lepptrahvi summas 1379.50 eurot (hagiavalduse palvepunktis 1 nimetatud leppetrahv 689.70 eurot ja 689.80 eurot), võla sissenõudmisega seotud kulud summas 38.35 eurot ja kirjade saatmise kulu summas 25.56 eurot. BIGBANK AS-i ja kostja vahel 01.11.2007 sõlmitud kokkuleppe järgi kuulub poolte vahel sõlmitud lepingule kohaldamisele BIGBANK AS-i krediidilepingute üldtingimused S. Üldtingimuste punkti 6.

1. kohaselt, juhul kui lepingu lõpptähtaja saabumisel on krediidisaajal krediidiandja ees täitmata rahalisi kohustusi ning võlgnevust ei ole likvideeritud 10 päeva jooksul lepingu lõpptähtpäeva saabumisest, on krediidisaaja kohustatud tasuma leppetrahvi 20 % tähtaegselt tagastamata krediidisummalt. Tarbijakrediidilepingu ülesütlemise juhuks sõlmitud leppetrahvi kokkulepe on tühine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-120-08, p 15). VÕS § 415 lg 1 reguleerib ammendavalt tarbijakrediidilepingu täitmisega viivitamise tagajärgi ja nimetatud lõige ei näe ette võimalust nõuda tarbijakrediidilepingu korral täitmisega viivitamisel leppetrahvi. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt on lepingus, mille pooleks on tarbija, ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuste rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust. Kohus leiab, et arvestades nõude suurust, lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid (sh seadusest oluliselt kõrgemat viivisemäära), siis VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi on tüüptingimuse punkt 8.
2. tühine, mille järgi on krediidisaaja kohustatud hüvitama krediidiandjale võla sissenõudmisega seotud kulud, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulud, mis kuuluvad tasumisele vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Sellest tulenevalt ei kuulu kostja poolt hüvitamisele võla sissenõudmisega seotud kulu summas 38.35 eurot ja kirjade saatmise kulu summas 25.56 eurot. Kohtu hinnangul ei ole tegemist mõistlike kulutustega ning seega ei ole nõue põhjendatud ka seadusest tuleneval alusel (VÕS § 113 lg 5, § 128 lg 3). Kuivõrd kohus rahuldab hagi ligikaudselt 84 % ulatuses, peab kohus

§ 163

lg 1 juhindudes põhjendatuks jätta menetluskulud 16 % ulatuses hageja ja 84 % ulatuses kostja kanda. Kuna kostjal seoses hagiavaldusega kohtule teadaolevalt mingeid menetlustoiminguid teostanud ei ole, eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud summas 591.70 eurot (s.o 704.41 eurost 84 %).

§ 178

lg 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. Meeli Kaur kohtunik 3