Obsah (6)

§ 88§ 113§ 578§ 142§ 145§ 149

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse avalikult teatavaks 23. november 2012.a, Tallinn tegemise aeg ja koht Tsiviilasja nu

) § 88 lg 8 alusel. Kostja on tasunud viiviseid 1653.77 eurot, sissenõudekulu 563.33 eurot ja põhinõuet 53.88 eurot. 01.03.2012 elektronkirjas avaldas hageja, et on nõus loobuma viivisest 1132.17 eurot, kui kostja I tasub koheselt kogu võlgnevuse 3354.12 eurot. Kuna kostja I võlgnevust ei tasunud, lähtus hageja

§ 88lg 8 sätestatud korrast.

Vastavalt kokkuleppe p-le 3.1 muutus p-s 1.1 nimetatud summa tasumata osa 4825.10 eurot sissenõutavaks. Kokkuleppe p-s 3.2 on viivisemääraks 0.5% päevas p-s 1.1 nimetatud nõude tasumata põhiosalt ja sissenõudekuludelt. Hageja ei ole viivisenõudelt viivist nõudnud. Seisuga 30.07.2012 on viivisenõude suurus 2566.89 eurot, kuid hageja vähendab seda summani 2445 eurot. Hageja sõlmis kostjatega II ja III käenduslepingu, mille p 1.1 järgi kohustusid kostjad hageja ees vastutama hageja ja kostja I vahelisest võla tasumise kokkuleppest tulenevate kohustuste täitmise eest 5216 euro ulatuses. Kostja I vastuväited

1. Kostja I võtab hagi õigeks põhinõude 337.02 euro osas. Arved, mille alusel hageja raha nõuab ja viiviseid arvestab on väljastatud 04.05.2011 ja 19.05.2011, kuid käsunduslepingud allkirjastas kostja I 26.07.2011 ja OÜ M 27.07.
2. Kuna arved on väljastatud enne käsunduslepingute sõlmimist, ei saa kehtida nende sissenõudel lepingutes kokku lepitud viivisemäär 0.5 % päevas. Hagis esitatud viivisearvestus on vastuolus

§ 113lg 6, sest aluseks võetud põhisumma 2254.12 eurot sisaldab endaks ka viivist.

2 Käsunduslepingute juures oli sõlmitud maksegraafik, mistõttu on kokkuleppe p-s 1.1 märgitud viivis valesti arvestatud ja viivisenõude suurus 1653.77 eurot ebaõige. Kokku lepitud maksegraafikute alusel ei saanud viivisenõue olla suurem kui 194.57 eurot. Kostja I leiab, et hageja 01.03.2012 elektronkiri tõendab hageja nõusolekut, et esmajärjekorras loetakse kohustuse täitmine toimunuks põhikohustuse katteks (

§ 88lg 9).

Kostja I on tasunud 2270.98 eurot. Seisuga 01.03.2012 oli hageja kinnitusel põhinõude jääk 1137.03 eurot, siis põhinõue saab käesoleval ajal olla 337.02 eurot. Võla tasumise kokkuleppe p 1.1 on tühine osas, millega nähakse ette, et võlausaldaja sissenõudekulu hüvitis on 563.33 eurot. Sissenõudekulu on oma olemuselt menetluskulu ja seega on vastuolu tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 147 lg 7 sättega. Kostja II vastuväited

1. Kostja II ei vaidlusta võlgnevuse olemasolu, kuid vaidleb vastu hagis nõutavatele summadele. Kostja II tunnistab põhivõlgnevust summas 337.02 eurot. Kostja II toetab kostja I vastuväiteid. 01.03.2012 saatis kostja I järelepäringu hageja esindajale MR’ile võlgnevuse jäägi ja makstud summade jaotamise kohta. Kostjale I vastati, et esmajärjekorras vähendatakse nõude põhisummat ja põhisumma jääk seisuga 01.03.2012 on 1137.02 eurot. Pärast seda on teinud kostja I hagejale makseid: 06.03.2012 100 eurot, 25.03.2012 100 eurot, 02.04.2012 300 eurot, 27.04.2012 300 eurot. Seega saab põhivõlgnevuse suuruseks olla 337.02 eurot. Kostja II vaidleb vastu viivisenõudele, kuna seda on arvestatud vale suurusega põhinõudelt. Kostja III vastuväited
2. Kostja III toetab kostja I vastuväiteid. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus leiab, et hagi kuulub osaliselt rahuldamisele.
4. Vaidlustamata asjaolude kohaselt: − OÜ M osutas kostjale I teenuseid ning väljastas arved nr 205-11 ja 505-11 kogusummas 2608 eurot (tl 7-8); − OÜ M nõude on omandanud hageja ning hageja ja kostja I vahel on 21.09.2011 sõlmitud võla tasumise kokkulepe (tl 9); − 21.09.2011 võla tasumise kokkuleppe sõlmimise ajal oli kostja põhivõla suuruseks 2608 eurot (tl 76); − Kostja I on võla katteks tasunud 2270.98 eurot; − Viimase makse tegi kostja I hagejale 27.04.2012 (tl 38).
5. Esmalt tuleb kohtul anda hinnang 21.09.2011 võla tasumise kokkuleppele. Kuigi see on pealkirjastatud kokkuleppena, leiab kohus, et seda ei saa käsitleda kompromissilepinguna, sest selles puuduvad

§ 578lg 1 esimeses lauses sätestatud kompromissilepingu olulised tunnused.

Esitatud asjaoludest ei nähtu, et poolte vahel olnuks ebaselgust nendevahelise suhte ja võlgnevuse suuruse osas. 3 8. Kohtu hinnangul sisaldab nimetatud kokkuleppe p 1.1 deklaratiivset võlatunnistust. Võlaõigusseaduse (

) § 30 lg 1 järgi leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Poolte tahet sõlmida deklaratiivne võlatunnistus kinnitab kokkuleppe p 1.2, kus on välja toodud nõude alus. Seega on kokkuleppes selge viide, et sellega ei luua uut iseseisvat kohustust, vaid millega võlgnik kinnitab olemasolevat kohustust ning loobub võimalikest vastuväidetest võlale. Seega on tegemist deklaratiivse võlatunnisusega, mille eesmärgiks on olemasoleva kohustuse kinnitamine (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-69-06 p 13). Deklaratiivne võlatunnistus, mille sisuks on olemasoleva nõude tunnustamine, on sõltuvuses võlatunnistuse aluseks olevast põhikohustusest ning ei lõpeta ega muuda olemasolevat võlasuhet.

1. Kostjale I esitatud arvete aluseks on käsundusleping nr 006/11 ja käsundusleping nr 007/11 (tl 58-63). Lepingud allkirjastati digitaalselt pärast arvete väljastamist 26.07.2011 ja 27.07.
2. Kohtu hinnangul ei tähenda nimetatud asjaolu, et varasemalt poolte vahel lepinguline suhe ja kokkulepped arvete tasumise ja viivisemäära osas puudusid. Nimetatud lepingud kinnitavad, et poolte vahel oli eelnevalt suuline kokkulepe, mille alusel väljastati arved. Käsunduslepingute p 6.4 alusel on kokku lepitud viivisemääras 0.5 % päevas. Seega käsunduslepingud kinnitavad pooltevahelist kokkulepet ja tasu maksmise korda (käsunduslepingute p 6).
3. OÜ M ja kostja I on sõlminud maksegraafiku võlgnevuse ositi tasumise kohta (tl 68-69). Samas pole kohus tuvastanud, et maksegraafiku sõlmimisega loobus OÜ M viivisenõudest. Seega oli OÜ-l M õigus nõuda viivist 0.5% päevas võlgnevuselt 1534 eurot alates 12.05.2011 kuni 21.09.2011 ja võlgnevuselt 1074 eurot alates 27.05.2011 kuni 21.09.
4. Eeltoodud perioodi osas sissenõutavaks muutunud viivisenõue vastab 21.09.2011 võla tasumise kokkuleppe p-s 1.1 märgitud viivisele 1653.77 eurot.
5. Kokkuleppe p-s 1.1 märgitud sissenõudekulu 563.33 eurot ei ole vaadeldav menetluskuluna TsMS § 174 lg 7 mõttes. Õigusabi kasutamiseks tehtud mõistlikud kulud on vaadeldavad võlausaldaja kahjuna seoses võlgniku raha maksmise kohustuse rikkumisega (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-66-05 p 22).
6. Puudub vaidlus, et kostja I võla tasumise kokkulepet nõuetekohaselt ei täitnud. Seega rakendus võla tasumise kokkuleppe p 3.1, mis sätestab, et juhul, kui võlgnik ei täida kokkuleppe p-s 2.1 sätestatud maksetingimusi tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub p-s 1.1 nimetatud summa tasumata osa koheselt sissenõutavaks. Seega muutus 11.01.2012 sissenõutavaks põhinõue 2608 eurot, viivis 1653.77 eurot ja sissenõudekulu 563.33 eurot. Võla tasumise kokkuleppe p 3.2 järgi kokkuleppe rikkumisel kohustub võlgnik tasuma võlausaldajale viivist 0.5% päevas p-s 1.1 nimetatud nõude tasumata põhiosalt ja sissenõudekulult. Viivist hakatakse arvestama kokkuleppe rikkumisele järgnevast päevast.
7. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada põhivõlgnevuse suurus seisuga 11.01.
8. Kostjad tuginevad hageja esindaja MR’i 01.03.2012 elektronkirjale, mille kohaselt hageja teatab, et kostja I on tasunud kokku 1470.98 eurot, mille ulatuses on vähendatud nõude põhisummat ning põhisumma jääk on 1137.02 eurot (tl 35). Vaatamata sellele elektronkirjale leiab hageja hagiavalduses, et tasutud summast arvestati ennekõike maha viivis 1653.77 eurot, sissenõudekulu 563.33 eurot ja seejärel põhinõuet 53.88 eurot. 4
9. Kohtu hinnangul tuleb käesoleval juhul kohaldamisele

§ 88

lg 4, mis sätestab, et kui võlgnik ei ole enne kohustuse täitmist või mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist määranud, millise kohustuse ta on täitnud, võib selle määrata võlausaldaja, kui: 1) ta teatab määramisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast kohustuse täitmist ja 2) kohustuse täitmine ei ole õigusvastane ja 3) kohustus on muutunud sissenõutavaks ja 4) kohustust ei ole vaidlustatud. Kohtule esitatud asjaoludest ei nähtu, et kostja I oleks maksete tegemisel määranud, millise kohustuse ta on täitnud. Seega võis selle määrata võlausaldaja ning võlausaldaja on seda 01.03.2012 elektronkirjaga ka teinud. Võlausaldaja on pärast võlgniku poolt raha maksmist teatanud, milliste rahaliste kohustuste täitmist ta veel nõuab ning milliste täitmist ta enam ei nõua. Kostja I ei ole sellele vastu vaielnud ja seega tuleb lähtuda võlausaldaja poolt tehtud määramisest. Seega oli põhivõla suurus 01.03.2012 seisuga 1137.02 eurot. Pärast 01.03.2012 on kostja I teinud hagejale makseid summas 800 eurot (tl 37-38). Maksete selgituseks on märgitud „võlgnevuse osaline tasumine“ või „maksegraafiku osamakse“. Seega on väär kostja I seisukoht, et kostja I tasus nende summadega põhiosa. Seega kohaldub 800 euro maksete osas

§ 88

lg 8, mille kohaselt kui võlgnik peab lisaks rahalisele põhikohustusele tasuma kulutusi ja intressi, loetakse, et täitmine on toimunud esmalt kulutuste, seejärel juba sissenõutavaks muutunud intressi ning lõpuks põhikohustuse katteks. Seega saab lugeda pärast 01.03.2012 tehtud maksetest tasutuks sissenõudekulu 563.33 eurot ja viivist 236.67 eurot. Seega jäi pärast viimast kostja I poolt tehtud makset kostja I võlgnevuseks hageja ees: põhinõue summas 1137.02 eurot ja viivis 1417.10 eurot. Kuna hageja nõuab käesolevas hagis üksnes põhivõlga ega ole alternatiivselt esitanud nõuet viivise osas, siis kuulub hagi põhinõude osas rahuldamisele summas 1137.02 eurot. 15. Võla tasumise kokkuleppe p 3.2 järgi on hagejal õigus nõuda põhiosalt ja sissenõudekulult viivist 0.5% päevas. Nõude suuruseks, millelt hageja saab võla tasumise kokkuleppe p 3.2 alusel viivist nõuda alates 11.01.2012, on 337.02 eurot.

§ 113

lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja on viiviseperioodiks märkinud 11.01.2012 kuni 30.07.

1. Seega on viivisenõude suuruseks (1137.02x0,5%x202) 1148.39 eurot. Seega võlgneb kostja I hagejale põhinõudena 1137.02 eurot ja viivist 1148.39 eurot.
2. Hageja on kostjatega II ja III sõlminud käenduslepingud, millega käendajad vastutavad solidaarselt põhivõlgnikuga 21.09.2011 võla tasumise kokkuleppest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest, kuid mitte suuremas ulatuses kui 5216 eurot.

§ 142

lg 1 kohaselt käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest.

§ 145

lg 1 ja 2 kohaselt kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada. Käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Ta vastutab ka kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest, samuti lepingust taganemise või lepingu 5 ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Võla põhivõlgnikult sissenõudmisega seotud kulude hüvitamise eest vastutab käendaja, kui talle anti sissenõudmise kavatsusest õigeaegse teatamisega võimalus neid kulusid vältida. 17. Käendus on omakorda seotud tagatava põhikohustusega, mis käesoleval juhul tuleneb 21.09.2011 võla tasumise kokkuleppest.

§ 149

lg 1 järgi võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga. Käendajal on õigus esitada neid vastuväiteid ka siis, kui põhivõlgnik neist loobus. Käendajad on esitanud samad vastuväited, kui põhivõlgnik. Kohus on neid väiteid analüüsinud ning leidnud, et põhivõlgniku kohustus hageja ees kokku on 2285.41 eurot. Kohus pole tuvastanud käendajate vastutust vähendavaid või piiravaid asjaolusid. Seega kuulub hageja nõue kostjate II ja III vastu rahuldamisele summas 2285.41 eurot. Menetluskulud 18. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 163 lg 1 järgi hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus rahuldab hagi 46 % ulatuses. Seega jäävad hageja menetluskulud 46 % ulatuses TsMS § 165 lg 3 alusel solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 54 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Meeli Kaur kohtunik 6