Hageja keeldus käskkirjale alla kirjutamisest. 30.11.2009 hageja haigestus ning oli pikka aega töövõimetuslehel. 03.02.2010 tuli hageja kostja juurde, et anda üle haigusleht. Samal päeval, so 03.02.2010 andis kostja hagejale töölepingu lisa, millest hageja sai teada, et alates 01.12.2009 on tööleping lõpetatud
Hageja ei nõustunud töölepingu lõpetamisega ning pöördus vaidluse lahendamiseks töövaidluskomisjoni. Hageja palus töövaidluskomisjonil tunnistada töölepingu lõpetamine tühiseks ja
lg 2 alusel kohustada kostjat maksma hagejale hüvitust kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 23 100 krooni. Tööinspektsiooni Ida Inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis hageja avalduse rahuldamata aegumise tõttu. Hageja sellega nõus ei ole ning väidab, et käskkirjast sai teada tööraamatu kättesaamisel ehk 03.02.2011 (tl 129). 2. Kohtuistungil märkis hageja, et tema nõue põhineb seisukohal, et töölt lahkumise avaldus on võltsitud, samas kinnitas, et allkiri on hageja kirjutatud. Avaldust ennast ta kirjutanud ei ole ning allkiri on võetud temalt pettuse teel. Kõik avaldused on hageja kirjutanud alati käsikirjas vene keeles, trükkida ta ei oska ning arvutit tal pole. Tööandja valis aga allkirja saamiseks situatsiooni, kus hageja pani lapsi magama ning ütles, et tegemist on järjekordse märkusega hagejale. Hagejale ei antud võimalust (aega) isegi aega prille ette panna. Hageja leiab, et avaldus on tühine ning ei vasta nõuetele. Hageja ei saanud stressisituatsioonis aru, millele alla kirjutas. Juhtkonnaga oli hageja konfliktis, mistõttu otsiti võimalusi hagejast lahti saada. Lisaks eelkirjeldatule leiab hageja, et töölepingu lõpetamisel puudub töövõtja allkiri ning töölepingut ei saa lõpetada käskkirjaga, vähemalt juhul, kui soovitakse lahkuda omal soovil. Ka töölepingu lõpetamine on leping, milleks on vaja mõlema poole tahet. Töötajal tuleb töölepingu lõpetamise soovist ette teatada vähemalt 1 kuu. Hageja märgib, et antud juhul oleks hageja avalduse alusel saanud töölepingu lõpetada kõige varem 25.12.2009 (
). Kui lugeda esitatud avaldus siiski töölepingu lõpetamise avalduseks, on hageja allkiri saadud sinna pettuse teel ning seetõttu TsÜS § 94 tulenevalt tühine. Kui asuda seisukohale, et tehingut siiski kehtetuks tunnistada ei saa, tuleb arvestada, et avaldus oli vaid ettepanek tööleping lõpetada. Tööandja järgmine samm sel juhul oleks pidanud olema teatamine, kas tööandja on nõus töösuhte lõpetama. Esitatud käskkirja saab seega lugeda tööandja nõusolekuks, ei enamat. Hageja leiab eeltoodu põhjal, et tööleping ei olnud lõpetatud ning palub hagi rahuldada. 3. Hageja palub kohtul tunnistada töölepingu lõpetamine tühiseks ja välja mõista kostjalt hüvitis
lg 2 ja § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 23 100 krooni (1476,36 eurot). Hageja leiab, et tööleping kehtis kuni lastekodu likvideerimiseni ning palub täiendavalt lõpetada tööleping alates 01.12.2011.a. KOSTJA VASTUS 2
Hageja esitas avalduse töövaidluskomisjonile 15.02.
lg 1 alusel) tühisust, mõista välja hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 23 100 krooni ehk 1 476, 36 eurot ja lõpetada tööleping alates 01.12.2011.a. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 6 lg 2 järgi on töölepingu ülesütlemise vaidlustamise nõude aegumise tähtaeg 30 kalendripäeva ülesütlemisavalduse saamisest.
lg 1 kohaselt peab hagi kohtule või avalduse töövaidluskomisjonile ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest. Sama paragrahvi
G. T. esitas tööandjale ülesütlemisavalduse 24.11.
lg 1 võib töölepingu üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vorminõuet rikkudes tehtud ülesütlemisavaldus on tühine.
sätestab, et seadusest tuleneva aluseta või seadusele mittevastav töölepingu ülesütlemine on tühine. Selleks, et töölepingu ülesütlemine oleks õiguspärane ja kehtiv, peab see: 4 - tuginema ülesütlemisalusele ja ei tohi esineda ülesütlemist välistavaid asjaolusid; - vastama seaduse formaalsetele nõuetele (nt olema kirjalikus vormis ja ei või olla tingimuslik). Seega aluseks, mis muudab ebaseaduslikuks töötaja algatusel töölepingu lõpetamise § 85 lg 1, on asjaolu, et töötaja ei esitanud kirjalikku sooviavaldust töölepingu lõpetamiseks, nagu seda nõuab
Seega sai tööandja hagejaga töölepingu lõpetada
lg 1 alusel siis, kui hageja teatas kostjale kirjalikult, et soovib töösuhet lõpetada. Hageja väidab, et tema sooviavaldust töölepingu lõpetamiseks kirjutanud ei ole. Samas kinnitab, et allkiri avaldusel on tema kirjutatud, samuti on hageja enda käega kirjutatud nimi (tl 115), kuid avalduse teksti tema kirjutanud ei ole, sest ei valda sel määral eesti keelt. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded või vastuväited. Hageja ei ole eelkirjeldatud asjaolusid millegagi tõendanud. Väited pettusega allkirja väljameelitamise kohta on paljasõnalised ning kohtu jaoks mitte veenvad. Isegi kui asuda seisukohale, et tõepoolest tööandja võis avalduse teksti valmis trükkida ja siis hagejale allkirjastamiseks esitada, ei ole hageja endapoolne hooletus (kui alla kirjutamine ei olnud tõepoolest tema soov) võrdsustatav pettusega TsÜS § 94 mõttes (isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema). Kohtul ei ole üksnes hageja selgituste põhjal alust teha järeldust, et tööandja eesmärk oli hageja tahtlikult eksitusse viia ja kallutada viimast talle arusaamatule avaldusele alla kirjutama selgitamata hagejale avalduse sisu. Hageja märgib, et kui asuda seisukohale, et ülesütlemist kehtetuks tunnistada ei saa, tuleb arvestada et hageja avaldus oli üksnes ettepanek töölepingu lõpetamiseks, millele oleks pidanud järgnema tööandjapoolne teatamine (nõustumine /mittenõustumine). Kohus sellega ei nõustu.
VÕS § 195 tulenevalt toimub ülesütlemine avalduse esitamisega teisele lepingupoolele. Selle puhul ei ole vajalik saada teise poole heakskiitu, vaid lepingu lõppemine leiab aset ühe poole tahteavaldusega. Seega, kui on täidetud ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused, ei saa teine pool suhte muutmist takistada ning leping lõppeb ülesütlemisega. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et töötaja avaldas soovi tööleping lõpetada. Isegi kui töötaja hiljem soovis oma avaldust tagasi võtta, ei ole tööandjal selleks kohustust (sest avaldust saab töötaja tagasi võtta üksnes tööandja nõusolekul). Lisaks eeltoodule märgib kohus, et kehtiv
ei sisalda eriregulatsiooni töölepingu vaidlustamiseks juhul, kui leping lõpeb poolte kokkuleppel või tähtaja möödumise tõttu. Sel juhul saab töötaja nõuda töölepingu täitmist või töölepingu tööandjapoolse rikkumise tõttu üles öelda (VÕS § 108,
MS § 434, § 442, § 452 § 467, § 468 lg 3, § 632 jätab kohus hagi aegumise tõttu rahuldamata. Menetluskulude jaotus 14. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja kulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jätab hagi rahuldamata, seega menetluskulud jäävad hageja G. T. kanda. 5 Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest (TsMS § 174 lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ Helgi Vinni Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.