← Eesti

2-10-28252/17

Obsah (4)§ 73§ 257§ 63§ 261

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 24.11.2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja Tsiviilasja number 2-10-28252 Tsiviilasi RK´i hagi O

§ 73

lg 2 sätestab, et kinnisasja mõttelise osa müümisel isikule, kes ei ole kaasomanik ega seaduse järgi eesõigustatud, on teistel kaasomanikel müüdava mõttelise osa ostu eesõigus. Vastavalt

§ 257

lg 4 omaniku ning ostueesõigusega isiku vahelisele suhtele kohaldatakse võlaõigusseaduses ostueesõiguse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

  1. VÕS § 244 lg 1 kohaselt ostueesõigus on õigus, mille teostamise korral loetakse ostueesõigust omava isiku ja müüja vahel sõlmituks müügileping samadel tingimustel, milles müüja ostjaga kokku leppis. VÕS § 244 lg 3 kohaselt asja suhtes ostueesõigust omav isik võib ostueesõigust teostada, kui müüja on sõlminud ostjaga müügilepingu. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt toimub ostueesõiguse teostamine ostueesõigust omava isiku avalduse tegemisega müüjale. Vastavalt VÕS § 250 ostueesõigust võib teostada /---/ kinnisasjade puhul kahe kuu jooksul pärast käesoleva seaduse §-s 249 nimetatud teate saamist. Kui müüja ostjale müügilepingu ärakirja ei esita, hakkab tähtaeg kulgema lepingu ärakirja saamisest.
  2. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja on esitanud tähtaegselt kostjale I kui müüjale ostueesõiguse teostamise avalduse.
  3. Vaidlust ei ole selles, et kostja I müüjana hagejale müügilepingu ärakirja ei esitanud ega muul viisil hagejat ei informeerinud. Kohus leiab, et tõendamata on hageja väide, et tegelikkuses sai ta lepingu kätte mitte augustis 2009 vaid septembris. Ostueesõiguse teostamise avaldusest (tl 14) nähtub, et hageja on notarile avaldanud, et müügilepingu ärakirja kättesaamise täpset kuupäeva ta ei mäleta, kuid kindlasti sai selle kätte 2009 aasta augustikuu jooksul. Seega saabus ostueesõiguse avalduse esitamise tähtaeg hiljemalt
  4. oktoobril
  6. Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja I on ostueesõiguse teostamise avalduse kätte saanud. Vaidlust ei ole selles, et hageja saatis 19.10.2009 avalduse e-kirjaga aadressil XXX.
  7. Vastavalt TsÜS § 69 lg 2 tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-2-1-123-07 p-s 12 , et E-postiga saadetud teate saab 4

(7)lugeda kättesaaduks, kui see on jõudnud saajani ja tal on mõistlik võimalus teatega tutvuda. Kolleegiumi arvates on e-kiri jõudnud saajani, kui see on saabunud saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kuid e-kiri on kätte saadud alles siis, kui saajal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Millal on isikul mõistlik võimalus e-kirjaga tutvuda, sõltub sellest, kas saajal on Interneti-püsiühendus või mitte. Majandus- ja kutsetegevuses tuleb eeldada, et isik kontrollib e-posti vähemalt kord päevas. Seega saab majandus- ja kutsetegevuses lugeda e-kirja kättesaaduks hiljemalt järgmisel päeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse.
  1. Kohus leiab, et hageja on tõendanud asjaolu, et OÜ H ametlikuks e-postiaadressiks oli 2009 aastal XXX. Seda aadressi näitas oma kontaktandmete hulgas OÜ H nii äriregistris (äriregistri väjlavõte) kui ka oma kodulehel (OÜ H kodulehel olevate kontaktandmete väljavõte). Notariaalaktist, mis on registreeritud notar Kätlin Ain-Janiski ametitoimingute raamatu registris numbri 2824 all ning mille osalisteks olid OÜ H , OÜ AA L , Maksu- ja Tolliamet ning kohtutäitur Elin Vilippus on OÜ H kontaktide hulgas märgitud e-postiaadress XXX.
  2. Kohtutäitur Elin Vilippuse vastusest kohtu järelepärimisele nähtub, et täitur edastas kostjale I 18.08.2009 e-kirja aadressil XXX. Täituri 06.10.2011 vastusest nähtub, et asjaolusid, millest oleks saanud järeldada, et e-kiri ei jõudnud adressaadini, ei esinenud. Kohtutäituri vastusest nähtub ka, et ta on sama ajaperioodil saanud kirja aadressilt XXX. Kohus järeldab nimetatud tõenditest, et domeeni h .ee maili server oktoobris 2009 toimis.
  3. Mati Aednurme koostatud vastusest kohtu järelepärimisele nähtub, et domeeni h .ee maili serveri MX kirje XXX on registreeritud Mati Aednurmele kuuluvale maili serverile XXX, kuid vastuse esitamise ajaks on logid saabunud kirjade kohta hävinud, sest logifaile säilitatakse üksnes 12 kuud. Seega nähtub esitatud vastusest, et asjaolu kohta, kas hageja saadetud e-kiri on kostja I meiliserverisse jõudnud, ei ole võimalik tõendeid koguda.
  4. Riigikohus selgitas kohtuasjas nr 3-2-1-137-07, et tulenevalt TsMS § 230 lg-st 1 lasub esmalt hagejal tõendamiskoormis nõude olemasolu tõendamiseks ja seetõttu ei saa kostjale ette heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni hageja ei ole esitanud tõendeid nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks. Juhul kui asjaolu tõendamiskoormis lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja tõendeid pole esitanud. Kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on ka kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväidet omakorda tõendada. Järelikult oleks käesoleval juhul kostja I pidanud tõendama oma vastuväiteid, et meiliserver, mille töötamist kostja II möönis augustis 2009, oktoobris 2009 enam ei töötanud või et hageja poolt saadetud kirja muul põhjusel serverisse ei saabunud, kuid nimetatud asjaolu kohta tõendeid esitatud ei ole.
  5. Kohus leiab, et olukorras, kus asjaolu kohta, kas hageja saadetud e-kiri on kostja I meiliserverisse jõudnud, ei ole võimalik tõendeid koguda, võib kohus väite hindamisel tugineda asjas kogutud kaudsetele tõenditele ning vaidluse asjaoludele ja selle põhjal hinnata, kas vastav väide on tõendatud. Kohus arvestab, et kostja I kasutas oktoobris 2009 elektronpostiaadressi XXX, vastav domeen ja meiliserver toimisid, et hageja saatis kirja nimetatud aadressil. Kahtlust ei ole selles, et hageja on ostueesõiguse teostamise avalduse koostanud ning et ta soovis avaldust kostjale I edastada ja tal olid selleks 19.10.2009 kõik võimalused. Seega loeb kohus tõendite ja asjaolude kogumi põhjal tuvastatuks, et kostja I on hageja ostueesõiguse teostamise avalduse kätte saanud 20.10.
  7. Kohtu arvates ei ole asjakohane hageja väide, et kostja I juhatuse liige keeldus pahauskselt tahteavaldust vastu võtmast, mistõttu jõudis hageja avalduse isiklikult üle anda alles pärast tähtaja möödumist. Kokkusaamisele ilmumata jätmine või selle tühistamine ei ole selline asjaolu, mis annaks aluse TsÜS § 69 lg 4 kohaldamiseks. 5
(7)II
  1. Järgnevalt hindab kohus, kas kostjal II on õigus esitada vastuväiteid kinnistusraamatu kande parandamise nõudele.
  2. Vastavalt

§ 257

lg 3 kinnistusraamatusse kantud ostueesõigus omab kolmandate isikute suhtes samasugust tähendust nagu eelmärge omandi üleandmise nõude tagamiseks. Sama tähendust omab /---/ kinnisasja kaasomaniku ostueesõigus.

§ 63

lg 3 kohaselt asjaõiguse käsutamine pärast eelmärke kandmist kinnistusraamatusse on tühine osas, milles see eelmärkega tagatud nõuet kahjustab või piirab. Kohus leiab, et käsitlus, mille puhul eelmärke kinnistusraamatus olek tagaks vaid osade käsutuste tühisuse, oleks vastuolus eelmärke mõttega, mille kohaselt eelmärge kaitseb isiku, kelle nõuet eelmärge tagab, nõude maksmapanekut kõigi teiste isikute ees. Seda kinnitab Riigikohtu praktika tsiviilasjades nr 3-21-41-06 ja 3-2-1-128-03. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-41-06 punktis 18 toodu kohaselt heauskne omandamine ei ole võimalik, kui tühine on asjaõigusleping, millega omandi üleandmine kokku lepiti ning lahendi nr 3-2-1-128-03 punktis 11 toodu kohaselt kinnisomandi või piiratud kinnisasjaõiguse omandamise, sealhulgas heauskse omandamise eelduseks on kehtiv asjaõigusleping.

§ 63

lg 3 kohaselt on eelmärget kahjustav asjaõigusleping tühine ja seega on välistatud ka heauskne omandamine kõikidel võõrandamistel pärast ostueesõiguse teostamise õiguse tekkimist. Kostja II ei saa seega esitada vastuväidet, et ta on kinnisasja heauskselt omandanud. 33. Kostja II vastuväite kohaselt on tal õigus keelduda nõusoleku andmisest kuni talle on tasutud ostuhind. 34.

§ 261

-1 lg 1 sätestab, et ostja või ostja õigusjärglane võib keelduda ostueesõigusega isiku omanikuna kinnistusraamatusse kandmiseks nõusoleku andmisest ja kinnisasja üleandmisest, kuni talle hüvitatakse tasutud ostuhind. Vastavalt

§ 261

-2 kui ostueesõigusega isikul tuleb vastavalt käesoleva seaduse §-le 2611 tasuda ostuhind ostjale või ostja õigusjärglasele, vabaneb ta kohustusest tasuda ostuhind müüjale.

§ 261

-1 nimetatud vastuväide kujutab endast analoogset vastuväidet VÕS § 110 sätestatud kohustuse täitmisest keeldumise vastuväitega. Kuivõrd

§ 261

-1 räägib ka ostja õigusjärglasest, tuleb sätet mõista selliselt, et vastuväite esitamise õigus on ka ostja eriõigusjärglasel, kellele ostja on kinnisasja edasi võõrandanud ja kes on omanikuna kinnistusraamatusse kantud. Kuigi § 261-1 ei täpsusta, kas sellisel juhul peetakse silmas ostuhinda, mille on tasunud esialgne ostja müüjale või mille on tasunud järjekorras teine ostja esimesele ostjale, võib koosmõjus §-ga 261-2 asuda seisukohale, et järgnevatel ostjatel ei saa olla õigust nõuda suuremat ostuhinda kui oli kokku lepitud esmases müügilepingus. Vastasel juhul võiks kinnisasja kehtetu edasivõõrandamine halvendada ostueesõiguse omaja õigusi. Vastuväide puudutab üksnes ostuhinda, muude kulutustega, nt lepingu sõlmimise kuludega seoses vastuväidet kasutada ei saa.

  1. Vastuväite menetluslikult rakendamisel saab lähtuda samadest juhistest, mida on andnud Riigiohus VÕS § 110 alusel esitatud vastuväite kohta. Riigikohus selgitas kohtuasjas 3-2-1-5711 p-s 38, et võlaõigusseaduse § 110 lg 5 järgse otsustuse tegemine on menetluslikult ühtlasi otsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes. Riigikohus on ka varem leidnud, et kostja põhjendatud kohustuse täitmisest keeldumise korral saab rahuldada hagi vastunõude täitmise tingimusega (vt nt Riigikohtu
  2. detsembri
  3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-05, p 33;
  4. detsembri
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-96-10, p 14). Sellise täitedokumendi täitmisele kohaldatakse TMS § 21 (vt selle kohta ka Riigikohtu
  6. veebruari
  7. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05, p 14) ja §
  8. Kui tahteavaldus sõltub sissenõudja kohustuse täitmisest, loetakse tahteavaldus TMS § 184 lg 1 teise lause järgi tehtuks, kui sissenõudja või kohtutäitur on pakkunud võlgnikule kohustuse täitmist. 6

(7)
  1. Eelnevast tuleneb, et kostja vastuväide nõusoleku andmisest keeldumise kohta on ühtlasi taotlus kohtuotsuse täitmise viisi kindlaksmääramine TsMS § 445 lg 1 esimese lause mõttes. Seega määrab kohus kindlaks tingimuse, mille rahuldamisel muutub kohtuotsus täidetavaks.
  2. Kohus leiab, et tulenevalt

§ 261

-1 on kostjal II õigus keelduda nõusoleku andmisest seni, kuni talle on tasutud ostuhind, kuid mitte suuremas ulatuses kui esmases müügilepingus kokku lepitud ostuhind. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et müüja võõrandas oma osa kinnistust OÜ-le AA L müügihinnaga 34 355,57 kr. OÜ AA L võõrandas 31.12.09. a lepinguga 5/14 ja 15.01.10.a. lepinguga 4/14 kaasomandist kostjale II OÜ-le M müügihinnaga 439000 krooni. Tulenevalt

§ 261

-1 ja 261-2 on kostjal II õigus keelduda nõusoleku andmisest seni, kuni talle on tasutud ostuhind 34 355,57 EEK ehk 2195,72 eurot.

  1. Kohus märgib, et põhjendamatu on kostja II seisukoht, et hageja käitumine on vastuolus hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega. Menetluskulude jaotus
  2. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja II kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja II kanda. Kohus ei näe alust TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks, kuivõrd täitmise vastuväide oli üksnes osa kostja vastuväidetest ning ka selle on kohus rahuldanud oluliselt väiksemas ulatuses kui kostja taotlus. Peeter Pällin Kohtunik 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.