← Eesti

3-12-2356/24

3-12-2356 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Karin Kalmiste Määruse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuaril 2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-2356 Haldusasi Politseija Piirivalveameti kodakondsusja migratsiooniosakonna taotlus B. G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks. Taotluse lahendamine Menetlustoiming Menetlusosalised ja esindajad Taotluse esitaja - Politsei- ja Piirivalveameti kodakondsusja migratsiooniosakond, esindaja Aleksei Kuznetsov. Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – B. G., sündinud xx xx xxxx, Iraani Islamivabariigi kodanik, kodaniku pass nr xxxxxxxx. Kohtuistungi toimumise aeg 08.jaanuaril 2013, Tallinn RESOLUTSIOON
  2. Anda luba B. G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kuni isiku Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 08.03.13.a.
  3. Saata käesoleva määruse ärakiri menetlusosalistele Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kaebuse esitajale kättetoimetamisest. TAOTLUSED
  4. jaanuaril 2013 esitas Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) kodakondsus- ja migratsiooniosakond Tallinna Halduskohtule taotlused B. G. (3-12-2356) väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks kahe kuu võrra vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (edaspidi VSS) §-le
  5. PPA tegi 1 3-12-2356
  6. 04.12.2012 B. G. suhtes tagasivõtmispalve Rootsi Migratsiooniametile isiku tagasivõtmiseks vastavalt 25.03.1997 Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud tagasivõtulepingu art. 3p.1 alusel. Kuna PPA ei ole veel 04.12.2012 päringule vastust saanud ei ole isiku väljasaatmine käesoleval ajal võimalik. Esitatud taotluse kohaselt pidas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri piirivalvebüroo Tallinna kordoni ametnikud 08.11.2012 kell 17.00 Tallinna Vanasadama D-terminalis kinni Iraani Islamivabariigi kodaniku B. G. (sünd. xx xx xxxx, kodaniku pass nr xxxxxxxxx), kui ta oli suundumas Stockhholmi sõitvale laevale „Baltic Queen“. Isiku kontrollimisel selgus, et talle oli Rootsi Kuningriigi poolt väljastatud elamisluba SWE01584218 kehtivusajaga 30.09.
  7. Rootsi politseile tehtud järelepärimisest selgus, et isikule oli väljastatud Rootsi Migratsiooniameti poolt elamisluba õppimiseks, kuid nüüd see elamisluba enam ei kehti ning isikul puudub võimalus Rootsi Kuningriigis viibida. Välismaalaste seaduse (VMS) § 43 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestisse saabumiseks ja Eestis viibimiseks olema seaduslik alus. Taotluses märgitud isikul puudus seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks. 09.11.2012 vormistati isikule ettekirjutus Eestis lahkumiseks nr 1022935103 (koheselt sundtäidetav) ning kohaldati isiku suhtes sissesõidukeeldu 3-ks aastaks alates lahkumisotsuse täitmise päevast vastavalt väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse § 74 lg
  8. Lahkumisettekirjutust polnud 48 tunni jooksul võimalik sundtäita, kuna B. G. väljasaatmise dokumentide, deporteerimismeeskondade ning lennupiletite ettevalmistamine (Eestil puudub otselend Iraani) võttis aega Täiendavalt oli vaja selgitada välja, millistel asjaoludel isik jätkuvalt viibib ebaseaduslikult Schengeni viisaruumis ja millisesse riiki on isikut võimalik välja saata (kas kodakondsusjärgsesse riiki või riiki, kust ta saabus Eestisse). Tallinna Halduskohus andis 09.11.2012 oma määrusega haldusasjas nr 3-12-2356 PPA-le loa B. G. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui 09.01.
  9. 04.12.2012 pöördus PPA Rootsi Migratsiooniameti poole tagasivõtmispalve vastavalt Eesti ja Rootsi vahel 25.03.1997 sõlmitud tagasivõtulepingu art.3 p 1 alusel. Taotluse esitamise ajaks ei ole PPA 04.12.2012 päringule vastust saanud. Rootsi Migratsiooniamet peab tagasivõtutaotlusele vastama 30 päeva jooksul alates taotluse kättesaamisest. KOHTU PÕHJENDUSED
  10. Kohus on seisukohal, et PPA taotlus B. G. väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja pikendamiseks on VSS § 2 lõike 1, § 14 lõike 1, § 18 lõike 1 ja § 25 alusel põhjendatud ning kuulub rahuldamisele.
  11. VSS § 25 sätestab, et kui väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaja jooksul ei ole võimalik väljasaatmist täide viia, pikendab halduskohus Politsei- ja Piirivalveameti taotlusel väljasaadetava väljasaatmiskeskuses kinnipidamise tähtaega kuni kahe kuu kaupa kuni väljasaatmise täideviimiseni või välismaalase vabastamiseni sama seaduse § 24 lõigete 11, 2 või 3 järgi. B. G.’l puudub seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning ta kuulub seetõttu Eestist väljasaatmisele. Isiku kohene väljasaatmine ei olnud objektiivsetel põhjustel võimalik. Praegu takistab isiku väljasaatmist vastuse puudumine Rootsi riigilt isiku tagasivõtmiseks. PPA on pöördunud Rootsi Migratsiooniameti poole tagasivõtmistaotlusega, millele ei olnud Tallinna Halduskohtule taotluse esitamise ajaks vastust saabunud. Vastavalt 25.03.1997.a. Eesti ja Rootsi vahel sõlmitud tagasivõtulepingu art. 3 p.1 on tehtud B.G. suhtes taotlus isiku tagasivõtmiseks Rootsi Kuningriiki. 2 3-12-2356 Käesoleval ajal ei ole seetõttu alust väita, et isiku väljasaatmine oleks muutunud perspektiivituks. Arvestades kogutud tõendeid ja kaalunud kõiki faktilisi asjaolusid ja eelkõige seda, et isikul puudub Eestis viibimiseks seaduslik alus, samuti seda, et isik ise ei ole suutnud tõendada enda muud õigust viibida Schengeni viisaruumis ning ta ei ole õigeaegselt Schengeni viisaruumist lahkunud peale elamisloa lõppemist, on tõenäoline, et ta võib vabaduses viibides hakata väljasaatmisest kõrvale hoiduma. Kohus ei ole tuvastanud VSS § 24 lõigetes 11, 2 või 3 toodud isiku vabastamise aluseid. B. G. on ise käesolevalt kohtule avaldanud, et ta soovib tema saatmist Rootsi Kuningriiki, kuid ta sooviks on, et see toimuks varem. Kohus ja PPA on selgitanud istungil, et väljasaatmise kiirus sõltub antud juhul vastuse saamisest teisest riigist ning seejärel vormistatakse EV-is vajalikud dokumendid. B. G. on avaldanud, et ta õppis Rootsis inglise keelt ja rootsi keelt, seega oli tal võimalus uurida, missugused õigused temal on peale seda, kui ta elamisluba lõppes. Isik ise sai selle alusel ka prognoosida, kuidas edasi seaduse kohaselt talitada, et teda ei peetaks kinni seaduserikkumise eest. Kuna isik viibis Rootsis seotult õppimisega ja peale 30.09.12.a. selle tähtaeg lõppes, siis pidi isik aru saama, et tähtajalise elamisloa lõppemisel tuleb tal Rootsi Kuningriigist kas lahkuda või seadustada enda siinviibimine. Eelmise kohtuistungi protokollist nähtuvalt on kohtuistungil B. G. saanud esitada oma küsimused ning ta on kinnitanud, et küsimustele on andnud vastused juba varasemalt PPA ja ta on saanud esitada PPA-le oma seisukohad. Ka käesolevalt sai isik esitada oma seisukohad ja kohus kontrollis, et isiku kinnipidamine EV-is toimub seaduse alusel.
  12. Eeltoodud põhjendustel ei ole isiku vabastamine väljasaatmiskeskusest võimalik. Seetõttu pikendab kohus luba B. G. kinnipidamiseks väljasaatmiskeskuses kuni kahe kuu võrra. Väljasaatmise võimaluse tekkimise korral tuleb isik kohe väljasaatmiskeskusest vabastada ning Eestist välja saata. Karin Kalmiste kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.