← Eesti

3-11-2736/72

Obsah (5)§ 212§ 213§ 223§ 258§ 290

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2736 Haldu

§ 212lg 1 teises lauses sätestatud juhul.

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

3-11-2736 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Sauga Vallavolikogu 26.01.2007 otsusega nr 23 (otsus nr 23) kehtestati Sauga vallas Nurme külas asuva Nurme Turvas kinnistu detailplaneering. 05.05.2011 teavitas Pärnu maavanem kohalikku omavalitsust järelevalve algatamisest otsuse nr 23 suhtes. 09.09.2011 andis maavanem vallavolikogule 15-päevase tähtaja otsuse nr 23 õigusaktidega kooskõlla viimiseks. Maavanem leidis, et Nurme Turvas kinnistu detailplaneeringu puhul on tegemist Sauga valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Detailplaneeringu seletuskirjas ning põhjendamise otsuses on jäetud üldplaneeringu muutmise vajadus põhjendamata. Maavanemale esitati taotlus täiendavate kooskõlastuste määramiseks alles pärast detailplaneeringu kehtestamist. Samuti on enamik kooskõlastusi tingimuslikud ning saadud alles pärast detailplaneeringu vastuvõtmist ja selle avalikku väljapanekut. Teadet planeeringu algatamisest ei avaldatud ajalehes Pärnu Postimees. Valla üldplaneeringut muutvat detailplaneeringut maavanemale järelevalve teostamiseks enne planeeringu kehtestamist ei esitatud. Sauga Vallavolikogu 20.10.2011 otsusega nr 36 tunnistati otsus nr 23 osaliselt kehtetuks. Kehtetuks tunnistati detailplaneeringu hoonestustingimused, mis ei vasta Maanteeameti poolt kavandatud E20/T4 Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee projektlahendist tulenevatele ehituslikele tingimustele. Samuti otsustati viia planeeringulahend hoonestusala osas Nurme Turvas kinnistul kooskõlla Maanteeameti poolt planeeritud E20/T4 Tallinn-Pärnu-Ikla põhimaantee projektist tulenevate tingimustega, kusjuures planeeringu muutmine tuleb läbi viia vastavalt planeerimisseadusele.
  2. Pärnu maavanem esitas 24.11.2011 halduskohtule protesti, taotledes otsuse nr 23 täies ulatuses tühistamist. Protesti põhjendused: 1) vaidlusaluse planeeringu eessõnas on fikseeritud, et detailplaneering on kehtivat valla üldplaneeringut muutev. Kehtiva Sauga valla üldplaneeringu kohaselt on kinnistu planeeritud ühiskondlike hoonete maa-alaks. Väär on detailplaneeringu seletuskirjas toodud selgitus, et üldplaneeringus on vastavale maa-alale planeeritud põhifunktsiooniga maatulundusmaa säilimisega puhkeotstarbeline hajaasustusala. Seega ei ole detailplaneeringus kavandatud ärimaa sihtotstarve valla üldplaneeringuga kooskõlas; 2) üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamise eelduseks on maavanema kooskõlastus, mida antud juhul ei ole. Tegemist on väga olulise menetlusveaga; 3) üldplaneeringu muutmist ei ole piisavalt põhjendatud. Muutmise põhjenduseks on seletuskirjas toodud vaid arendaja soov kavandada ärimaad, kuna logistiline asukoht ja olemasolev hoonestruktuur võimaldavad kinnistule sobitada kavandatava äritegevuse; 4) planeeringus ei ole täidetud Pärnu Teedevalitsuse kooskõlastustingimusi. Teedevalitsuse kooskõlastustingimused olid järgmised: rajatised planeerida väljapoole 50-meetrist teekaitsevööndit; mahasõit planeerida Nurme-Vana-Pärnu teelt, projektid koos mahasõiduga kooskõlastada täiendavalt ja planeering kooskõlastada täiendavalt Maanteeametiga. Planeeringus on siiski planeeritud osad rajatised teekaitsevööndisse, samuti ei ole planeeringus fikseeritud täiendava kooskõlastamise nõuet; 5) planeeringus ei ole täidetud Maanteeameti kooskõlastustingimusi. Vastuolus Maateeameti poolt seatud tingimustega on detailplaneeringus jäetud reserveerimata põhimaantee E20/T4 Nurme liiklussõlme tarbeks ette nähtud maa, määramata on ka teekaitsevööndi tehniline tsoon ning pole seatud tingimusi kohalike teede projekteerimiseks. Sanitaarkaitsevööndeid joonistel näidatud ei ole. Arvesse võtmata on jäetud maanteelt leviva müra mõjutused. Planeeringus on määramata kergliiklusteed; 2

(9)3-11-2736 6) Pärnu Teedevalitsuse ja Maanteeameti kooskõlastamisel seatud tingimuste detailplaneeringusse kandmata jätmisel on rikutud planeerimisseaduse (PlanS) § 9 lg 2 p 16; 7) detailplaneeringu menetlemisel rikuti oluliselt menetlusnorme. PlanS § 12 lg 1 kohaselt pidi planeeringu algatamisest teavitama kohalikus ajalehes. Sauga Vallavalitsus on jätnud teate planeeringu algatamisest ajalehes Pärnu Postimees avaldamata. 01.12.2006 avaldatud detailplaneeringu avaliku väljapaneku teates on märgitud üksnes avaliku väljapaneku toimumise aeg ja koht, kuid vastuolus PlanS § 18 lg-ga 6 on jäetud andmata informatsioon planeeritava maa-ala suuruse ja asukoha kohta, tutvustamata on jäetud planeeringu sisu ja kavandatava hoonestuse iseloom ning olulisemad maakasutus- ja ehitustingimused; 8) Pärnumaa Keskkonnateenistuse, Elion Ettevõtted AS, Lääne-Eesti Päästekeskuse ja Maanteeameti kooskõlastused on saadud alles pärast planeeringu vastuvõtmist ja avalikustamist, mistõttu on rikutud PlanS § 17 lg-t 2; 9) 20.10.2011 otsusega nr 36 ei ole otsust nr 23 seadusega kooskõlla viidud. Ei ole võimalik aru saada, millised detailplaneeringu tingimused on kehtivad ja millised mitte. 3. Sauga Vallavolikogu palus jätta protest rahuldamata või võimaldada planeeringu seadusega kooskõlla viimine detailplaneeringu muutmise algatamise kaudu. Vastustaja põhjendused: 1)

§ 258

lg 1 kohaselt võib tühistamisprotesti esitada 30 päeva jooksul haldusakti andmisest teadasaamisest arvates. Protesti esitamise ajal kehtinud

ei reguleerinud protesti esitamise tähtaega, kuid sõltumata eelnimetatud tähtajast ei saa tühistamis- või kohustamisprotesti esitada pärast kolme aasta möödumist haldusakti andmisest (

§ 258lg 2).

Pärnu maavanema protest on esitatud 4 aastat ja 10 kuud pärast detailplaneeringu kehtestamist; 2) Nurme Turvas kinnistu detailplaneeringu näol on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga ning seda menetleti menetlusnorme rikkudes. Vastustaja on valmis võtma menetlusse planeeringu muutmise algatamise. 4. EP Coinvestors AS palus jätta protest rahuldamata. Kolmanda isiku seisukohad: 1) haldusmenetluse seaduse (HMS) §-d 64, 66 ja 67 reguleerivad haldusakti kehtetuks tunnistamist. Nendest normidest tuleb lähtuda ka protestimenetluses. Antud juhul on tegemist kolmandat isikut soodustava haldusaktiga, millega seoses on kolmas isik teinud kulutusi enam kui poole miljoni krooni väärtuses. Nurme Ärikeskuse kinnistu puhul on tegemist äriprojektiga, millesse on kaasatud ja on oma raha paigutanud mitmed välisinvestorid; 2) protest on esitatud peaaegu viis aastat pärast detailplaneeringu kehtestamist. Kaebaja õiguskindlus ei ole tagatud. Alates 01.01.2012 kehtiva

§ 258

lg-s 2 on protesti esitamiseks sätestatud kolmeaastane piirtähtaeg ja seda just õiguskindluse kaitsmiseks; 3) otsuse tühistamine ei ole proportsionaalne. Otsuse nr 23 andmisel tehtud vead ei ole sellist laadi, et peaksid kindlasti päädima detailplaneeringu tühistamisega. Protestist ei ilmne, milles seisneb ülekaalukas avalik huvi detailplaneeringu tühistamiseks; 4) vastavalt HMS § 67 lg-le 3 tuleb soodustava haldusakti kehtetuks tunnistamisel lahendada ka hüvitise maksmise küsimus. Kolmandale isikule ei ole selge, millised võimalused on tal hüvitise saamiseks olukorras, kui haldusakti tühistab kohus. Tõhusaks ja kohaseks ei saa pidada menetluskorda, mis eeldab pärast protesti lahendamist nõude esitamist riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel, riigilõivu tasumist ja mitmeaastase kohtutee läbimist. Tõhusaks saab pidada vaid menetluskorda, kus hüvitise maksmise küsimus lahendatakse koos haldusakti tühistamisega. 3

(9)3-11-2736 5. Tallinna Halduskohtu 18.05.2012 kohtuotsusega tühistati Sauga Vallavolikogu 26.01.2007 otsus nr 23 ning jäeti menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Kohtuotsuse põhjendused: 1) vaidlus on selle üle, kas maavanem on protesti esitamisega põhjendamatult viivitanud ning kas õiguskindluse põhimõttele tuginedes tuleks protest jätta rahuldamata. Vaidlus puudub selles, otsus nr 23 on õigusvastane; 2) detailplaneeringut kehtestav otsus ei ole üksnes kinnistu omaniku suhtes soodustav haldusakt. Planeeringute koostamine on avalik ning sellesse menetlusse on kaasatud kõik huvitatud isikud; 3) PlanS § 9 lg-st 1 tuleneb, et detailplaneering kehtestatakse lähiaastatel ehitustegevuse alustamiseks, mistõttu selle õiguse realiseerimisega viivitamisel asetab kinnistu omanik ennast ise olukorda, kus aja möödumise või muutunud faktilise olustiku tõttu ei pruugi planeering olla kehtestatud kujul realiseeritav. Samas ei saa planeeringu kehtetuks tunnistamisel tugineda üksnes ajafaktorile; 4) vaidlusaluse detailplaneeringu kehtestamisel on ainuüksi menetlusnõudeid rikutud nii oluliselt, et need ei ole kõrvaldatavad muul viisil kui haldusakti tühistamisega. Ka juhul, kui kolmas isik saaks tugineda usalduse kaitsele, oleks otsuse nr 23 tühistamine lubatav ja proportsionaalne; 5) protest on esitatud 24.11.2011, mistõttu kehtib selle tähtaegsuse kindlakstegemisel kuni 01.01.2012 kehtinud

, mis protesti esitamisele tähtaega ei sätestanud. Protest tuli esitada mõistliku aja jooksul. Puudub vaidlus, et otsust nr 23 maavanemale ei saadetud. Maavanem väidab, et sai vaidlusalusest detailplaneeringust teada Pärnu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringu „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0-170,0“ avaliku väljapaneku käigus läbi selle, et kolmas isik esitas seal vastuväite otsusele nr 23 tuginedes. Kolmas isik ei pea seda usutavaks, sest teemaplaneeringu algataja ja koostaja on maavanem ning teemaplaneering algatati juba 27.02.2009, lähteseisukohtade tutvustamine toimus detsembris 2009, eskiislahendust koostati kuni juulini 2010 ja seda tutvustati augustis 2010. Seega pidi kolmanda isiku hinnangul juba lähteülesande koostamisel maakatastri andmetest nähtuma detailplaneeringu kehtestamine. Vaatamata kolmanda isiku seisukohale, ei ole tõendatud, et maavanem sai detailplaneeringust teada varem. Maakataster ei sisalda teavet detailplaneeringu kehtestamise kohta; 6) hoonestusprojektide arendamisega tegeleva äriühingu puhul on põhjendatud eeldada oma tegevusvaldkonna õigusliku regulatsiooni tundmist või vähemalt hoolsust konsulteerida õiguslikes küsimustes õigusteadmistega isikuga. PlanS-st tulenes üheselt ja selgelt maavanema järelevalve kohustus. Pidi olema ilmne, et planeeringu kehtestamise otsus, mis on tehtud maavanema järelevalvemenetlust läbimata, on vähemalt formaalselt õigusvastane. Kolmas isik, aktsepteerides üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestamist ilma maavanema heakskiiduta, ei saa tugineda usalduse kaitsele; 7) maavanema järelevalve teenib avaliku huvi kaitset. Avalik huvi väljendub seaduslikkuse tagamises. Samuti on mõeldamatu muude avalike huvide tagamine olukorras, kus nende kaalumine saab toimuda vaid planeerimismenetluses, mitte pärast selle lõppemist. Avalik huvi on ka tagada, et üldplaneeringut ei muudeta ilma põhjendatud vajaduseta, et üldsus kaasataks planeeringumenetlusse, et järgitaks kõiki vajalikke kooskõlastusi. Maavanema kooskõlastus on planeerimismenetluses siduva iseloomuga ning kohustusliku järelevalve läbimata jätmine ei ole vaid formaalne viga; 8) kolmas isik ei ole alates 26.02.2007 kehtiva detailplaneeringu alusel asunud taotlema ehitusluba. Järelevalvemenetluse alustamiseni oli planeering kehtinud üle nelja aasta. Detailplaneering ei kaota küll ajafaktori tõttu kehtivust, kuid juhul, kui planeeringu realiseerimist paari aasta jooksul ei alustata, ei ole välistatud planeeringu kehtetuks tunnistamine muutunud asjaolude tõttu. Antud asjas on muutunud asjaoluna käsitletav Via 4

(9)3-11-2736 Baltica planeerimine. On tõenäoline, et teemaplaneeringu tõttu ei saa kolmas isik täna kehtivat detailplaneeringut muutmata kujul realiseerida. Seega ei saa kolmas isik usutavalt väita, et detailplaneeringu tühistamine oleks tema õigusi ebaproportsionaalselt riivav. Ilma detailplaneeringuta on kinnistu väärtus küll väiksem, kuid kehtiv detailplaneering ei saa kinnistu väärtust tõsta, kui see planeering ei ole enam realiseeritav. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. EP Coinvestors AS apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega jätta protest rahuldamata. Apellatsioonkaebuse seisukohad: 1) kohus ei ole otsust olulises ulatuses põhjendanud ning mitmed kohtu järeldused ei rajane tõenditel ning on oletuslikud. Nii leidis kohus näiteks, et kehtestatud kujul ei ole detailplaneeringu realiseerimine väga tõenäoliselt võimalik. Via Baltica teemaplaneering ei ole kehtestatud, mistõttu ei saa see kaasa tuua mingeid õiguslikke tagajärgi. Kuni tänaseni ei ole teada, kus täpselt hakkab Via Baltica trass Nurme lõigus kulgema; 2) ebaõige on ka kohtu seisukoht, et kolmas isik möönab detailplaneeringu muutmise vajadust. Kolmas isik leiab, et detailplaneeringu muutmise järele puudub igasugune vajadus. Planeering on kehtestatud kujul kehtinud peaaegu kuus aastat ning pole avalikkusele valmistanud mingeid probleeme. Kolmas isik asus planeeringut realiseerima juba
  2. aastal. Sisuliselt pole keegi kinnistu arendamise vastu ning ka maavanem ja vald toetavad ärikeskuse rajamise ideed; 3) kohus ei ole tõenditele tuginedes tuvastanud, millal sai maavanem otsusest nr 23 teada. Kohus lähtus vaid eeldusest, et maavanem esitas asjaolusid õigesti. Kaebaja vastupidiseid väiteid on kohus pidanud ebausutavaks. Maavanem ei ole protesti tähtaegsuse osas kohtumenetluses oma seisukohta avaldanud. Kolmas isik leiab jätkuvalt, et hiljemalt eskiislahenduse koostamise ajal (2009-2010) pidi maavanem märkama kõnealuse kinnistu andmete muutumist maakatastris; 4) kohus on ebaõigesti leidnud, et kolmas isik pidi otsuse nr 23 õigusvastasusest teadlik olema. Kolmas isik ei omanud teavet selle kohta, et järelevalvemenetlus maavanema juures on läbimata. Seda ei nähtunud ka otsusest nr 23; 5) otsuse nr 23 alusel on kolmas isik teinud mitmeid tehinguid oma varaga (kulutused kokku pool miljonit krooni). Seetõttu ei saa nõustuda halduskohtuga, et puuduvad haldusakti tühistamist takistavad asjaolud HMS § 67 lg 2 mõttes. Detailplaneeringu tühistamise korral kaob ettevõttel võimalus äriprojekti elluviimiseks ja investeeritud rahade tagasisaamiseks, samuti planeeritud tulu teenimise võimalus. Välisinvestorid tunnevad, et nende investeering on ohus. Kinnistu on koormatud kolme miljoni krooni suuruse hüpoteegiga. Pank leiab, et halduskohtu otsuse tõttu on kinnistu väärtus kahanenud peaaegu olematuks; 6) haldusakti tühistamiseks peab olema ülekaalukas avalik huvi, mis kaalub üles kolmanda isiku usalduse haldusakti kehtima jäämise vastu. Kohus oleks pidanud maavanema järelevalve läbimata jätmise kui mitteformaalse vea ülekaalukust hindama ning põhjendama HMS § 67 kontekstis. Maavanem pole ka kohtumenetluses selgitanud, milles seisneb avaliku huvi ülekaalukus. Oma kehtivuse ajal ei ole otsus nr 23 kellegi huve kahjustanud. Kinnistul on teostatud lammutus- ja korrastustöid, projekteeritud on mahasõidud ning need on erinevate riigiasutustega kooskõlastatud; 7) halduskohus ei ole arvestanud õiguskindluse põhimõttega. Protest on esitatud suure viivitusega. Halduskohus ei ole arvestanud, et alates 01.01.2012 kehtiva

§ 258

lg 2 alusel ei ole võimalik protesti esitamine haldusakti andmise päevast kolme aasta möödumisel. Seadusandja on leidnud, et pärast nimetatud tähtpäeva möödumist riivab haldusakti tühistamine õiguskindlust ebaproportsionaalselt. Seda põhimõtet saab kohaldada ka tagasiulatuvalt; 5

(9)3-11-2736 8) otsuse nr 23 tühistamisel oleks halduskohus pidanud lahendama kolmandale isikule hüvitise maksmise küsimuse HMS § 67 lg 3 alusel; 9) 10.02.2012 taotles kolmas isik, et maavanem esitaks kohtule 05.05.2011 kirja nr 2.16/1256 „Järelevalve algatamine“. Halduskohus jättis taotluse lahendamata; 10) õige ei ole halduskohtu seisukoht, et kolmas isik esitas menetluskulude väljamõistmise taotluse pärast määratud tähtaja möödumist. Halduskohus ei määranud tähtaega konkreetselt menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. 16.03.2012 määruses ei olnud ühtegi viidet, et hiljemalt 16.04.2012 tuleb esitada ka menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid. 6. Pärnu maavanem palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata, põhjendades oma seisukohta alljärgnevalt: 1) kohus on põhjendanud, miks ei ole detailplaneering enam realiseeritav. Nimelt põhjusel, et planeering oli kehtinud ca 5 aastat, kuid detailplaneering kehtestatakse lähiaastate ehitustegevuseks; 2) ilma uue planeerimismenetluseta ei ole võimalik hinnata, mida saab planeeringus säilitada ja mida mitte. Nimelt kehtestati planeering oluliste menetlusvigadega. Ekslik on kolmanda isiku järeldus, et keegi ei ole kinnistu arendamise vastu. Avalikkust ei teavitatud nõuetekohaselt menetlusest, mistõttu on avalikkuse seisukoht teadmata. Ka maavanem ei ole andnud planeeringule heakskiitu, protesti esitamisega ei ole maavanem planeerimislahenduse otstarbekust hinnanud; 3) õige ei ole kolmanda isiku järeldus, et maavanem pidi otsusest nr 23 teada saama Via Baltica eskiislahenduse koostamisel. Maavanem oli teadlik sellest, et planeering ei saa olla kehtestatud, kuna maavanem oli 13.03.2007 määranud täiendavad kooskõlastused, mille osas talle uut planeerimislahendust ei esitatud; 4) kolmas isik oleks hoonestusprojektide arendajana pidanud tundma oma tegevusvaldkonna õiguslikku regulatsiooni. Seega pidi ta olema teadlik ka otsuse nr 23 õigusvastasusest; 5) maavanem on kohtumenetluses selgitanud, milles seisneb otsuse nr 23 tühistamisel ülekaalukas avalik huvi. Nimelt muudab detailplaneering valla üldplaneeringut, kuid põhjendused vastavas osas puuduvad. Üldplaneeringu muutmine saab toimuda vaid erandlikel juhtudel. Kooskõlastustingimuste täieliku järgimata jätmisega on eiratud liiklusohutuse ja teekaitsenõudeid: rajatised on kavandatud ehituskeelualadele, puudub ehitusprojektide kooskõlastusnõue ja reservmaa liiklussõlme jaoks, puuduvad kergliiklusteed, lahendamata on liikluskorraldus ja jalakäijate liikumine jne. Lisaks ei ole detailplaneeringu lahendus selge, sest kooskõlastused on võetud pärast detailplaneeringu kehtestamist ning need kooskõlastused on joonistele sisse viidud osaliselt; 6) õiguskindluse põhimõtet ei ole rikutud. Protest esitati 24.11.2011 ning puudub alus lähtuda protesti lubatavuse hindamisel alates 01.01.2012 kehtivast

-st. Protest on esitatud mõistliku aja jooksul. Otsuse nr 23 tühistamine ei ole ebaproportsionaalne, sest ajaliselt on planeering aktuaalsust kaotamas ning kolmas isik ei ole alustanud ärikeskuse rajamist; 7) kohus ei pidanud otsuse tegemisel lahendama kolmandale isikule hüvitise määramise küsimust; 8) kolmanda isiku poolt taotletud maavanema 05.05.2011 kirja on maavanem 10.02.2012 kohtule esitanud; 9) õige on kohtu seisukoht, et kolmas isik esitas menetluskulude hüvitamise taotluse hilinenult. 7. Sauga Vallavolikogu palub võimaldada vaidlusaluse planeeringu seadusega kooskõlla viimine läbi uue detailplaneeringu algatamise, jäädes halduskohtule esitatud seisukohtade juurde. Vastustaja toetab kolmandat isikut ning leiab järgmist: 1) protest on esitatud hilinenult; 6

(9)3-11-2736 2) kuigi detailplaneering on vastuolus valla üldplaneeringuga, kehtib nimetatud üldplaneering
  1. aastast ning käesoleval juhul on väljatöötamisel uus valla üldplaneering, kus vaidlusalune maa-ala on kavandatud segahoonestusalaks, mis võimaldab kinnistut kasutada ka ärimaana; 3) Via Baltica teemaplaneering kolmanda isiku kinnistut ei mõjuta. Kui varem nägi teemaplaneering ette maantee üle kolmanda isiku kinnistu, siis praegusel hetkel on Maanteeamet seisukohal, et maantee lõpeb vahetult enne kolmanda isiku kinnistut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  2. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on otsuse nr 23 õigesti tühistanud. Esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Halduskohus on oma otsust piisavalt põhjendanud. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  3. Halduskohus on õigesti esile toonud, et poolte vahel pole vaidlust otsuse nr 23 õigusvastasuse üle. Eriarvamused seisnevad peaasjalikult selles, kui oluliste puudustega on otsus nr 23 antud ning kas toimunud rikkumised on toonud kaasa ülekaaluka avaliku huvi otsuse nr 23 tühistamiseks. Ringkonnakohus selgitab kolmandale isikule, et detailplaneeringute kehtestamisel on kohalikul omavalitsusel väga suur kaalutlusruum. Suure kaalutlusruumi tõttu on planeeringuotsuste kohtuliku kontrolli ulatus piiratud ning kohtulik kontroll seisneb eelkõige selles, kas planeeringuotsus on antud vormi- ja menetlusvigadeta. Mida suurem on haldusorgani kaalutlusõigus, seda suurem tähtsus on vormi- ja menetlusnõuete järgimisel. Nimelt peab vormi- ja menetlusnõuetest kinnipidamine tagama, et haldusorgan on planeeringumenetluses välja selgitanud kõik asjas tähtsust omavad asjaolud, neid asjaolusid otsuse tegemisel arvestanud ning vormistanud otsuse viisil, mis võimaldab eelnimetatut kohtumenetluses kontrollida. Planeeringumenetluses on vormi- ja menetlusvigadel oluline mõju planeeringuotsustuse õiguspärasusele, kuna vormi- ja menetlusvead võivad muuta otsuse kohtulikult kontrollimatuks. Käesolevas asjas on otsus nr 23 formaalselt õigusvastane ning tehtud on olulisi menetlusvigu (maavanema heakskiidu puudumine, kooskõlastuste hilinenud küsimine ja nende kooskõlastuste kõigi tingimuste järgimata jätmine, avalikkuse mittenõuetekohane menetlusse kaasamine) ja vormivigu (üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendamata jätmine), mis tekitavad tõsiseid kahtlusi ka otsuse nr 23 materiaalses õiguspärasuses. Neid kahtlusi ei ole võimalik kohtumenetluses kõrvaldada. See on võimalik vaid planeerimismenetluse enda kaudu. Kohtulikult kontrollimatu planeeringulahenduse tühistamiseks on ülekaalukas avalik huvi. Eriti arvestades, et planeeringuala asub potentsiaalses olulises liiklussõlmes ning ebasobiv planeeringulahendus võib mõjutada paljude isikute huve. Kolmas isik on rõhutanud, et senini pole otsus nr 23 kellegi huve kahjustanud. Ringkonnakohus märgib, et kuna kolmas isik pole asunud planeeringut realiseerima, ei saa väita, et otsus nr 23 kellegi huve ei kahjusta. Huvide väljaselgitamine ja kaalumine peab toimuma planeerimismenetluses. Ning kuna avalikkust planeeringust nõuetekohaselt ei teavitatud, ei ole võimalik väita, et kõik huvitatud isikud on saanud oma seisukohta avaldada. Käesolevaks ajaks on maavanem 01.10.2012 Via Baltica teemaplaneeringu kehtestanud. Kilomeetrid 120,2-122,13, kus asub ka kaebaja kinnistu, jäeti teemaplaneeringust välja. 7
(9)3-11-2736 Samas ei saa väita, et see kõrvaldab õigusvastase detailplaneeringu tühistamise vajaduse. Teemaplaneeringu seletuskirja kohaselt määratakse kõnealusel lõigul trassi asukoht Sauga valla üldplaneeringuga.
  1. Kolmas isik ei ole asunud planeeringut aktiivselt ellu viima. Toimunud on küll mõningaid projekteerimistöid ning lammutus- ja korrastustöid, kuid planeeringuga ette nähtud ärikeskust pole rajama hakatud. Seega ei ole põhjendatud tugineda HMS § 67 lg-le 2, mis keelab haldusakti kehtetuks tunnistamise isiku kahjuks, kui isik on haldusakti alusel saadud vara ära kasutanud, teinud tehingu oma vara käsutamiseks või muul viisil oma elukorraldust muutnud. Kolmas isik on kahtlemata kandnud kulutusi, kuid need ei kvalifitseeru HMS § 67 lg 2 kohaldamisalasse. Apellatsioonkaebuses on kolmas isik viidanud hüpoteegile ning sellele, et halduskohtu lahendi tõttu leiab pank, et kinnistu väärtus on kahanenud olematuks. Ringkonnakohus juhib tähelepanu asjaolule, et kõnealune hüpoteek on kinnistusraamatusse kantud 08.09.2006, so enne vaidlusaluse otsuse nr 23 tegemist. Järelikult ei saanud pank hüpoteegi seadmisel arvestada otsusest nr 23 tuleneva planeeringulahendusega. Kuigi kolmas isik on teinud planeeringuga seoses kulutusi ning investorid on oma investeeringu pärast mures, leiab ringkonnakohus, et õigusvastase planeeringu kehtestamise võimalikud negatiivsed tagajärjed kaaluvad antud juhul üles kolmanda isiku huvi planeering muutumatul kujul realiseerida. Maavanema järelevalvemenetlus ja kohtusse protesti esitamine ei põhine sellel, et ärikeskuse rajamine kaebaja kinnistule oleks üldse võimatu, kuid taoline krundi kasutusõigus peab tulenema nõuetekohasest planeerimismenetlusest. Arvestades, et kolmas isik ise ei ole pärast otsuse nr 23 andmist pika aja vältel asunud ärikeskust rajama, ei saa uue planeerimismenetluse läbiviimine kolmanda isiku õigusi ebaproportsionaalselt riivata. Õigusvastase planeerimismenetlusega tekkinud väidetavat kahju on kolmandal isikul õigus nõuda Sauga vallalt.
  2. Seoses õiguskindluse põhimõttega on kolmas isik ja vastustaja viidanud protesti liiga hilisele esitamisele. Kuigi alates 01.01.2012 kehtiv

näeb protesti esitamisele ette tähtajad ning

§ 258

lg 2 kohaselt ei saa tühistamisprotesti esitada pärast kolme aasta möödumist haldusakti andmisest arvates, on käesolevas asjas protest esitatud 24.11.2011 ning eelviidatud põhimõtted ei kohaldu. Vastavalt

§ 290

lg-le 1 ning § 283 lg-le 1 tehakse kaebetähtajast kinnipidamine kindlaks protesti esitamise ajal kehtinud seadusest lähtudes. Asjaolu, kas maavanem on kohtusse pöördunud mõistliku aja jooksul, tuleb hinnata sõltumata sellest, et eelnimetatud 3-aastane tähtaeg on ületatud. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puuduvad tõendid selle kohta, et maavanem oleks otsusest nr 23 pidanud teada saama enne maavanema poolt väidetud aega. Asjaolu, et maavanem oli Via Baltica teemaplaneeringu koostajaks, eeltoodud seisukohta ümber ei lükka. Kuigi maakatastri andmed on avalikud, ei pidanud maavanemal tekkima põhjendatud kahtlust, et mingite teemaplaneeringuga hõlmatud maa-alal asuvate kinnistute suhtes võib maavanema teadmata olla kehtestatud valla üldplaneeringuga vastuolus olevaid planeeringuid. Nimetatud asjaolu sai maavanemale teatavaks alles pärast seda, kui kolmas isik esitas teemaplaneeringu menetluses otsusele nr 23 tuginedes oma vastuväited. Teemaplaneeringu avalik väljapanek toimus aprillis 2011, 05.05.2011 teavitas maavanem Sauga Vallavolikogu järelevalvemenetluse algatamisest ning pärast seda, kui Sauga Vallavolikogu oli 20.10.2011 vastu võtnud otsuse nr 36 planeeringu osalise kehtetuks tunnistamise kohta, pöördus maavanem 24.11.2011 halduskohtusse. 8

(9)3-11-2736
  1. Õige ei ole apellatsioonkaebuse etteheide, et halduskohus on jätnud lahendamata kolmanda isiku taotluse nõuda maavanemalt välja 05.05.2011 kiri. Nimetatud dokument asub haldusasja toimiku lk-l
  2. Samuti on ebaõige kolmanda isiku käsitlus, mille kohaselt oleks kohus pidanud lahendama ka kolmandale isikule hüvitise maksmise küsimuse. Kohus ei saa väljuda kaebuse/protesti piiridest ja need piirid on üksnes kaebuse või protesti esitaja määrata. Pealegi tekib kolmandal isikul antud juhul kahjunõue Sauga valla vastu. Nõude realiseerimiseks tuleb halduskohtule esitada eraldiseisev kaebus.
  3. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, ei ole tulemuslik arutelu selle üle, kas kolmas isik esitas menetluskulude väljamõistmise taotluse halduskohtule tähtaegselt või mitte. Sõltumata sellest jäävad kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda. Ka Pärnu maavanema menetluskulud jäävad tema enda kanda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et detailplaneeringute üle järelevalve teostamine ning sellega seotud protesti esitamine on käsitletavad protesti esitaja tavapärase tegevusena, mistõttu ei ole välise õigusabi kasutamine vajalik ning vastavad kulud tuleb jätta protesti esitaja kanda. Kaire Pikamäe Virgo Saarmets Ruth Plaks 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.