← Eesti

3-11-2531/50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2531 Haldusasi MTÜ Piiri Peal kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 21.04.2011 ja 16.05.2011 otsuste tühistamiseks ning kohustamiseks toetuslepingujärgsete maksmata kulutuste väljamaksmiseks summas 5884,53 eurot Tallinna Halduskohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus Vaidlustatav lahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine MTÜ Piiri Peal apellatsioonkaebus Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Piiri Peal Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  4. Jätta MTÜ Piiri Peal apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
  5. jaanuari
  6. a otsus haldusasjas nr 3-11-2531 muutmata.
  7. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt
  8. jaanuaril
  9. a, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  10. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatuse 25.08.2009 otsusega nr 1.1-5.1/09/2026 rahuldati MTÜ Piiri Peal 01.04.2009 taotlus toetuse saamiseks maksumusega 3 439 939 krooni (219 852,17 €), sh toetus 3 095 945 krooni (197 866,95 €) ja omafinantseering 343 994 krooni (21 985,22 €) projektile EU30465 „Töötubade loomine - Eesti vanausuliste külastuskeskuse arendamise I etapp“ EAS juhatuse poolt 27.03.2008 (muudetud 26.06.2008, 11.12.2008, 18.06.2009, 05.10.2010) kehtestatud „Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismidest rahastatava regionaalarengu toetusskeemi kord“ (Kord) alusel. Otsuse ja 26.08.2009 toetuslepingu nr 1.2-3.8/09/1070 kohaselt pidi MTÜ Piiri Peal esitama EAS-le projekti raames vahearuanded: esimene 16.11.2009 (periood 01.09.2009-31.10.2009); teine 3-11-2531 15.02.2010 (periood 01.11.2009-31.01.2010); kolmas 17.05.2010 (periood 01.02.201030.04.2010); neljas 16.08.2010 (periood 01.05.2010-31.07.2010); viies 15.11.2010 (periood 01.08.2010-31.10.2010) ja lõpparuanne hiljemalt 15.01.2011 (periood 01.11.2010-31.12.2010).
  11. EAS juhatuse 13.10.2009 otsusega nr 1.1-6/09/2745 rahuldati MTÜ Piiri Peal taotlus toetuse saamiseks maksumusega 279 994 krooni (17 894,88 €), sh toetus 228 784 krooni (14 621,96 €) ja omafinantseering 51 210 krooni (3272,92 €) projektile EU31977 „Omafinantseeringu katmiseks projektile „Töötubade loomine - Eesti vanausuliste külastuskeskuse arendamise I etapp““ EAS juhatuse 30.10.2008 kehtestatud „Peipsiveere Programmi kord“ alusel.
  12. EAS ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 21.04.2011 otsusega kinnitati projekti EU30465 lõpparuanne mahus 214 520,91 €, millest toetus moodustab 193 068,82 € (p 1); mitteabikõlblikuks loeti vahearuannetes ja lõpparuandes esitatud kulud summas 5273,67 € ja jäeti toetusena välja maksmata kulud summas 4746,30 € (p 2), sh p-des 2.1.1 – 2.1.5 nimetatud isikute töötasud, kassaprogrammi soetamise kulu (p 2.2) ning fassaadi värvimisega seotud kulud summas 3436,40 €, kuna kavandatud ja ellu viidud tööde mahtu näidati enam kui 4 korda suuremana (750 m²) fassaadi tegelikust (178 m²) mahust (p 2.3).
  13. EAS ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 16.05.2011 otsusega kinnitati projekti EU31977 lõpparuanne mahus 16 598,20 €, millest toetus moodustab 13 562,44 € (p 1); mitteabikõlblikuks loeti fassaadi värvimisega seotud kulud mahus 1296,67 € ja jäeti toetusena välja maksmata kulud summas 1059,52 €, kuna abikõlblik osa on 23,73% kogu fassaadist.
  14. EAS juhatuse 27.09.2011 vaideotsusega rahuldati MTÜ Piiri Peal EAS ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 21.04.2011 ja 16.05.2011 otsuste peale esitatud vaie osaliselt ning tunnistati kehtetuks 21.04.2011 otsus töötasu väljamaksmisest keeldumise osas (p 2.1.5).
  15. MTÜ Piiri Peal kaebuses paluti tühistada EAS ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 21.04.2011 ja 16.05.2011 otsused ning kohustada EAS-i hüvitama kaebajale toetuslepingu järgsed hüvitamisele kuuluvad kulutused summas 5884,53 €. Fassaaditöödega seotud kulutuste osas leiti, et EAS korraldas objekti paikvaatlused 08.07.2009 ja 07.04.2010, mil tööd olid suures osas tehtud ning protokollidesse ei märgitud ühtegi puudust. Aprillis 2011 tunnistati fassaaditööd ootamatult mitteabikõlblikeks. Peipsiveere programmi raames teatas M. H. e-kirja teel kaebajale alles 07.10.2011, et fassaaditööd summas 16 577,89 krooni on tunnistatud mitteabikõlblikuks. Mitteabikõlblikuks tunnistati fassaaditööd summas 70 345,86 krooni, seejuures fassaaditööde eelarve oli 70 500 krooni. Kaebaja taotluses on ruutmeetrite ja ühiku hinna osas tehtud arvutusviga, mida EAS-i kogenud ehitusspetsialist T. P. pidanuks taotluse menetlemisel ja paikvaatlustel märkama. Kaebaja kinnitab, et fassaaditöid teostati 70 500 krooni eest. Kaebaja põhjendas korduvalt ka EAS-le, et tegemist on ehitust mittetundva isiku inimliku eksimusega. Kaebaja näol ei ole tegemist ehituseksperdiga, mistõttu ta ei osanud ise oma viga märgata. EAS on nii enne toetuslepingu sõlmimist kui ka pärast seda teostanud paikvaatluse, mille käigus mõlemal korral kinnitas EAS-i ehitusekspert projekti korrektseks ja nõuetele vastavaks. EAS pidanuks koheselt juhtima kaebaja tähelepanu eksimusele fassaaditööde mahu arvutamise viisis, siis oleks kaebaja saanud vea parandada ja hilisemaid arusaamatusi vältida. Tegemist on vaid eksimusega arvutamise viisis ning tegelikkuses on esitatud summad korrektsed ja vastavad täpselt fassaaditöödele tehtud kulutustele, tööde maksumus jääb ka eelarves ettenähtud piiridesse.
  16. EAS vaidles kaebusele vastu, märkides, et kuna tegelikult oli hoone fassaadi pind 178 m2, tunnistati ülejäänud osa proportsionaalselt mitteabikõlblikuks. EAS-i ehituseksperdi hinnangul on kaebaja taotluses planeeritud välisfassaadi värvimise hind ruutmeetri kohta, sh koos vana 2

(8)3-11-2531 värvi eemaldamisega, turuhinnale vastav. Juhul, kui kaebaja avastab toetuse taotluses toodust erineva olukorra, peab ta EAS-i teavitama. Analoogsete olukordade puhul on kaebaja EAS-i eelnevalt teavitanud. Kaebaja poolt taotluse juurde lisatud hinnapakkumises soovis ta üksnes välisfassaadi värvimist, kuid selgituste kohaselt on lisatud hulk muid töid, mis nõudsid eelnevat kooskõlastamist vastustajaga, mida kaebaja ei teinud. Vastustaja selgitas oma seisukohti kaebajale täiendavalt saadetud selgituskirjades, kohtumisel Tartus ja vaideotsuses.
  1. Tallinna Halduskohtu 27.01.2012 otsusega rahuldati kaebus osaliselt ja tühistati EAS ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 21.04.2011 otsuse p-d 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4 ja 2.2 (resolutsiooni p 1); kohustati EAS-i kaebaja projekti lõpparuande kinnitamise ja väljamakse taotluse uueks läbivaatamiseks osas, milles kohus EAS-i 21.04.2011 otsuse tühistas (p 2); ülejäänud nõuetes jäeti kaebus rahuldamata (p 3); vastustajalt mõisteti kaebaja kasuks välja menetluskulud 88,73 € (p 4). Kohtu põhjendused kaebuse osalise rahuldamata jätmise osas. Toetuslepingu eelarve (p 2.5 Remont all) kohaselt anti kaebajale toetust 750 m2 fassaadi värvimistöödeks 70 500 krooni, 94 kr/m
  2. Vaidlus puudub selles, et tegelikkuses hõlmab värvitud fassaadi reaalne pindala 178 m
  3. Kaebaja väitel kalkuleeris ta fassaadi pinda valesti ja tegelikult pidanuks toetuslepingu eelarvest nähtuma fassaadi 178 m2 värvimistööd hinnaga 396,07 kr/m
  4. EAS-i ehitusekspert T. P. hinnangul (selgitus I kd tl 139): „… antakse tööliigi ühikuhind koos selle töödeks vajalike tehtavate abitöödega koos. Viimistlustööde puhul ei tooda välja seina pahteldamist, lihvimist, redelite ja töölavade ümberpaigutamist jne. Antakse viimistletava seina pinna ühiku maksumus, mis sisaldab kõiki vajalikke toetavaid tegevusi. Toetuse saaja poolt näidatud fassaadi viimistlemise ühiku hind oli vastav hetkel ehitusturul kehtiva viimistlustööde ühiku hinnaga, mis peaks sisaldama seinte puhastamist, tasandamist ja kahekordset katmist värviga. Juhul, kui töövõtja (väidetavalt) teostas fassaadi värvimist neljal korral, siis see on ettevõtja ebaõige kvaliteediga värvi valik. Nagu juuresolevalt ülemiselt pildiltki näha, siis enne remonttööde algust ei ole väline krohvipind niivõrd oluliste krohvikahjustustega, et see tuleks kogu ulatuses maha raiuda ja uue lauskrohviga katta, mida ka ei tehtud. Ka sellisel juhul jääks ühiku hind 250-300 kr/m2…”. Toetuslepingust nähtuvalt taotles kaebaja üksnes fassaadi värvimist, mitte aga fassaadi mahukamat renoveerimist (krohviparandused, aknaavade renoveerimine jms). Ehituseksperdi kinnitusel vastas pakutud ja toetuslepinguga kokku lepitud hind 94 kr/m2 värvimistööde (st ettevalmistavad tööd + värvimine) turuhinnale. Kui kaebaja soovis ette võtta fassaadi mahukama renoveerimise kui toetuslepinguga kokku lepitud, oleks ta pidanud selliseks tegevuseks saama Korra p 14.9 kohaselt eelnevalt EAS-i vastavasisulise nõusoleku. Sellist taotlust EAS-le ei esitatud. Nii on kaebaja esitanud EAS-le fassaadi mahu osas valeandmeid ja kasutanud toetust toetuslepingus kokkulepitust erineva tegevuse suhtes. Sellega rikkus kaebaja Korra p-s 14.2 sätestatud kohustust - toetuse saaja on kohustatud kasutama toetust vastavuses elluviimislepinguga, käesoleva toetusskeemi korraga ja selle alusdokumentidega. Ühtlasi on nimetatud asjaolu aluseks tunnistada kokkulepitut ületavad fassaaditööd mitteabikõlblikeks – Korra p 5.1 kohaselt on abikõlblik üksnes see kulu, mis on otseselt vajalik abikõlbliku tegevuse elluviimiseks ja projekti eesmärgi saavutamiseks. Et toetuslepinguga ei olnud kokku lepitud fassaadi renoveerimist hinnaga 396,07 kr/m2, ei saa toetuslepingu väliselt ka taotletud summat hüvitada. Kuna hüvitamisele kuuluvate summade kindlaksmääramine on haldusorgani diskretsiooniotsus, saab kohus kohustada EAS-i kaebaja projekti lõpparuande kinnitamise ja väljamakse taotluse uueks läbivaatamiseks ja otsuse tegemiseks osas, milles EAS-i 21.04.2011 otsus tühistatakse. 3
(8)3-11-2531 Üldsummast 5884,53 € on põhjendad nõue 1388,61 € ehk 23,6%, mis tuleb taotletud menetluskuludest kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista, 23,6% on (360+15,97=375,97) 88,73 €. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. MTÜ Piiri Peal apellatsioonkaebuses paluti tühistada halduskohtu otsus kaebuse rahuldamata jätmise osas, tühistada uue otsusega EAS-i 21.04.2011 otsuse p 2.3 ja 16.05.2011 otsus ning kohustada EAS-i vastavas osas lõpparuannete kinnitamise ja väljamaksetaotluste uueks läbivaatamiseks; mõista vastustajalt välja kaebaja menetluskulud 318,37 €, (riigilõiv 15,97 €; õigusabikulud 304,40 €) ja halduskohtus kaebaja kanda jäetud 287,24 €. Põhjendused: Eelarve seletuskirjas on näidatud fassaaditööde pindala 750 m2 ja ruutmeetri hind 94 krooni. Tegelikkuses on fassaadi pindala 178 m2 ja sellest tulenevalt ruutmeetri hind 396 krooni, fassaaditööde maksumus kokku 70 500 krooni. Eelarve seletuskirjas oli kaebaja ehitust mittetundva isikuna inimliku eksimuse tõttu ühiku osas eksinud, kuid fassaaditööde kogumaksumus oli õige, EAS aktsepteeris selle ja selles ulatuses teostati ka tööd. Kõik teostatud viimistlus- ja abitööd kuuluvad värvimise juurde. Seda kinnitas ka EAS-i ehitusekspert T. P. , öeldes, et värvimistööde näol on tegemist viimistlustööga, mille hind antakse koos vajalike tehtavate abitöödega. Kuna fassaadi värvimiseks on vaja teostada eelnevalt aluspinna puhastus, tellingute paigaldus, krohviparandused ja muu, on kaebaja ekslikult korrutanud fassaadi pindala erinevate tööetappidega, saades fassaadi värvimise kogumaksumuse. Kohus ei põhjendanud, mille alusel pidas ta teostatud töid mahukateks renoveerimistöödeks. Õige ei ole ka T. P. hinnang, et pinna neljakordsel värvimisel on tegemist ebaõige värvi valikuga. Kivist fassaadi puhul tuleb enne fassaadi katmist pinnavärviga katta pind kruntvärviga, seejuures tuleb pinnavärvi kanda kaks korda, lisaks vajadusel ka kruntvärvi kaks korda. Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, et krohviparanduste ja muude eeltööde näol oli tegemist mahuka renoveerimistööga. Ka aknaavad kuuluvad välisfassaadi juurde. Kohus nõustus EAS-ga, et fassaaditööde teostamise hetke turusituatsioonis oli 94 kr/m2 mõistlik hind. Enne toetuslepingu sõlmimist ja 70 500 krooni suuruse summa määramist fassaaditöödele võttis kaebaja hinnapakkumise fassaadi värvimiseks mitmest ehitusettevõttest, millest osutus sobivaimaks OÜ Parim Kinnisvara pakkumine. Arusaamatu on, kuidas tegid erinevad ehitusettevõtted hinnapakkumise rohkem kui 4 korda kõrgema hinnaga, kui sel hetkel oli T. P. hinnangul turuhind 16 732 krooni (178x94). Enne lõpparuande esitamist teostas T. P. vähemalt kaks paikvaatlust, millega kiideti teostatud tööd toetuslepingule vastavaks. EAS allkirjastas toetuslepingu ja projekti eelarve kehtival kujul ega taotlenud eelarve parandamist, kuigi esimene paikvaatlus projekti asukohas teostati enne lepingu sõlmimist. T. P. ja A. L. teostasid teise paikvaatluse 07.04.2010, mil kaebaja andis ka suulisi seletusi fassaaditööde osas, paikvaatluse aktis tunnistati projekti elluviimine korrektseks, kõrvalekaldeid ega rikkumisi ei täheldatud. Esmakordselt küsis EAS selgitusi fassaadi ruutmeetri osas alles pärast lõpparuande esitamist, kui T. P. teostas viimase paikvaatluse. Kohe pärast seda edastati EAS-le kirjalik selgitus fassaaditööde ja pindala arvutamise kohta. Fassaaditööd teostati esimese, teise ja neljanda vahearuande perioodil ning vastavates aruannetes esitati kõik tööde teostaja poolt esitatud arved ja tööde vastuvõtmise aktid. Kuni neljanda vahearuandeni kiitis EAS aruanded heaks, tunnistas kulud abikõlblikeks ja maksis vastavad summad kaebajale lõplikult välja
  2. a detsembriks. Seega on EAS tunnistanud 4
(8)3-11-2531 fassaaditööd mitteabikõlblikuks tagantjärele ja teinud omavoliliselt tasaarvestuse lõpparuandes esitatud abikõlblike kuludega. Lõpparuande perioodil fassaaditöid ei teostatud ja lõpparuandes neid ei käsitletud. Korra p 16.4 kohaselt on EAS kohustatud heaks kiitma või tagasi lükkama p-s 14.3 nimetatud aruandeid (vahearuanded ja lõpparuanne) hiljemalt 22 tööpäeva jooksul nende laekumisest. Kui aruannete kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamatult toetuse saajale ja määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. Üldjuhul antakse puuduste kõrvaldamiseks aega kuni 10 tööpäeva, mille võrra pikeneb aruannete menetlusaeg. EAS on kohustatud viivitamatult teavitama toetuse saajat p-s 14.3 nimetatud aruannete ja p-s 14.4 nimetatud väljamaksetaotluse heakskiitmise või tagasilükkamise otsusest. EAS on fassaaditööde osas kõik vahearuanded kinnitanud ning väljamaksetaotlused heaks kiitnud ja teostanud. Seega ei olnud EAS õigustatud lugema lõpparuande kinnitamisel mitteabikõlblikuks varasematel perioodidel heakskiidetud fassaaditöid. Projekti EU30465 raames tunnistati lõpparuande osas mitteabikõlblikuks fassaaditöid summas 3436,4 € ja projekti EU31977 raames fassaaditöid summas 1296 €, millest toetus on 1059 €. Seega tunnistati fassaaditööde osas kokku mitteabikõlblikuks 4495,4 €. Kuna fassaaditööde eelarve oli 4505,77 € ja mitteabikõlblikuks loeti 4495,4 €, siis hüvitati kaebajale fassaaditööde osas vaid (4505,77-4495,4) 10,37 €. Selle asjaolu jättis kohus tähelepanuta. Kui ka kohus peab hinda 94 kr/m2 mõistlikuks, on ikkagi jäetud tähelepanuta asjaolu, et tegelikkuses ei ole ka sellele hinnale vastavat summat kaebajale toetuse raames makstud.
  1. EAS-i vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Projekti EU30465 väljamakse taotluses jäeti rahuldamata fassaadi värvimisega seotud kulud põhjusel, et tegelik fassaadi pindala oli väiksem, kui kaebaja oli lähteülesandes näidanud. Kaebaja koostas enne remonditöödega alustamist lähteülesande, et võtta kolm pakkumist võimalikelt töö teostajatelt. Kaebaja andis lähteülesandes ette hoone juures teostatavate tööde nimekirja, sh tööde mahu. Kõnealune värvimistööde pindala oli lähteülesande lehel 6 toodud tabelis (osa 4 viimane rida) 750 m
  2. Pakkujad pidid täitma kaebaja esitatud tabelis üksnes töö maksumuse osa ja tingimused. Võitja pakkumuses on märgitud hoone välisfassaadi värvimine: maht 750 m2, hind 94 kr/m2, milles sisalduvad ka materjal ja töötasud (Lisa 1). Lõpparuande menetluse käigus, mil teostati paikvaatlus, selgus, et hoone fassaadi tegelik pind on 178 m2, mistõttu ülejäänud ruutmeetrite osa tunnistati proportsionaalselt mitteabikõlblikuks. Põhjendatuks loeti kulud summas 3436,40 € ja projektis EU31977 on mitteabikõlblikud kulud summas 1059,52 €. Seega näitas kaebaja juba lähteülesande koostamisel fassaadi värvimisega seotud kulusid 4 korda suuremana, teades, et tegelikult oli fassaadi töödemaht oluliselt väiksem. Kaebajale eraldati toetuslepinguga toetust 197 866,95 €, millest vastustaja on kaebajale välja maksnud 194 861,22 €. Kaebaja väite, et värvimistöid oli vaja teostada mitmel korral, on vastustaja ehitusekspert ümber lükanud, ka lähteülesandes polnud märgitud, et värvimistöid teostatakse mitmel korral. Kaebaja väide, et fassaaditööde kogumaksumus on õige, on paljasõnaline. Paikvaatlust teostanud vastustaja ekspert leidis, et värvimistööd on teostatud vastavalt lähteülesandele ja täiendavaid (sh ettevalmistavaid töid) pole teostatud. Kohus leidis õigesti, et Korra p 5.1 kohaselt on abikõlblik üksnes see kulu, mis on otseselt vajalik abikõlbliku tegevuse elluviimiseks ja projekti eesmärgi saavutamiseks. Et toetuslepinguga ei olnud kokku lepitud fassaadi renoveerimist hinnaga 396,07 kr/m2, ei saa toetuslepingu väliselt ka taotletud summat hüvitada.
  3. MTÜ Piiri Peal leidis, et vastustaja ajab vastuväidetes segamini kaks erinevat projekti, millest projekti EU30465 lõpparuande osas loeti mitteabikõlblikuks fassaaditöid 3436,4 € ja 5
(8)3-11-2531 projekti EU31977 raames 1296 €, millest toetus on 1059 €. Seega tunnistati fassaaditööde osas kokku mitteabikõlblikuks 4495,4 €. Kuna fassaaditööde eelarve oli 4505,77 € ja mitteabikõlblikuks loeti 4495,4 €, hüvitati kaebajale fassaaditööde osas vaid (4505,77-4495,4) 10,37 €. Fassaaditööde eelarve 70 500 krooni oli kahe projekti kogusumma, millest 90% toetati projekti EU30465 raames ja 10% projekti EU31977 raames. Norra EMP rahastamisskeemist (projekt EU 30465) nähti toetuslepingu järgi ette rahastada 90% (3 095 945 krooni) ja omafinantseering 10% (343 994 krooni). Projektist EU31977 toetati projekti EU30465 omafinantseeringu katmist 228 784 krooniga ja 15% ehk 51 210 krooni kattis kaebaja omavahenditest. Lisaks oli EAS-l kohustus toetuslepingu p 3.2.1.2, projekt EU30465 toetuse viimase osamakse 20% toetusest, muudetud taotleja avalduse põhjal 24.09.2010, 5% toetusest ja toetuslepingu projekt EU31977 p 3.2.1.3 alusel 20% välja maksma pärast lõpparuande kinnitamist. Seega oli taotlejal kohustus viia ellu kõik toetuslepingutes ettenähtud tegevused, teostada omavahenditest hankijatelt esitatud arvete alusel 100% väljamaksed, vastavalt projekti EU30465 alusel (5%) 154 797,25 krooni ehk 9893,34 € ja projekti EU31977 alusel (20%) 45 756,80 krooni ehk 2924,39 €, kokku 200 554,05 krooni 12 817,73 €, seisuga 31.12.2010, seejärel esitada EAS-le
  1. jaanuariks 2011 lõpparuanded. Kaebaja järgis Korda, pidas kinni eelarvest ja teostas ettenähtud väljamaksed seisuga 30.12.
  2. Peipsiveere programmi toetus moodustas Norra EMP programmist 7,389% (arvestatud on taotleja omafinantseeringut). Eeldusel, et kaebaja ei oleks teostanud fassaaditöid ja vastustajal oleks olnud põhjust pidada projekti EU30465 osas mitteabikõlblikuks 53 768 krooni eest fassaaditöid, siis proportsiooni arvestades oleks Peipsiveere programmist vastustajal õigus olnud kinni pidada 7,389% ehk 3973 krooni ehk 254 €. Vastustaja pidas projektist EU31977 kinni alusetult 1069,37 € ehk 16 732 krooni, seega enam kui 815 € ehk 12 752 krooni. Projektist EU30465 peeti kinni 53 768 krooni ja projektist EU31977 lisaks 16 732 krooni. Eirati 90:10 proportsiooni ja peeti Peipsiveere programmist lisaks kinni 31,1% (16 732 krooni). Vastustaja rõhutab liiga suurt fassaadi ruutmeetrite arvu, kuid jätab süvenemata ühiku hinda. Kui vastustaja aktsepteeris lagede ja seinte värvimise ühiku hinda 250 krooni, siis igaüks teab, et juba välistööde värvid, pahtlid jms on tunduvalt kallimad kui sisetöödel. Vastustaja ehituse ekspert oli teadlik maja halvast seisust, mis ilma osade akendeta oli 4 aastat kütmata seisnud. Sellest tulenevalt olid tingitud värvimisele eelnenud ettevalmistustööd.
  3. EAS selgitas vastuses ringkonnakohtu 31.10.2012 määrusele, et tegemist on ühe investeeringuobjektiga, kuid kahe erineva projektiga, mistõttu tuleb kulude abikõlblikkust hinnata projekti põhiselt. Projekti EU31977 toetust kasutas kaebaja projektis EU30465 omafinantseeringuna, kuid see ei muuda projektipõhist käsitlust, s.t projektid on eraldiseisvad ja nende kogumaht eraldi võetuna 100%. Seega ei arvestata mingeid proportsioone nende kahe projekti kulude vahel, vaid üks ja sama arve on ühes projektis 100% ja teises projektis samuti 100%. Projektis EU31977 kinnitati 16.05.2011 otsusega projekti lõpparuanne summas 16 598,20 €, millest toetus moodustab 13 562,44 €. Mitteabikõlblikuks loeti fassaadi värvimisega seotud tööd summas 1296 €, millest toetus moodustab 1059,52 €. Aluseks võeti kaebaja I vahearuandes esitatud OÜ Parem Kinnisvara arve
  4. Selle projekti raames kaebaja teisi fassaadi värvimisega seotud kuludokumente ei esitanud. 6
(8)3-11-2531 Projektis EU30465 loeti 21.04.2011 otsuse p-ga 2.3 mitteabikõlblikuks fassaadi värvimisega seotud kulud summas 3436,40 €. Otsuse aluseks võeti kaebaja aruandega esitatud OÜ Parem Kinnisvara arved (kokku 3). Vastustaja lähtus mitteabikõlblike kulude arvutamisel alljärgnevast: Kaebaja poolt esitatud lähteülesandes toodud värvitööde maksumuse hind korrutatuna hoone tegeliku pinnaga, ehk 94 kr/m2 x 178 m2 = 16 732 krooni (1069,37 €). Lähteülesandes oli 750 m2 värvimistööde hind 70 500 krooni (4505,77 €). Vastustaja leidis mitteabikõlbliku kulu järgnevalt: 70 500 – 16 732 = 53 768 krooni (3436,40 €). Seega leiti mõlemas projektis, et kuna fassaadi ruutmeetrite arvu näidati suurema, ei ole 76,26% kogu kulust põhjendatud. Proportsioon arvutati 100-(178/750)=76,26%. Abikõlblik osa on 23,73%. Seega on arvutatud kuludokumendis näidatud summast vastav osa (23,73%) abikõlblikuks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Esmalt märgib ringkonnakohus, et kaevatava otsusega tühistas halduskohus EAS ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 21.04.2011 otsuse p-d 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4 ja 2.2 ning kohustas EAS-i kaebaja projekti lõpparuande kinnitamise ja väljamakse taotluse uueks läbivaatamiseks tühistatud osas. Kuna pooled ei ole halduskohtu otsust nimetatud osas vaidlustanud, siis on halduskohtu otsus selles osas jõustunud.
  2. Kaebaja taotleb halduskohtu otsuse tühistamist osas, milles kaebus jäeti rahuldamata, ja uue otsusega kaebuse vastavas osas rahuldamist. Seega vaidlevad pooled apellatsioonimenetluses 21.04.2011 otsuse p 2.3 ja 16.05.2011 otsuse üle ehk projektide EU30465 ja EU31977 investeeringuobjektiks oleva hoone fassaadi värvimisega seotud kulude abikõlblikkuse üle.
  3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja kaebuse täies ulatuses rahuldamiseks alust. Nõustudes halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
  4. Toetuslepingu eelarve (p 2.5 Remont) kohaselt anti kaebajale toetust 750 m2 fassaadi värvimistöödeks 70 500 krooni (I kd, tl 18). Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et tegelikult on fassaadi pindala 178 m
  5. Ka Parem Kinnisvara OÜ poolt kaebajale 16.09.2009, 09.10.2009, 09.11.2009 ja 11.05.2010 esitatud arvetel ja teostatud tööde üleandmise - vastuvõtmise aktidel on töö nimetuseks märgitud hoone välisfassaadi värvimine (II kd, tl 15-21). Kaebaja on aga nimetanud fassaaditöödena järgmisi töid: 1) fassaadi eest kiviplokkide eemaldamine, metalltorustiku eemaldamine fassaadilt, ümmarguste aknaavade taastamine II korrusel, keldriakende avade avamine ja uuesti ladumine, vana värvi eemaldamine, nurgakaunistustest käsitsi vana värvi eelmaldamine, krohviparandustööd; 2) fassaadi kuivatustööd ja kruntimistööd; 3) värvimine ja 4) teistkordne värvimine (I kd, tl 137 ja pöördel). Halduskohus märkis õigesti, et kui kaebaja soovis ette võtta toetuslepinguga kokku lepitust mahukama fassaadi renoveerimise, siis oleks ta pidanud selleks Korra p 14.9 kohaselt saama eelnevalt EAS-i vastavasisulise nõusoleku, mida antud juhul ei ole küsitud. Ringkonnakohus leiab, et vastupidiselt apellatsioonkaebuses väidetule on halduskohus otsuses piisavalt põhjendanud, miks kohus pidas toetuslepinguga kokkulepitud fassaadi värvimistöid ületavaid ja EAS-i eelneva nõusolekuta väidatavalt tehtud töid mahukateks renoveerimistöödeks ja kulu mitteabikõlblikuks. Halduskohtu fassaadi värvimistööde käsitlus 7
(8)3-11-2531 on kooskõlas ehitusekspert T. P. hinnanguga, mille õigsuses, nagu ka ehitusekspert T. P. väidetud värvimistööde turuhinnas kõnealuste tööde tegemise ajal, ei ole ringkonnakohtul alust kahelda. Seda enam, et ka võitjaks osutunud Parem Kinnisvara OÜ hinnapakkumuses on märgitud hoone välisfassaadi värvimise hinnaks 94 kr/m2, milles sisalduvad materjal ja töötasud (I kd, tl 223 viimane rida).
  1. Toetuslepingu p 3.1.4.6 kohaselt on EAS õigustatud ütlema lepingu üles, lõpetama toetuse väljamaksmise või nõudma toetuse osalist või täielikku tagastamist, kui toetuse saaja rikub oluliselt lepingu tingimusi või muul viisil kaldub kõrvale projektis ettenähtust, sh tehtud kulud või läbiviidud tegevused ei ole abikõlblikud. Seega ei välista vahearuannete kinnitamine ja toetuste taotlejale välja maksmine tehtud kulude või läbiviidud tegevuste mitteabikõlblikuks tunnistamist lõpparuande kinnitamisel ja lõpparuandes tasaarvestuse tegemist juhul, kui kulude või läbiviidud tegevuste mitteabikõlblikkus ilmneb enne lõpparuande kinnitamist. Lisaks ei ole tõsiseltvõetav kaebaja väide, et tegemist oli üksnes ehitust mittetundva isiku eksimusega fassaaditööde mahu märkimisel. Hoone fassaadi pindala märkimine ei eelda ehitusalaste eriteadmiste olemasolu.
  2. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, mille kohaselt ei ole vastustaja järginud kulude suurust projektidele ja nende vastavust programmides ettenähtud proportsioonidele ega maksnud kaebajale fassaadi värvimise hinnale 94 kr/m2 vastavat toetust. Ringkonnakohus jagab vastustaja seisukohta selles, et tegemist on ühe investeeringuobjektiga, kuid kahe erineva projektiga, mistõttu tuleb kulude abikõlblikkust hinnata projekti põhiselt ja asjaolu, et kaebaja kasutas projekti EU31977 toetust projektis EU30465 omafinantseeringuna, ei muuda seda käsitlust. Vastustaja leiab õigesti, et mingeid proportsioone nende kahe projekti kulude vahel ei saa arvestada ning üks ja sama arve on ühes projektis 100% ja teises projektis samuti 100%. Ringkonnakohtu arvates ei ole vastustaja fassaadi värvimisega seotud tööde abikõlbliku osa arvestamisel eksinud.
  3. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ning vaidlustatud halduskohtu otsus muutmata.
  4. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jäävad nii kaebaja halduskohtus tema kanda jäetud menetluskulud kui ka apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv 15,97 € ja õigusabikulud 304,40 €) tema enda kanda. Vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist ega esitanud menetluskulude nimekirja. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud apellatsioonimenetluse kulud HKMS § 109 lg 1 neljanda lause kohaselt tema enda kanda. Virgo Saarmets Silvia Truman Lilianne Aasma 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.