2-12-20781 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Lahendi teatavakstegemine Tartu maantee kohtumaja 26. november 2012 Kohtuasi Kohtuasi (number, (number, menetlus) 2-1212-20781 o SK versus MK o Hagimenetlus

§ 96

(Ülalpidamist andma kohustatud isikud).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb

§ 97(Ülalpidamist saama õigustatud isikud).

Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatust käsitleb

§ 99(Ülalpidamise ulatus).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

Ülalpidamise andmise viisi käsitleb

§ 100

(Ülalpidamise andmise viis).

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Elatist alaealisele lapsele käsitleb

§ 101(Elatis alaealisele lapsele).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb

§ 102(Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine).

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse 3

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Kohus, hinnanud käesolevas tsiviilasjas esitatud tõendeid, leiab, et kostjalt tuleb hageja ülalpidamiseks mõista välja tagasiulatuvalt alates

1. maist 2012 kuni
2. juulini 2012 elatis summas €145 kuus ja alates
3. augustist 2012 kuni lapse täisealisuseni või kuni elatise suuruse muut(u)miseni elatis summas €75 kuus. Kohus on asunud seisukohale, et antud juhul esinevad

§ 102

lõikes 1 esinevad asjaolud, millest tulenevalt on õigustatud elatise suuruse vähendamine alates 01.08.

1. 24.10.2012 vastuses on kostja toonud välja põhjused, miks tal ei ole võimalik täita lapse ees ülalpidamiskohustust suuremas määras kui €
2. Käesolevalt, tingituna 31.07.2012 kostjaga toimunud autoavariist, on kostja määratlemata ajaks töövõimetu. Lisaks on XXX sündinud kostja perre teine laps, kelle suhtes peab kostja samuti täitma ülalpidamiskohustust. Kohus leiab, et eelnimetatud asjaolud on piisavalt kaalukad elatise suuruse vähendamiseks alates 01.08.2012 alla

§ 101lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära.

Kohus nendib, et kuivõrd kostja tervisevigastus on ajutise loomuga, on hagejal, elatise suuruse vähendamise tinginud asjaolu äralangemisel, võimalik esitada kohtule uuesti hagi elatise nõudes. Tagasiulatuvat ülalpidamist käsitleb

§ 108(Tagasiulatuv ülalpidamine).

Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (

§ 108). Vastavalt Ts

MS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 164 lg 3 kohaselt, ülalpidamisasjas võib kohus menetluse tulemusest sõltumata jätta menetluskulud täielikult või osaliselt kostja kanda, kui kostja on põhjustanud menetluse seetõttu, et ta ei ole andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta. TsMS § 168 lg 6 kohaselt, kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Käesolevas tsiviilasjast jätab kohus poolte menetluskulud poolte endi kanda. Raivo Einula Kohtunik 4