) § 14 alusel registreerimistaotluse äriühingu registreerimiseks MTR-s tarbimisse lubatud kütuse müüjana. Registreerimistaotlusega koos esitas TÜ Bitest taotluse tagatise vähendamiseks.
lg-te 4 ja 5 ning § 44 lg 2 koostoimest tuleneb, et tagatise määramisel peab maksuhaldur lähtuma isiku riski hindamisest. Otsuses puuduvad põhjendused, miks on TÜ-l Bitest tekkida võiva käibemaksukohustuse puhul vajalik ja proportsionaalne tagatis just 10 000 eurot. KMS § 442 ja 01.04.2011 jõustunud
muudatused (§ 3 lg 3, §-d 41-42, § 15 lg 3 ja § 36 lg 5) on vastuolus põhiseadusega ja tuleb jätta kohaldamata (rikuvad õigusselguse, õiguspärase ootuse, proportsionaalsuse, seaduslikkuse ja võrdse kohtlemise põhimõtteid ning ettevõtlusvabadust, samuti PS § 113). 5. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Vaidlustatud otsus on seaduslik ja selgelt ning piisavalt motiveeritud. Maksuhalduril on võimalik taotluse alusel rakendada oma otsustusdiskretsiooni ja vähendada seaduses ettenähtud tagatist üksnes juhul, kui on täidetud kõik
Maksuhalduril puudub seadusest tulenev kohustus tagatist vähendada. Maksuhaldur kontrollis TÜ Bitest vastavust
lg-s 5 toodud nõuetele ja tuvastas kaebaja vastavuse tagatise vähendamise tingimustele. Kuna käibemaksutagatise eesmärk on tagada tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine, siis on vastustaja kaebajale tagatissumma määramisel lähtunud ettevõttel tekkida võiva maksukohustuse suurusest. TÜ Bitest käibemaksu tagatise suuruseks on määratud äriühingu poolt teatatud tekkida võiva käibemaksukohustuse summa 10 000 eurot. KMS § 442 ja 01.04.2011 jõustunud
muudatused ei ole vastuolus põhiseadusega. Kohustusliku tagatise 2
Tagatist saab vähendada ka nullini, kuid seaduses sätestatud tingimustele vastavusest ei tulene siiski veel isiku subjektiivset õigust nõuda tagatise vähendamist, sh 0-määrani. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on maksuhaldur vähendatud tagatise suuruse kindlaksmääramisel lähtunud käibemaksutagatise eesmärgist ja võtnud lähtepunktiks taotlejal tekkida võiva käibemaksukohustuse suuruse, mille kohta on andmed maksuhaldurile esitanud TÜ Bitest ise (planeeritav maksimaalne ühe kalendrikuu kütuse müügi 20% maksumääraga maksustatav käive 726 902 eurot ja sellest tulenevalt tekkida võiv käibemaksukohustus 10 000 eurot). Seega on alusetud kaebaja väited, et maksuhaldur ei ole põhjendanud, millistel kaalutlustel määrati tagatiseks just 10 000 eurot. Maksuhaldur ei ole arvestanud pelgalt taotleja senise majandustegevusega ja ärialase reputatsiooniga, vaid ka kavandatava majandustegevuse ulatusega. TÜ Bitest puhul on seaduses sätestatud tagatise suurust vähendatud kümnekordselt ja kuna see ei ületa äriühingu igakuise käibemaksukohustuse suurust, on tagatis ilmselgelt proportsionaalne ega ole kaebajale ebamõistlikult koormav. Kuna vaidlusaluse otsusega ei ole kaebajalt nõutud 100 000 eurost suurema tagatise esitamist, siis on kaebaja etteheide äriühinguga seotud riskide hindamata jätmisele (s.o viide
lg 4 väidetavale rikkumisele) asjassepuutumatu.
lg-d 1 ja 2 sätestavad kütuse müüjalt nõutava tagatise suuruse selgelt ja üheselt arusaadavalt ning maksuhalduri kaalutlusõiguse alusel tagatise suuruse muutmise võimalus ei tähenda, et isikul puuduks igasugune võimalus tagatise suurust ette näha. Kui seadusandja tahe seisnenuks selles, et kõik
lg-s 5 sätestatud tingimustele vastavad isikud käibemaksutagatist tasuma ei pea, siis oleks see ka
-s vastavalt reguleeritud. Maksuhaldurile antud kaalutlusõiguse teostamise õiguspärasus on kontrollitav haldusakti põhjendustest lähtuvalt (vt ka Riigikohtu 13.06.2005 otsus nr 3-4-1-5-05, p 16; 21.06.2004 otsus nr 3-4-1-9-10, p 16). Vaidlusalust regulatsiooni on Riigikohus analüüsinud 31.01.2012 otsuses nr 3-4-1-24-11, asudes seisukohale, et see lähtub legitiimsetest eesmärkidest ja valitud abinõu on proportsionaalne. Samas asus Riigikohus seisukohale, et
lg 5 rikub 01.04.2011 seisuga MTR-s registreeritud, kuid selleks ajaks vähem kui kolm aastat kütuseturul tegutsenud kütuse müüjate õiguspärast ootust ja tuleb tunnistada kehtetuks. Uue registreerimistaotluse esitamiseks ja maksuhalduri määratud tagatise andmiseks ettenähtud tähtaeg oli seadusemuudatuse avaldamisest 15.03.2011 kuni 31.05.2011. TÜ Bitest oli MTR-s kütuse müüjana registreeritud 30.01.2004–31.05.2011, kuid esitas alles 29.07.2011 maksuhaldurile registreerimistaotluse, milles taotles nii enda kandmist MTR-i tarbimisse lubatud kütuse müüjana kui ka tagatise vähendamist. Olukorras, kus kaebaja ei uuendanud registreeringut selle kehtivuse ajal, vaid esitas taotluse enda uuesti registreerimiseks alles kaks kuud hiljem, kohaldub tema suhtes
uus redaktsioon. Käibemaksupettuse avastamine ja lahendamine saab toimuda üksnes pärast pettuse toimepanekut, mistõttu ei saa ka kõige efektiivsem järelevalve asendada pettuse toimepanemise ennetamist. Selle eesmärgi saavutamiseks on piisava suurusega tagatise esitamise nõue vältimatu ja seega esineb mõistlik ja asjakohane põhjus kütusemüüjate erinevaks kohtlemiseks võrreldes teistes valdkondades tegutsevate käibemaksukohustuslastega. Piirangul on legitiimne eesmärk ja piirang on 3
lg 5 oleks tulnud jätta kohaldamata selle vastuolu tõttu õigusselguse põhimõttega. Otsuse p-s 21 on halduskohus asunud maksuhalduri kaalutlusotsust ise põhjendama, tuues välja kaalutlused, millest vastustaja väidetavalt lähtus, kuid mida PMTK 05.08.2011 otsusest ega maksuhalduri poolt kohtumenetluses esitatud seisukohtadest ei nähtu. Käibemaksu tagatise määramine toimub sisuliselt prognoosi alusel (tuleb hinnata, kui tõenäoline on, et isik paneb toime käibemaksupettuse ja jätab käibemaksu riigile tasumata), mille kohta ei ole otsuses esitatud ühtegi hindamiskriteeriumi ja seega pole otsus kontrollitav (vt ka Riigikohtu 14.03.2012 otsus nr 3-3-1-80-11). Kaebaja on selgitanud, et tema tegevusega kaasnev võimalik maksurisk on mitmekordselt tagatud kaebaja poolt maksuhaldurile juba esitatud tagatisega (PMTK 26.04.2011 teatise nr 8-4/183-1 alusel TÜ-le Bitest määratud tollilao ja -terminali tagatissumma 80 873 eurot ja aktsiisilao tagatissumma 246 937 eurot kohta esitatud Swedbank AS poolt 10.05.2011 väljastatud käendusdokument summas 327 810 eurot, mis kehtis kuni 17.05.2012). Seega puudus maksuhalduril kaebaja puhul alus eeldada maksuriski olemasolu. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud
Isikul on subjektiivne õigus nõuda tagatise määramist summas 0 eurot, kui ta vastab tagatise vähendamise tingimustele ja tema tegevuses ei esine ega ole tuvastatud käibemaksuriski. Halduskohus jättis üldse hindamata, mille alusel on maksuhaldur vähendanud tagatist 0 euroni ja milliste tingimuste täitmist see eeldab. Halduskohus leidis, et
§-st 42 ja KMS § 442 lg-st 2 tulenevalt on tagatise proportsionaalsuse hindamisel asjakohane arvestada äriühingul tekkiva võiva igakuise 5
TÜ Bitest tegutseb kütuse valdkonnas alates
uus redaktsioon. TÜ Bitest ei erine nn vanadest kütusemüüjatest ja Riigikohus tunnistas
lg 5 põhiseadusega vastuolus olevaks sõltumata sellest, kas ja millal on kütuse müüja esitanud maksuhaldurile uue registreerimistaotluse. TÜ-l Bitest oli kehtiv registreering kuni 01.06.2011, mis pidanuks kehtima kuni 15.04.2012. Halduskohus on registreeringu uuendamise aspekti üle tähtsustanud, sest ka TÜ Bitest puhul lõppes registreeringu kehtivus
Halduskohus pidanuks PMTK 05.08.2011 otsuse tühistama ja kohustama maksuhaldurit kandma TÜ Bitest majandustegevuse registrisse ilma tagatist esitamata. 8. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kaebaja pidi halduskohtu 09.09.2011 määruse põhjal olema ilmselgelt teadlik, et kohus soovib lahendada asja kirjalikus menetluses, kuid ei vaevunud sellele vastama. Ka kaebaja 28.02.2012 taotlus oli selles osas ebalev. Halduskohus on 13.02.2012 määruses põhjalikult põhjendanud asja lahendamist kirjalikus menetluses. Apellandi väited menetlusnormide rikkumise kohta on tagantjärele otsitud, et saavutada halduskohtu otsuse tühistamist. Olukorras, kus kaebaja halduskohut asja istungil arutamise soovist ei teavitanud, ei saa rääkida tema õiguste rikkumisest. Apellandi etteheide, et halduskohus on jätnud kaebuse tagatise määramise põhjendatuse aspektist lahendamata, on alusetu (vt halduskohtu otsuse p-d 21 ja 24). Halduskohus ei ole 13.03.2012 määruses jätnud tähelepanuta, et TÜ Bitest taotles täiendavate tõendite haldusasja juurde võtmist ja uute tõendite kogumist eesmärgiga tõendada maksuhalduri praktikat kütusemüüjate suhtes, kelle tegevuses ei tuvastatud käibemaksuriski. Halduskohus asus põhjendatult seisukohale, et iga asi on talle omaste tunnustega, mistõttu ei saa mõne teise kütusekäitlejaga seonduvat automaatselt üle kanda käesolevasse menetlusse. Vaidlustatud haldusakti kohtulikuks kontrolliks oli esitatud tõendeid piisavalt. Kuna käibemaksutagatise eesmärgiks on tagada tekkida võiva käibemaksukohustuse täitmine, siis lähtus maksuhaldur kaebajale tagatissumma määramisel ettevõttel tekkida võiva maksukohustuse suurusest, võttes aluseks TÜ Bitest poolt koos registreerimistaotlusega maksuhaldurile esitatud materjalid, mille kaebaja esitas ka halduskohtule. Kuna kohtu käsutuses olid samad tõendid, mis maksuhaldurilgi, siis oli halduskohtul piisavalt tõendeid, kontrollimaks vaidlustatud otsuse õiguspärasust. Apellandi etteheited kohtuotsuse põhjendamise kohustuse rikkumise ja kaalutlusõiguse teostamise kontrollimata jätmise osas on alusetud. Tagatise määramise metoodikat on PMTK 05.08.2011 otsuses (p 5) ammendavalt selgitatud ning põhjendatud, miks on vajalik ja proportsionaalne tagatis 10 000 eurot.
lg 5 ei ole vastuolus õigusselguse põhimõttega.
lg-d 1 ja 2 sätestavad kütuse müüjalt nõutava tagatise suuruse selgelt ja üheselt arusaadavalt ning maksuhaldurile
Ennatlik on ka apellandi seisukoht, et viidatud tagatis kinnitab TÜ Bitest usaldusväärsust, pikaajalist kogemust ja ärireputatsiooni. Halduskohus ei ole tagatise vähendamise ja tagatissumma määramise regulatsiooni kohaldamisel eksinud.
lg 2 kohaselt on tarbimisse lubatud kütuse müüja tagatis üldjuhul 100 000 eurot, kuid maksuhalduril on
lg 5 alusel õigus (mitte kohustus) seda ettenähtud tingimustele vastava maksukohustuslase suhtes vähendada. Antud juhul on maksuhaldur TÜ Bitest tagatissummat vähendanud kümnekordselt, määrates tagatiseks 10 000 eurot.
-s sätestatud käibemaksutagatise kohaldamiseks ei pea maksuhaldur eeldama ettevõtja poolt käibemaksupettuse toimepanemist, vaid reegliks on tarbimisse lubatud kütuse müüjale tagatise määramine summas 100 000 eurot, mida seadusandja pole kuidagi sidunud käibemaksuriski hindamise ega muude asjaolude tuvastamisega.
lg-s 5 nimetatud tingimustele vastamine on tagatise vähendamise eelduseks, kuid neile tingimustele vastamine ei tähenda iseenesest, et maksuhalduril tuleb tagatist igal juhul vähendada (sh vähendada 0 euroni). Halduskohus leidis õigesti, et
lg 2 kohaselt on tagatise määramisel asjakohane arvestada igakuise tekkida võiva käibemaksukohustuse suurusega, millest maksuhaldur on lähtunud ka TÜ Bitest puhul. Apellandi viited teiste maksukohustuslaste suhtes tehtud otsustele ei ole asjakohased, sest kõik asjad on konkreetsete tunnustega ja analoogia ei ole rakendatav. Halduskohus on arvestanud ka Riigikohtu otsuses nr 3-4-1-24-11 väljendatud seisukohtadega
TÜ Bitest puhul ei saa rääkida sarnasest olukorrast, sest kuigi TÜ Bitest oli 01.04.2011 registreeritud MTR-s kütuse müüjana, kehtis tema registreering kuni 31.05.2011, mitte kuni 15.04.2012. Uue registreerimistaotluse koos tagatise vähendamise taotlusega esitas TÜ Bitest 29.07.2011, lastes seega eelnevalt oma registreeringul lõppeda ja jättes selle kehtivuse ajal uuendamata. Halduskohus leidis õigesti, et kuna TÜ Bitest ei uuendanud registreeringut selle kehtivuse ajal, kohaldub tema suhtes
uus redaktsioon. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-s 5 sätestatud tingimustele (s.o väidetava käibemaksuriski mittetuvastamisel) saaks tema puhul tagatise vähendamine olla õiguspärane üksnes siis, kui tagatist vähendatakse 0 euroni, on halduskohus võtnud seisukoha kohtuotsuse p-s 23, leides, et kaebaja seisukoht on ekslik ja ei vasta seadusandja eesmärgile. Seega ei ole halduskohus jätnud kaebaja argumentatsiooni seda aspekti tähelepanuta, vaid hinnanud selle sisuliselt ebaõigeks. 12. TÜ Bitest 28.02.2012 taotluse võtta täiendavate tõenditena haldusasja toimikusse PMTK 26.05.2011 otsus nr 12.2-7/12-2 (Heveri Autoteenus OÜ tagatise vähendamine 0 euroni) ja PMTK 31.05.2011 otsus nr 12.2-7/204-2 (Poweron OÜ tagatise vähendamine 0 euroni) ning kohustada vastustajat esitama andmed ja haldusaktid, mille alusel on maksuhaldur vähendanud kütuse müüjatele määratud tagatisi 0 euroni või kandnud neid majandustegevuse registrisse tagatist nõudmata, lahendas Tallinna Halduskohus 13.03.2012 määrusega, keeldudes HKMS § 62 lg 2 alusel taotletud tõendite vastuvõtmisest ja kogumisest. Halduskohus märkis, et puudub vaidlus fakti osas, et maksuhaldur on mitmetel juhtudel kütusekäitlejatele määratud tagatissummat 0 euroni vähendanud ja see asjaolu ei vaja tõendamist. Lisaks nõustus halduskohus maksuhalduriga, et iga konkreetne asi on talle omaste tunnustega, mistõttu ei saa mõne teise kütusekäitlejaga seonduvat automaatselt käesolevasse menetlusse üle kanda. Vaidlustatud haldusakti kontrollimiseks on esitatud piisavalt tõendeid. Samuti sisaldub teistele kütusekäitlejatele tehtud otsustes kaebaja otseste konkurentide kohta maksusaladusena käsitletavat infot. Halduskohtule 28.02.2012 esitatuga samasisulise taotluse esitas TÜ Bitest ka apellatsioonkaebuses ringkonnakohtule, rõhutades, et tõendamist vajavaks asjaoluks pole mitte pelgalt tagatise 0 euroni vähendamise fakt, vaid maksuhalduri vastava praktika rakendamise eeldused. Tallinna Ringkonnakohus jättis apellandi taotluse 28.11.2012 istungi protokolli kantud määrusega HKMS § 62 lg 2 alusel rahuldamata, leides sarnaselt esimese astme kohtule, et konkreetseid otsuseid ei saa üle kanda käesolevasse asja, mistõttu ei ole nendel asja lahendamisel tähtsust. 8
lg-s 2 fikseeritud 100 000 euro suuruse tagatise summa vähendamine
lg 5 alusel on maksuhalduri ulatusliku kaalutlusõiguse alusel tehtav otsustus (vt Riigikohtu 31.01.2012 otsus nr 3-4-1-24-11, p 90). Kuivõrd
lg 5 ei näe ette, millise mõõdupuu järgi tuleb tagatissumma vähendamist otsustada, siis pidas Riigikohus viidatud lahendis koguni vajalikuks, et seadusandja reguleeriks tagatise vähendamist seadusega senisest täpsemalt, et tagada haldusorgani otsuste tõhus kohtulik kontrollitavus. Seega on
lg-ga 5 maksuhaldurile antud kaalutlusõigus vajalikuks peetava tagatise summa suuruse määramisel väga avar ja tagatise kui ennetava meetme iseloomust tulenevalt on lisaks tegemist ebatäieliku teabe põhjal tehtava hinnangulise prognoosotsusega, mille kohtulik kontroll on sisuliselt piiratud üksnes hinnangu andmisega, kas tuvastatud asjaolude pinnalt oli kaitstava hüve kahjustamise oht tõenäoline (vt Riigikohtu 14.03.2012 otsus nr 3-31-80-11, p 18; 13.11.2009 otsus nr 3-3-1-63-09, p 16). Maksuhalduri otsuste kohtuliku kontrolli ulatuse piiratust ja arvesse võetavate elementide paljusust (nt äriühingu senise ja kavandatava majandustegevuse sisu ja ulatus, äriühingu ja temaga seotud isikute reputatsioon) arvestades ei ole kohtul asja lahendamisel objektiivselt võimalik teha erinevatele kütuse käitlejatele individuaalselt määratud tagatiste summadest universaalselt kehtivaid järeldusi ning nende alusel haldusasja lahendada. Ringkonnakohus möönab, et nagu Riigikohus lahendis nr 3-4-1-24-11 (p 90) märkis, oleks maksuhalduri otsuste tõhusama kontrollitavuse tagamiseks otstarbekas, et tagatise vähendamise tingimused oleksid ka tagatissumma suuruse määramise osas täpsemalt välja toodud. See aga ei tähenda, et vaidlustatud kaalutlusotsus poleks ilma täiendavate kriteeriumiteta üldse kontrollitav. II 13. Nagu juba eelnevalt viidatud, on Riigikohus 31.01.2012 otsuses nr 3-4-1-24-11 (p 90) pidanud otstarbekaks ja vajalikuks, et seadusandja näeks
lg 5 ja § 44 lg 2 rakendamiseks ette konkreetsed asjakohased kriteeriumid, mille alusel saaks maksuhaldur kaaluda tagatise vähendamist, sest reguleerimata jätmine sünnitab asjatuid vaidlusi ja muudab haldusorgani otsused kohtus raskesti kontrollitavaks. MKS §-s 121 sätestatu vedelkütuse seaduse alusel tagatise suuruse määramiseks ei sobi, sest MKS § 121 on mõeldud rakendamiseks juhtudel, kui nõude suurus on täpselt teada, kuid vedelkütuse käitleja käibemaksu tagatis määratakse olukorras, kus maksukohustuse suurus ei ole teada. Riigikohtu hinnangul on seadusandja
lg-s 4 kehtestanud tagatise suurendamiseks riski hindamise alused ja sarnased kriteeriumid tuleks kehtestada ka tagatise vähendamiseks. Vaidlust ei ole selles, et kõrgema kohtu poolt viidatud riski hindamise kriteeriume tagatise suuruse vähendamise üle otsustamiseks seaduses ette nähtud ei ole. Teisalt viitas ka Riigikohus ise (vt otsuse p 56, samuti p 88), et kui seadus ei näinuks ette fikseeritud tagatise suurust, siis tulnuks maksuhalduril tagatise määramine otsustada kaalutlusõiguse alusel, lähtudes ettevõtja varasemast käibest või alustava ettevõtja puhul äriplaanis planeeritud käibest. Samuti ei ole Riigikohus pidanud maksuhalduri otsuseid üldse kontrollimatuteks, vaid üksnes raskesti kontrollitavateks (vt otsuse p 90). 14. Apellant on rõhutanud, et PMTK 05.08.2011 otsus ei sisalda selle kontrollimiseks nõutavaid kaalutlusi, otsuses puudub TÜ Bitest võimaliku käibemaksuriski analüüs ja kontrollitav ei ole ka konkreetses summas tagatise suuruse määramise metoodika. Apellandi hinnangul on halduskohus selles osas asunud ise maksuhalduri kaalutlusotsust põhjendama. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et PMTK 05.08.2011 otsusest (tl 22-24; täpsemalt otsuse p-st 5 – tl 23) nähtub üheselt, et maksuhaldur tuvastas esmalt TÜ Bitest vastavuse
Sellist järeldust kõrgema kohtu seisukohtadest teha ei saa. Ka ringkonnakohus ei pea
lg-t 5 sedavõrd abstraktseks, et sättega maksuhaldurile antud kaalutlusõigus poleks üldse mõistuspäraselt rakendatav ega kontrollitav. Vastustaja esindaja poolt ringkonnakohtu istungil väljatoodust järeldub, et maksuhaldur lähtub vähendatud tagatise suuruse üle otsustamisel praktikas sisuliselt
lg-s 4 loetletud algandmetest: tekkida võiva käibemaksukohustuse suurus, äriplaan, varasem maksukäitumine, seotud lepingud (partnerid) jm. Kuivõrd fikseeritud tagatise (
lg 2) vähendamise korral (
lg 5), erinevalt selle suurendamisest (
lg 4), ei näe seadus ette täielikku käibemaksuriski hindamise läbiviimist, siis ei saa pidada PMTK 05.08.2011 otsust õigusvastaseks üksnes seetõttu, et otsuse põhjendused ei vasta iseenesest
Olukorras, kus seadusandja ei ole maksuhaldurile ette kirjutanud kriteeriume, mida tuleb otsuse tegemisel kaaluda, on maksuhaldur õigustatud võtma aluseks kaalutlused, mida ta peab mõistlikeks ja asjakohasteks. Need kaalutlused võivad, aga ei pruugi kokku langeda
Nõustuda ei saa apellandi käsitlusega, et tarbimisse lubatud kütuse müüjana tegutseda soovival isikul on subjektiivne õigus nõuda tagatise määramist summas 0 eurot, kui tema puhul on täidetud tagatise vähendamise tingimused ja tema tegevuses ei ole tuvastatud käibemaksuriski. Halduskohus ja vastustaja on õigesti rõhutanud, et seadusandja on
lg-ga 2 näinud ette fikseeritud tagatise 100 000 eurot ning andnud maksuhaldurile võimaluse seda erandina vähendada, arvestades samas tagatise regulatsiooni eesmärke. Tagatise vähendamine 0 euroni saab seetõttu olla põhjendatud näiteks juhul, kui tekkida võiva maksukohustuse täitmise tagamiseks poleks äriühingu majandustegevuse iseloomu ja ulatust arvestades tagatise määramine üldse vajalik või mõistlik (eelkõige kui vastava majandustegevuse maht on marginaalne). Käesoleval juhul on TÜ-le Bitest määratud tagatis summas 10 000 eurot, mis vastab tema kavandatava maksimaalse ühe kalendrikuu käibemaksukohustuse summale. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri ja halduskohtuga, et sisuliselt on apellandile regulatsiooni eesmärke arvestades määratud tagatiseks minimaalne 10
lg-s 5 sätestatu kohaldamist (s.o tagatise esitamata jätmise tõttu tema registreeringu kustutamist majandustegevuse registris), siis ei ole nimetatud norm käesolevas vaidluses asjakohane. Määravaks ei ole asjaolu, et ka TÜ Bitest varasem (kuni 15.04.2012 kehtima pidanud) registreering kaotas
lg 5 alusel kehtivuse 31.05.2011, vaid see, et TÜ Bitest ei ole vaidlustanud enda nimetatud sätte alusel majandustegevuse registrist kütuse müüjana kustutamist. Samuti ei võtnud TÜ Bitest pärast 01.04.2011 jõustunud
muudatuste kehtestamist midagi ette, et vältida enda registreeringu kehtivuse lõppemist 31.05.2011 (s.o ei esitanud MTA-le registreerimistaotlust ega ka taotlust tagatise vähendamiseks). Apellandil puudus 29.07.2011 taotluse esitamise ajaks juba alates 01.06.2011 õigus tegeleda tarbimisse lubatud vedelkütuse müügiga. Seetõttu ei saanud 29.07.2011 taotluse lahendamise raames antud haldusakt rikkuda TÜ Bitest õiguspärast ootust, et tal lubatakse vedelkütuse müügiga jätkata enne 01.04.2011 kehtinud tingimustel. TÜ Bitest 29.07.2011 taotluse lahendamist
Seetõttu ei mõjuta Riigikohtu 31.01.2012 otsusega nr 3-4-124-11
lg 5 osaliselt põhiseadusevastaseks ja kehtetuks tunnistamine antud vaidluse lahendamist. Sarnases olukorras on Tallinna Ringkonnakohus samasugusele seisukohale asunud ka 06.03.2012 määruses nr 3-12-261 (p 13). III
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.