lg 1 järgi, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule.
lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu esitada hagi tema elukoha järgi ja juriidilise isiku vastu tema asukoha järgi. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukoht alates 15.08.2012 XXX Maksu- ja Tolliametil andmetel ei ole kostja pärast 2012 septembrikuud Eesti Vabariigis maksustatavat tulu saanud.
lg 1 p 2 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagi ei allu sellele kohtule.
lg 2 näeb ette, et kui kohus leiab, et asi ei allu sellele kohtule, saadab kohus avalduse kohtule, kellele avaldus allub, välja arvatud juhul, kui kohus leiab, et asi ei allu rahvusvahelise kohtualluvuse järgi Eesti kohtule. Kuna Mametal Est OÜ hagi ei allu Eesti kohtule, tuleb avaldus jätta menetlusse võtmata ja tagastada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
lg 1 järgi saab välisriigis elava Eesti Vabariigi kodaniku vastu esitada hagi tema viimase Eesti-elukoha järgi. Äärmisel juhul saanuks Tartu Maakohus saata hagiavalduse
lg 2 ja § 80 lg 2 alusel menetlemiseks Harju Maakohtule; 2) võimaldas hagejal kostja vastu hagi Tartu Maakohtusse esitada ka
Hagejale teadaolev kostja teine asukoht asus XXX, mis jääb samuti Tartu Maakohtu tööpiirkonda; 3) alternatiivse, valikulise kohtualluvuse hagi esitamiseks annab
lg 1, mille alusel võib esitada lepingust tuleneva hagi lepingukohustuse täitmise koha järgi; 4) oli kohtul seega võimalus ja kohustus võtta hagi Tartu Maakohtu menetlusse põhjusel, et a) kostja viimane Eesti-elukoht oli XXX ja b) töölepingust tulenevate kohustuste täitmise koht oli XXX.
lg 1 teine lause sätestab, et kui asi allub mitmele kohtule, annab kohus asja üle ühele neist avaldaja valikul. Kuivõrd hageja esitas hagi Tartu Maakohtule, on hageja valinud hagi esitamiseks Tartu Maakohtu
lg 2 mõistes.
lg 3 sätestab valikulise kohtualluvuse, millega määratakse kindlaks kohus, kuhu võib isiku vastu esitada hagisid ja teha isiku suhtes muid menetlustoiminguid lisaks üldisele kohtualluvusele. Kohus on määruses tuginenud ainult üldisele kohtualluvusele, jättes tähelepanuta
2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
lg-le 1 rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi määratakse, millal võib asja menetleda Eesti kohus. Eesti kohus võib
lg 2 järgi asja menetleda üksnes siis, kui ta on selleks pädev rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi. Kui kohtule esitatakse avaldus, peab kohus
lg 1 järgi kontrollima, kas rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi võib avalduse esitada Eesti kohtule, ja seejärel kontrollima, kas avaldus allub sellele kohtule, kuhu avaldus esitati. Rahvastikuregistri andmete põhjal elab kostja alates 15.08.2012 XXX. Määruskaebuse esitaja ei ole vastupidist tõendanud. Nõukogu Määruse (EÜ) nr 44/2001 22.12.2000 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades artikkel 2.1 kohaselt kaevatakse käesoleva määruse kohaselt isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, selle liikmesriigi kohtusse nende kodakondsusest hoolimata. Määruse artikkel 3.1 sätestab, et isikud, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, saab teise liikmesriigi kohtusse kaevata üksnes käesoleva peatüki 2.-7. jaos sätestatud korras. Vastavalt määruse 5. jao artiklile 20.1 tööandja võib algatada kohtumenetluse ainult töötaja alalise elukoha liikmesriigi kohtus. Eelmärgitust järelduvalt välistab Nõukogu Määrus (EÜ) nr 44/2001 Mametal Est OÜ hagi esitamise Eesti kohtule ning
lg 2 kohaselt ei saa Eesti kohus vastavalt rahvusvahelisele kohtualluvusele seda hagi menetleda. Kuna Eesti kohus ei saa rahvusvahelise kohtualluvuse järgi hagi menetleda, siis ei ole põhjendatud määruskaebuse seisukoht, et lähtuda tuleks kostja viimasest Eesti elukohast (
). Hagiavaldusest nähtuvalt põhineb hageja nõue kostjalt hüvitise väljamõistmises ning vaidluse all ei ole lepingukohustuse täitmine. Seetõttu ei oleks õige hageja tuginemine
Määruskaebuse põhjendustest ei nähtu ka see, et kohalduda võiks
§-s 83 sätestatud kohtualluvus viibimiskoha järgi. 6. Määruskaebusega seotud menetluskulud jäävad seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega
Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 3 Üllar Roostoja
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.