) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik.
lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga.
lg 1 alusel majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi.
lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt
lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Vaidlusaluse laenulepingu p 5 alusel olid pooled kokku leppinud laenu tagastamise tähtajaks 25.11.2008.a. Seega muutus hageja nõue antud kuupäevast sissenõutavaks täies ulatuses.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu p 4 kohaselt leppisid pooled intressimääraks kokku 6 kuu EURIBOR + 2 % aastas. Tulenevalt
lg 1 kolmandast lausest on hageja seega õigustatud nõudma kostjalt viivist antud määraga. Hageja esitatud põhivõla, intressi- ja viivise arvestusega (tl 24, 78-79) on tõendatud, et kostja on võlgnevuses intressimaksete tasumisega alates 25.07.2008.a. Seega on hageja nõue tasumata intressimaksete saamiseks perioodi 25.10.2008.a. kuni 24.11.2008.a. eest summas 375,66 eurot põhjendatud. Põhivõlast on kostja 01.12.2008.a. tasunud üksnes 1 701,18 eurot ja 26.10.2009.a. 0,11 eurot. Kuivõrd kostja on jätnud tasumata maksegraafikujärgsed osamaksed, siis on hageja õigustatud nõudma nimetatud osamaksete tasumist summas 62 250,71 eurot. Tulenevalt eeltoodust on hageja õigustatud arvestama sissenõutavaks muutunud tasumata osamaksetelt viivist vastavalt hageja nõudele alates 25.11.2008.a. kuni 23.11.2011.a. summas 15 864,78 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja nõue kostja vastu on põhjendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. 3 TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Tiia Mõtsnik Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.