Obsah (6)

§ 95§ 85§ 91§ 74§ 100§ 98

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Kohtuotsuse avalikult 14. detsember 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Ta

) 87 sätestab, et töölepingu võib erakorraliselt üles öelda üksnes käesolevas seaduses ettenähtud mõjuval põhjusel, järgides käesolevas seaduses ettenähtud etteteatamis-tähtaegu.

§ 95

lg 1 järgi töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et tööandja peab ülesütlemist põhjendama. Töötaja peab põhjendama erakorralist ülesütlemist. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Käesoleval juhul nähtub kostja hagejale esitatud töölepingu ülesütlemise avaldusest, et kostja on end palunud töölt vabastada omal soovil alates 14.03.2011.a. (TVK t/l 15). Kohus ei saa esitatud avaldusest kuidagi teha järeldust, et kostja on soovinud hagejaga töölepingut lõpetada erakorraliselt. Mingit viidet töölepingu ülesütlemise avaldusest selle erakorralisusele ega sellele, et kostja hinnangul on hageja rikkunud omapoolseid kohustusi ei nähtu. Vastupidi, kostja tänab töölepingu ülesütlemise avalduses meeldiva koostöö eest. Kuigi kostja on hiljem selgitanud, et nimetatud tänuavaldus oli mõeldud personaalselt otsesele ülemale, lennundusdirektor MVile, kelle nimele oli avaldus kirjutatud ja kes oli olnud kostjale oluliseks toeks lepingujärgse töö tegemisel, ei ole nimetatud selgitus kohtule veenev, kui veel samal päeval oli otsene ülem väidetavalt keeldunud kostjale andmast vaba aega ja soovitanud esitada lahkumisavalduse. 9. Kohus nõustub kostjaga selles, et töötaja ei pea töölepingu ülesütlemise avalduses viitama konkreetsele seadusesättele, kuid seadus kohustab töötajat töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduses esile tooma põhjuse st asjaolu, mis ajendab töötajat töölepingut erakorraliselt lõpetama. Töölt erakorralise lahkumise põhjuse esiletoomine kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis on vajalik ka selleks, et tööandja (ning vajadusel töövaidlust lahendav organ) saaks hinnata töölepingu erakorralise ülesütlemise põhjendatust.

§ 85

lg 3 kohaselt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Kostja oma lahkumisavalduses ei toonud esile ühtegi asjaolu, kuidas on hageja tema hinnangul rikkunud töölepingut vaid avaldas, et ta palub töölepingu lõpetada omal soovil. Seega on kostjapoolsest ülesütlemisavaldusest käesoleval juhul võimalik järeldada vaid seda, et kostja on soovinud töölepingut lõpetada korraliselt lühendatud ülesütlemistähtajaga 3 päeva ning põhjus töölepingu lõpetamiseks on töötajas endas.

1. Kostja tugineb ka sellele, et ta selgitas töölepingu erakorralist ülesütlemist ja selle põhjust oma otsesele ülemale, MV. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele, kui tahteavalduse saaja seda tahet teadis või pidi teadma. Kui tahteavalduse saaja tahteavalduse tegija tegelikku tahet ei teadnud ega pidanudki teadma, tuleb tahteavaldust 4 tõlgendada nii, nagu tahteavalduse saajaga sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi.
2. Tunnistaja SVSandis kohtuistungil ütlusi selle kohta, et lennundusdirektor MV oli üllatuseks kostjapoolne töölepingu ülesütlemise avalduse esitamise viis – lahkumisavalduse reede õhtul postkasti asetamine. Tunnistaja ütluste kohaselt tõi MV kostja lahkumisavalduse ainsa põhjusena 14.03.2011.a. esile kostja tööle asumise soovi teise ettevõttesse, mitte kostja elule või tervisele ohu põhjustamise tõttu töölepingu erakorralise ülesütlemise. Kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid, millest kohus saaks teha järelduse, et MV tegelikkuses teadis ja aktsepteeris, et kostja töölt lahkumise põhjus on erakorralised asjaolud hagejapoolsete kohustuste rikkumiste näol. Seda kinnitab ka MV märge kostja lahkumisavaldusel, milles kostja otsene ülem märgib, et 14.03.2011.a. ei ilmunud kostja tööle täitmaks oma graafikujärgseid kohustusi (TVK t/l 15). Tunnistaja kinnitas, et nimetatud märge on MV poolt kirjutatud, kostja antud asjaolu vaidlustanud ei ole. Kohus loeb selle asjaolu TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks. Kui MV oleks aktsepteerinud kostja lahkumist erakorraliste asjaolude tõttu ja arvestanud sellega, et kostja esmaspäeval st 14.03.2011.a. tööle ei ilmu, puudunuks tal vajadus märkida, et kostja ei ilmunud graafikujärgseid kohustusi täitma. 12.

§ 95

lg 1 tuleneb, et suuliselt ei saa töölepingut üles öelda kuivõrd vorminõudeid rikkuv avaldus on tühine. Kostja on ise kinnitanud, et ta kirjutas lahkumisavalduse valmis ja pani selle MV postkasti reede õhtul pärast lennust tulekut. Seega ei saanud kostja otsene ülem enne kirjaliku avalduse saamist võtta seisukohta nii selle kohta, kas kostja esitab lahkumisavalduse ega ka võimaliku lahkumisavalduse liigi ja põhjuse kohta ning asuda meeskonna töögraafikut ümber korraldama. Kostja ei ole esile toonud, et MV töötas ka nädalavahetusel st 12-13.03.2011.a. Kostja ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja lendude koordineerimiskeskus teadis juba 11.03.2011.a., et kostja 14.03.2011.a tööle ei ilmu. Ka selgitas tunnistaja, et töösuhte lõpetamisele ilmunud kostja ei rääkinud talle midagi töölepingu lõpetamise erakorralisusest. Vastupidist kostja tõendanud ei ole. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega ei ole tõendamist leidnud kostja väited, et hageja oli teadlik tema töölepingu ülesütlemise põhjustest ja selle erakorralisusest. 13. Järgmisena annab kohus hinnangu, kas kostjal oli mõjuv põhjus töölepingu erakorralises ülesütlemiseks.

§ 91

lg 1 alusel võib töötaja töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel, eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist.

§ 91

lg 2 p 3 järgi töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui töö jätkamine on seotud reaalse ohuga töötaja elule, tervisele, kõlbelisusele või heale nimele.

1. Kostja on tuginenud sellele, et hagejal oli suuri probleeme lennuohutusega, lennukid ei olnud piisavalt tehniliselt hooldatud, tihti juhtus lennukitega lennuintsidente lennundusseaduse § 47 mõttes ning see oli kostja hinnangul ohuks tema elule ja tervisele ja aluseks töölepingu erakorralisele ülesütlemisele. Samas on kostja selgitanud, et tema lahkumisavaldus oli põhjustatud pettumusest, et talle ei võimaldatud lühikese etteteatamistähtajaga vaba aega tööstressi leevendamiseks ja järelemõtlemiseks. Asjaolu, et hageja ei võimaldanud kostjale palgata puhkust ei ole töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Samas oleks kostja pärast loodetud kahenädalase palgata puhkuse saamist naasnud tööle ja asunud töökohustusi täitma. Kostja ei ole esiletoonud kuidas oleks hageja kostja palgata puhkusel viibimise ajaga muutnud ettevõttesisest töökorraldust 5 ja taganud paremini lennuohutust. Kostja on ise avaldanud, et juhtimisalased ja lennuohutusalased muutused ettevõttes ei toimu kiiresti vaid need on suure inertsiga. Seega ei hinnanud kostja ka ise väidetavat ohtu oma elule ja tervisele reaalseks, kui ta oli valmis pärast soovitud puhkust jätkama samas ettevõttes oma tööülesannete täitmist. Asjaolu, et töötaja kahtleb oma ohutuses ei ole aluseks töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks vaid töötaja sellekohase soovi korral töösuhte korraliseks lõpetamiseks. Kostja ei ole esile toonud, et esines selline reaalne asjaolu või oht, mille puhul ei saanud mõlemad pooled eeldada, et kostja ei järgi töölt lahkumisel seaduses ettenähtud etteteatamistähtaega. Ka ei anna alust töölepingu ülesütlemiseks kostja väide, et hageja kahtles kostja ja tema kaaspiloodi otsuses jätta ära 13.01.2011.a. lend. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et hageja on kostja sellekohase otsustuse kahtluse alla seadnud. Asjaolu, et tööõhkkond oli hageja ja kostja vahel pingeline, ei ole selliseks erakorraliseks asjaoluks, mis annaks kostjale aluse lõpetada tööleping nn päevapealt, töölepingut erakorraliselt üles öeldes.
2. Lisaks kohus märgib, et võlaõigusseaduse (VÕS) § 1 lg 1 järgi kohaldatakse käesoleva seaduse üldosas sätestatut kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingule, ja muudele mitmepoolsetele tehingutele, samuti lepingutele, mida ei ole küll seaduses nimetatud, kuid mis ei ole seaduse sisu ja mõttega vastuolus, samuti võlasuhetele, mis ei ole tekkinud lepingust, siis tuleb ka antud juhul kohaldada

sätteid koosmõjus VÕS vastavate sätetega. VÕS § 6 lg järgi võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS § 23 lg 2 kohaselt peab lepingupool tegema teise lepingupoolega koostööd, mis on teisele poolele vajalik oma kohustuste täitmiseks. Sama seaduse § 196 lg 2 kohaselt kui mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust, võib lepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist. Seega tuleb nimetatud VÕS üldsätetest, et ka töölepingulistes suhtes on vajalik eelnev tähelepanu juhtimine kohustuste rikkumisele. Antud juhul kostja nimetatud viisil käitunud ei ole. 16. Käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et töötaja oleks töölepingu lõpetanud erakorraliselt.

§ 85

lg 3 kohaselt eeldatakse, et ülesütlemine on korraline, kui töötaja ei tõenda, et ülesütlemine on erakorraline. Seega asub kohus seisukohale, et kostja on hagejaga töölepingu lõpetanud korraliselt. 17. Hageja on palunud kostjalt välja mõista

§ 74

lg 3 ja 98 lg 1 alusel töölepingu ülesütlemisel etteteatamistähtaja mittejärgimisega põhjustatud kahju hüvitamiseks 3576,30 eurot. TsMS § 436 lg 7 kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 74

lg 3 järgi, kui töötaja ei asu olulise põhjuseta tööle või lahkub töölt ette teatamata, on tööandjal sel põhjusel töölepingu ülesütlemise korral õigus nõuda kahju hüvitamist. See säte kohaldub juhul, kui tööandja ütleb töölepingu üles töötaja ette teatamata lahkumise või tööle asumata jätmise tõttu. Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja ütles töölepingu korraliselt üles (

§ 85lg).

Kohus on 21. novembril 2012 toimunud kohtuistungil juhtinud poolte tähelepanu, et antud juhul kuulub kohtu hinnangul kostjalt hüvitise väljamõistmisel kohaldamisele

§ 100

lg 5 ja pooled on selle kohta oma arvamust avaldanud, mistõttu kohtu õiguslik hinnang poolte poolt esile toodu asjaoludele ei tule pooltel üllatusena. 18.

§ 100

lg 5 tulenevalt, kui tööandja või töötaja teatab töölepingu ülesütlemisest ette vähem, kui on seaduses sätestatud, on pooltel õigus saada hüvitist ulatuses, mida tal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel. Arvestades asjaolu, et korralisel töölepingu ülesütlemisel pidanuks töötaja

§ 98

lg 1 alusel sellest ette teatama 30 6 päeva, on põhjendatud kostjalt

§ 100lg 5 alusel välja mõista hüvitis tööandja kasuks 1 kuu töötasu ulatuses.

Kuivõrd kostja teatas oma lahkumisest ette 3 päeva, pooled ei vaidle selle üle, et hageja keskmine palk on 3 602,25 eurot, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 21 normijärgse tööpäeva tasu 3 576,30 eurot. Nimetatud summale kostja vastuväited esitanud ei ole.

1. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
2. Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ja TsMS § 122 lg 2 sätestatust, mille kohaselt on hagihind hagiasjas hagis taotletu harilik väärtus. Kuivõrd kostja on vaidlustanud hageja nõude summas 3 576,30 eurot, on käesoleva tsiviilasja hinnaks 3 576,30 eurot. Menetluskulude jaotamine
3. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 sätestatust peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud käesoleval juhul kostja kanda.
4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Marget Henriksen Kohtunik 7