Obsah (8)

§ 427§ 423§ 173§ 168§ 150§ 386§ 702§ 704

Tsiviilasi nr 2-12-10781 KOHTUMÄÄRUS Tartu Maakohus Andrus Miilaste 1. november 2012, Tartu kohtumaja 2-12-10781 Agur Piirisilla (Piirisild) hagi Victoria Woelfelschneideri vastu sundtäitmise lubamatu

§ 427ja § 661 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT

1. 14.03.2012 esitas Agur Piirisild (hageja) Harju Maakohtusse hagi Victoria Woelfelschneideri (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks koos hagi tagamise taotlusega.
2. Harju Maakohus rahuldas 22.03.2012 määrusega hagi tagamise taotluse ja peatas täitemenetluse täiteasjas nr 187/2012/319 kuni käesoleva tsiviilasja lahendamiseni.
3. 27.03.2012 määrusega võttis Harju Maakohus hageja hagiavalduse menetlusse.
4. 18.04.2012 määrusega edastas Harju Maakohus tsiviilasja nr 2-12-10781 kohtualluvusel Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale.
5. 19.10.2012 esitas kostja kirjaliku vastuse hagile (pealkirjastatud kaebusena).
6. Kohus, tutvunud esitatud hagiavalduse ja selle lisadega, on seisukohal, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Asja materjalidest nähtuvalt on kostja avalduse ja Harju Maakohtu 24.09.2007 tsiviilasjas nr 2-0713645 tehtud kohtumääruse (maksekäsk) alusel alustatud hageja suhtes Tartu kohtutäitur Oleg Sirotini poolt 09.02.2012 täitemenetlus täiteasjas nr 187/2012/
7. Hageja nõudeks on tunnistada nimetatud täiteasjas täitemenetlus lubamatuks, kuna hagejal puuduvad alates 30.06.2006 kohustuste täieliku täitmise tõttu mistahes varalised kohustused kostja ees. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Hagi rahuldamine ei mõjuta täitedokumendi kehtivust ega õigusjõudu. TMS § 221 lg 2 järgi on kohtulahendi puhul vastuväited lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. Eeltoodust tuleneb, et sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagis ei ole võimalik vaidlustada neid asjaolusid, mis on tuvastatud jõustunud kohtulahendiga. Vaidlust ei ole selles, et antud juhul on täitedokumendiks 24.09.2007 maksekäsu määrus, mis on kohtulahend. Seega saaks hageja esitada nõude rahuldamise vastuväite üksnes siis, kui kohtulahendist tulenev nõue täideti pärast kohtulahendi jõustumist. Antud juhul on hageja kinnitanud, et
8. aasta lõpus ja
9. aasta alguses tekkinud üürivõlg on makstud ja korter üle antud 30.06.2006, seega rohkem kui üks aasta enne kohtulahendi tegemist. Kuivõrd täitedokumendiks on kohtulahend ja hageja on kostja nõude väidetavalt rahuldanud enne maksekäsu määruse tegemist, mitte pärast kohtulahendi jõustumist, siis jätab kohus Agur Piirisilla hagi Victoria Woelfelschneideri vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks läbi vaatamata

§ 423lg 2 p 2 alusel.

7.

§ 173

lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ka määruses, millega hagi jäetakse läbi vaatamata.

§ 168lg 2 alusel jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

8. Kohus selgitab, et

§ 150

lg 1 p 3 ja lg 4 alusel on hagejal õigus küsida hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv, so 255,64 eurot tagasi, näidates kohtule ära konto numbri ja omaniku, kellele riigilõivu tagastamist taotletakse. 9.

§ 386

lg 4 sätestab, et kohus tühistab hagi tagamise määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata. Kohus tühistab hagi tagamise ka siis, kui hagi tagamise on otsustanud teine kohus, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kuna kohus jättis hagi läbi vaatamata, siis tühistab kohus Harju Maakohtu 22.03.2012 hagi tagamise määruse, millega peatati täitemenetlus täiteasjas nr 187/2012/319 kuni käesoleva tsiviilasja lahendamiseni. 10. Hageja on märkinud hagis, et tema ei olnud tsiviilasja nr 2-07-13645 menetlusest teadlik, saades sellest esmakordselt teada alles kohtutäituri kirja kaudu 21.02.2012, mistõttu esitas ta 14.03.2012 kohtule sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi. Kohtu hinnangul on hagejal võimalik oma õigusi kaitsta teistmismenetluses. Kohus selgitab, et jõustunud kohtulahendi võib hagita menetluses menetlusosalise avalduse alusel uute asjaolude ilmsikstulekul

§ 702

lg 1 ja lg 2 p 2 järgi teistmise korras uuesti läbi vaadata mh juhul, kui menetlusosalisele ei olnud menetlusest seaduse kohaselt teatatud, kuigi lahend tehti tema suhtes. Kuivõrd makseettepanek tuleb võlgnikule kätte toimetada, siis on makseettepaneku võlgnikule kätte toimetamata jätmine

§ 702lg 2 p 2 alusel maksekäsu määruse teistmise aluseks.

Kohtu infosüsteemist (KIS) nähtub, et vaidlusalune maksekäsu määrus jõustus 19.01.2008, seega ei ole möödunud

§ 704lg-s 3 sätestatud teistmisavalduse esitamise tähtaeg.

Kohus selgitab veel, et põhjendamatu täitemenetlusega võlgnikule kahju tekitamise korral või sissenõudja võlgniku arvel alusetult rikastumise korral võib võlgnik vastava nõude eelduste olemasolul esitada hagi sissenõudja vastu ka pärast täitemenetlust. Kohtunik 2