Ajutise halduri ettepanek on kuulutada välja võlgniku pankrot. Pankroti välja kuulutamine võimaldab täpsustada võlgniku vara ning tegelike kohustute suuruse ja koostöös võlgniku abikaasaga kaaluda kompromissi pakkumist võlausaldajatele, samas kompromissi ei saa pakkuda ilma lisafinantseerimiseta. 11.08.2008, vahetult enne pankrotiavalduse esitamist, on võlgnik ja ta abikaasa võõrandanud elamumaa Loksa linnas Rahu tn 30 Harjumaal. Kinnistu on müüdud AV (kood XXX) ja koormatud Nordea Panga kasuks hüpoteegiga summas 494 000 krooni. Samal ajal on kinnistult kustutatud AS-le Swedbank kuulunud hüpoteek summas 650 000 krooni ja 6 koormatud võlgniku ja ta abikaasale kuuluv korter XXX Tallinnas hüpoteegiga AS Swedbank kasuks. Kinnisvara elektroonilise lehe city24 andmetel on Loksal asuvate eramute keskmine väärtus ca 2 000 000 krooni. Kui tegemist on siiski võlgniku vara vähendamisega enne pankrotimenetluse algatamist võib tekkida alus tagasivõitmiseks. Abikaasadele kuulub ühisvarana kinnisvara ja vallasvara. Ühisvara jagamisel võib samuti tekkida olukord, kus võlgniku panus vara suurendamisse on erinev poolest.
kohaselt , kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, saab haldur nõuda ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Võlgnikul on õigus koos halduriga protsessis osaleda. Protsessiosalisena on võlgnikul õigus anda üksnes seletusi. Haldur võib ühisvara jagamise hagi esitada ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest arvates. Kui haldur ei ole esitanud võlgniku osa ühisvarast väljanõudmise hagi ühe aasta jooksul pankroti väljakuulutamisest , võib võlgnik selle hagi ise esitada ja osaleda asja läbivaatamisel hagejana. Kui võlgnik esitab hagi pankrotimenetluse ajal, peab ta sellest teatama haldurile. Samas kui haldur on pankrotivarasse arvanud vara, mis on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, võib võlgniku abikaasa esitada hagi ühisvara jagamiseks ja oma osa välistamiseks pankrotivarast. Võlgniku abikaasa võib esitada hagi ühisvara jagamiseks kuue kuu jooksul ajast, mil võlgniku abikaasa ühisvara pankrotivarasse arvamisest teada sai või teada saama pidi. Perekonnaseaduse (edaspidi PkS) § 18 lg1 kohaselt võidakse abikaasade ühisvara jagada abielu kestel, abielu lahutamisel või pärast seda. Kui ühisvara jagamise ajal abikaasade abielusuhted ei ole lõppenud, määratakse ühisvara kindlaks jagamise aja seisuga. Kui ühisvara jagatakse pärast abielusuhete lõppemist, määratakse ühisvara kindlaks abielusuhete lõppemise aja seisuga (PkS § 18 lg 2). Kuna pole teada ühisvara tegelik suurus ja ajutine haldur on ainult eeldanud ühisvara olemasolu, tuleb pankrotimenetluses see küsimus lahendada eelduslikult kohtu kaudu. Nimelt PkS § 18 lg 5 kohaselt jagab vaidluse korral kohus ühisvara ühe või mõlema abikaasa nõudel. PkS § 19 lg 1 kohaselt loetakse ühisvara jagamisel abikaasade osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. PkS § 19 lg 2 kohaselt võib kohus kõrvale kalduda abikaasade osade võrdsusest arvestades lapse või teise abikaasa tähelepanu väärivat huvi, samuti kui üks abikaasa ei ole mõjuvate põhjusteta osalenud oma sissetuleku või tööga ühisvara omandamisel või ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel, arvestab kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel. Abikaasade ühisvara jagamisel määratakse kummalegi abikaasale jääv vara kaasomandi osana, asjadena ning varaliste õiguste ja kohustustena (PkS § 19 lg 3). PkS § 19 lg 4 kohaselt kui ühisvara jagamisel osutub ühele abikaasale jääva vara väärtus suuremaks tema osast ühisvaras, mõistab kohus temalt teisele abikaasale rahalise hüvituse. Tähelepanuta ei tohi jätta asjaolu, et PkS § 20 lg 1 kohaselt oma varalise kohustuse eest vastutab abikaasa oma lahusvaraga ja ühisvara selle osaga, mis kuuluks talle ühisvara jagamisel. Samas perekonna huvides võetud varalise kohustuse järgi vastutavad abikaasad ühisvaraga ja mõlema abikaasa lahusvaraga. AS Swedbank konto nr 1108261575 kohaselt on ajavahemikus 1.01.2007 kuni 6.10.2008 võlgnik teinud ülekandeid kord kuus isikutele KS, A B , S U , S S , A P , T N , V K , A S , ülekande keskmine suurus on ca 1500-4500 krooni. Edaspidise pankrotimenetluse käigus tuleks kontrollida ülekande aluseid. Juhul kui tegemist on võlgnikuga mitteseotud ülekannetega tuleb raha saanud isikutelt tasutud summad tagasi nõuda. Kokkuvõtvalt on kompromissi pakkumise võimalused esialgsetel andmetel tagasihoidlikud. Kuid nagu juba eelpool märgitud kujuneb ühisvara jagamine ja vara tagasivõitmine kompromissi ebaõnnestumisel üheks peamiseks pankrotivara moodustamise viisiks, kuid kohtumenetlus vara moodustamisel võib kujuneda aeganõudvaks ja kulukaks. Kompromissi 7 on võimalik pakkuda koostöös abikaasaga ning vajalik on leida lisaks varale ka finantsvahendeid.
kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse
lg 1 ja 2, § 31 lg 1 on ettepanek Harju Maakohtule, et kuulutada välja AS(kood XXX) pankrot. Kohtuistung 07.10.2008 kohtuistungil võlgnik nõus ajutise halduri aruandega. Võlgnik täpsustab, et mis puudutab XXX, et Hansapank mõjutas teda. Haldurid nõudsid kiiret võlgade kustutamist. Ei oldud nõus XXX korteri tehinguga, seda puumaja oli raske müüa. Ajutise pankrotihalduri tasu taotlusele võlgnik vastu ei vaidle. Kohtuotsuse põhjendused TsMS § 436 lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et võlgnik on selgelt väljendanud oma nõude, on esitanud tõendid nõude aluse, suuruse ja täitmise tähtaja kohta. Võlgnik ei ole võlausaldaja nõudeid täitnud.
lg 5 kohaselt kohus vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Asjas kogutud tõenditega - ajutise pankrotihalduri aruanne, vastused ajutise halduri järelepärimistele, vastused registritest järelepärimistele, vastused pankadest järelepärimistele – on tuvastatud, et võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Ajutise halduri 07.10.2008.a. aruande kohaselt võlgnik esialgsetel andmetel võlgneb 06.10.2008 seisuga kokku 16 648 410 krooni. Nimetatud nõuetele võivad lisanduda viivised ja intressid. Võlgniku vara on ajutine pankrotihaldur hinnanud ilma menetluskuludeta ca 3 698 000 krooni. 8 Kohtuistungil võlgnik ei esita vastuväiteid ajutise halduri aruandele. Vastavalt
lg 2 on võlgnik maksejõutu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Selle sättega on seadusandja öelnud, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on seejuures 11.12.2002.a. lahendis nr. 3-2-1-120-02 märkinud, et ainuüksi võlgniku täitmata kohustused ei näita veel võlgniku püsivat maksejõuetust. Seega on pankroti väljakuulutamise aluseks võlgniku suutmatus majanduslike vahendite puudumise tõttu võlausaldaja nõudeid rahuldada. Võlgniku enda poolt pankrotiavalduses esitatud võlgniku vara loetelust, kui ka ajutise pankrotihalduri järeldustest, saab kohus üheselt järeldada, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu.
Ajutise halduri ettepanek on kuulutada välja võlgniku pankrot. Pankroti väljakuulutamine ajutise pankrotihalduri arvamuse kohaselt võimaldab täpsustada võlgniku tegelike kohustuste suuruse ja koostöös võlgniku ning võlgniku abikaasaga pakkuda kompromissi võlausaldajatele. PankS § 121 lg 1 kohaselt kui vara on võlgniku ja tema abikaasa ühisomandis, nõuab haldur ühisvara jagamist ja võlgniku osa ühisomandist. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise kohta on ajutine haldur aruandes märkinud, et kompromissi ebaõnnestumisel üheks peamiseks pankrotivara moodustamise viisiks on ühisvara jagamine, kuid kohtumenetlus on aeganõudev ja kulukas ning, et kompromissi on võimalik pakkuda koos abikaasaga. Kohus leiab, et võlgniku vara ja võlgade hindamisel tuleb lähtuda lisaks eelpool märgitud asjaoludele ka ajutise pankrotihalduri, kui sõltumatu ja erialaseid teadmisi ning kogemusi omava isiku esitatud arvestusest ja antud hinnangust ja halduri arvamust kinnitavatest tõenditest. Kuna võlgniku vara ei ületa kulusid, on kohtul alus pankroti väljakuulutamiseks. Võlgnikul puuduvad majanduslikud vahendid võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Seega võlgnik on maksejõuetu ja pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele. Ajutise pankrotihalduri nõusolekul kohus nimetab ajutise pankrotihalduri Urmas Trossi pankrotihalduriks.
lg 2 teine lause sätestab, et raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kohus on seisukohal, et kohustuste rikkumise ja raske juhtimisvea mõiste sisustamise korral, kohus lähtub eelnimetatud seaduse sättest ja mõttest, kuid raske juhtimisvea korral tuleb tuvastada: millist kohustust on rikutud, milline on süü vorm ning võimalik seos maksejõuetuse tekkimisega. Riigikohus lahendis nr 3-2-1-137-04 kolleegium on seisukohal, et ÄS § 171 lõikes 2 ja § 180 lõikes 5 sätestatud kohustuse tahtliku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana. Sellise järelduse tegemisel arvestab kolleegium seda, et nende kohustuste täitmata jätmise eest on seadusandja ette näinud kriminaalvastutuse. Samas lahendis on Riigikohus märkinud, et PankS § 28 lg 1 kohaselt peab kohus juhul, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatama sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Aruandes ajutise pankrotihalduri hinnangul kuriteo tunnustega tegu maksejõuetuse tekkimise põhjusena ajutine haldur tuvastanud ei ole. Ajutise pankrotihalduri tasu ja tehtud kuluste hüvitamiseks lähtub kohus
lg-test 1 ja 2, mille kohaselt on ajutisel halduril õigus saada justiitsministri poolt kehtestatud piirmäärades tasu tehtud töö eest ja hüvitust ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste katteks. 9 Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Ajutise halduri tasu piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise korra kehtestab justiitsminister. Justiitsministri määruse
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.