3-11-2012/9

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-2012 Otsuse kuupäev 16.11.2011.a Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi V. N.hüvitamiskaebus Viru Vanglalt 500 euro nõudes.Viru Vangla vastu rikutud televiisori eest kahju hüvitamise nõudes summas 267,77 eurot Menetlusvorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja V. N. Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest, so arvates 16.11.2011. Tartu Ringkonnakohus võib lahendada apellatsioonkaebuse kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED 16.08.2011 saabus Tartu Halduskohtusse V. N.kaebus Viru Vangla vastu kahju hüvitamise nõudes summas 500 eurot. Kaebuse materjalidest selgus, et Viru Vangla valvuri V. V. 15.03.2010 ettekande nr 1017 kohaselt takistas kinnipeetav V. N. 15.03.2010 kella 08.35 paiku galeriis liigeldes vastutulevat vanglateenistuse ametnikku ning ei allunud korraldusele liigelda galerii paremal pool ja kasutas vanglateenistuse ametnikuga suheldes ebatsensuurseid väljendeid. Intsidendi suhtes alustati 24.03.2010 kriminaalmenetlust. Viru Ringkonnaprokuratuuri 12.07.2010 kohtumäärusega lõpetati menetlus süü tõendamatuse tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Kaebaja suhtes tõkendit ei kohaldatud. Kaebaja väidab, et ta oli väga mures, sest valvur V. V valeandmete tõttu taheti teda süüdi tunnistada ja tema pärast oleks ta kandnud pikemat karistust. Kaebaja toob välja, et intsidendi käigus karjus V. V kaebaja peale, riidles temaga põhjendamatult, solvas ja sõimas ning kasutas füüsilist jõudu, lükates kaebajat nii, et ta oleks äärepealt kukkunud. Kaebaja selgitab, et sel hetkel, kui valvur teda ründas, tundis ta isegi ohtu oma elule ja tervisele. Tekitatud ebamugavuste eest taotleb kaebaja kahju hüvitamist summas 500 eurot. Vastustaja Viru Vangla leiab, et kaebus on põhjendamatu ning see tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja märgib, et kaebaja ei ole vanglale esitatud kahjunõudes kirjeldanud, et valvur tõukas teda ja karjus tema peale. Kahju hüvitamist on ta taotlenud seetõttu, et oli väga mures, kuna valvur V. V valeandmete järgi taheti teda süüdi tunnistada ning valvuri pärast oleks ta kandnud pikemat karistust. Seega ei ole kaebaja taotlenud kahju hüvitamist, kuna valvur teda väidetavalt tõukas ning tema peale karjus. Kaebaja ei ole ka oma pöördumistes vangla poole märkinud, et tõukamine oli nii tugev, et ta oleks peaaegu kukkunud või et ta oli juhtunu tõttu mures oma elu ja tervise pärast. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja sellekohased väited on otsitud ja paljasõnalised. Oma ettekandes kinnitab V. V, et füüsilist jõudu ta kaebaja suhtes ei kasutanud. V on märkinud, et kaebaja kasutas tema suhtes ebatsensuurseid väljendeid ning selleks, et kaebaja liiguks õigel pool galeriid, pidi ta kaebajat käega suunama. Konflikti olemasolu vanglaametniku ja V. N. vahel on kinnitanud ka valvur E. L kriminaalmenetluse käigus antud ütlustes, kuid kuna valvur E. L ei oska vene keelt, siis ei saanud ta aru, kas tegemist oli ebatsensuursete väljenditega ning ta ei pööranud intsidendile tähelepanu. Seega on tõendatud, et kaebaja ja vanglaametniku vahel toimus konflikt, mille käigus toimus kaebaja ja vanglaametniku vahel ka füüsiline kontakt, mida kaebaja kirjeldab, kui tõukamist ning vanglaametnik kirjeldab, kui käega suunamist. Vastustaja märgib, et füüsilist kontakti põhjustas asjaolu, et kaebaja ei allunud eelnevalt antud korraldusele ning kaebaja oleks saanud juhtunut ära hoida, kui ta oleks valvuri eelnevale korraldusele reageerinud või liikunud galeriis selliselt, et ta ei takistaks vastutulevate isikute liikumist. Vastustaja möönab, et kaebaja jaoks võis juhtunu olla ebamugav ning hiljem võis tema jaoks olla häiriv ja muret tekitav tema suhtes kriminaalmenetluse alustamine, kuid ebamugavustunne ei ole aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja inimväärikust ei ole alandatud, tegemist ei ole au ja hea nime teotamisega ning sellel alusel puudub õigus nõuda mittevaralise kahju hüvitamist. Vastustaja juhib tähelepanu, et kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et valvur V. V ettekanne oleks olnud fabritseeritud või sisaldaks valeandmeid ning et valvuri eesmärk oli kaebajat tahtlikult kahjustada. Kaebaja on ise kriminaalmenetluse käigus tunnistanud, et kasutas ebatsensuurset väljendit, mis kinnitab, et kaebaja enda käitumine ei olnud korrektne. KOHTU PÕHJENDUSED Käesoleval juhul ei ole vaieldav, et V. N.suhtes menetleti kriminaalasja ja Viru Ringkonnaprokuratuuri 12.07.2010 kohtumäärusega lõpetati menetlus süü tõendamatuse tõttu KrMS § 199 lg 1 p 1 alusel. Avalik-õiguslikes suhetes tekitatud kahju, sh mittevaralise kahju, hüvitamist reguleerivaks üldseaduseks on RVastS. Samas reguleerib kriminaalmenetluse käigus vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamist AVVKHS. Järgnevalt on vaja määratleda, kumb seadus käesolevas asjas kohaldamisele kuulub. Kaebaja suhtes tõkendit ei kohaldatud, kuna ta oli juba Viru Vangla kinnipeetav. Seega ei ole täidetud AVVKHS § 1 lg 1 p 1 eeldused hüvitise saamiseks, kuna olemasolevate tõendite valguses puudub alus väita, et kaebajalt oleks olnud alusetult vabadus võetud. Käesolevas asjas käib seega vaidlus mittevaralise kahju rahalise hüvitamise üle RVastS alusel, mis kaebaja väitel tekitati talle kriminaalasja menetluse lõpetamisega. Kaebaja väidab kaebuses, et valvur V. V karjus tema peale, riidles temaga põhjendamatult, solvas ja sõimas ning kasutas füüsilist jõudu lükates kaebajat nii, et ta oleks äärepealt kukkunud. V. V oma 15.03.2010 ettekandes nr 1017 väidab, et ta ei ole füüsilist jõudu kinnipeetava suhtes kasutanud. Valvur selgitas, et kinnipeetav V. N. ei allunud valvuri seaduslikule korraldusele liigelda galeriis nii, et ta hoiduks paremale poole. Kinnipeetav liikus galeriis, takistades vastutulevat vanglaametnikku. Valvuri korraldusele vastas kinnipeetav „idi guljai suka bljät“ ja „idi nahhui idioot“. 2 V. V märgib, et suunas kinnipeetavat käega liikumaks õigel pool galeriid (tl 37). Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 ja § 9 lg-st ning võlaõigusseaduse § 128 lg-st 5 tulenevalt peavad mittevaralise kahju rahaliseks hüvitamiseks olema korraga täidetud järgmised eeldused: – asutuse tegevus peab olema olnud õigusvastane; – asutuse tegevus peab olema tekitanud mittevaralise kahjuna käsitatava füüsilise või hingelise valu või kannatuse; – tegevuse ja kahju vahel peab esinema põhjuslik seos; – kahju ei tohi olla kõrvaldatav muude õiguskaitsevahenditega; – asutuse tegevus peab olema alandanud isiku väärikust, kahjustanud tema tervist, võtnud talt vabaduse, rikkunud tema kodu või eraelu puutumatust või sõnumi saladust või teotanud tema au või hea nime; – isiku õiguste rikkumine peab olema olnud süüline. Kohtupraktikas on kohaldatud mittevaralise kahju rahalist hüvitamist väga erandlike ja raskete rikkumiste juhtudel. Seega tuleb mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kaebuse lahendamisel tuvastada, kas haldusakt või toiming (sh ka tegevusetus), millega väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane, kas isikul on kahju tekkinud, kas kahju on selline, mida saab hüvitada rahas, kas haldusorgan on süüdi kahju tekkimises ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase haldusakti või toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kaebus rahuldamisele. Halduskohus jätab kaebaja hüvitamisnõude rahuldamata põhjusel, et vastustaja ei ole toiminud vaidlusalusel juhul õigusvastaselt ega RVastS § 9 lg-s 1 nimetatud õigusi rikkudes ning tõendatud ei ole mittevaralise kahju tekkimine kaebajal. Iseäranis ei ole vangla kahjustanud kaebaja tervist kaebuse esemeks oleva tegevusega. Kaebaja väited on paljasõnalised ja ei toetu mingisugustele dokumentaalsetele tõenditele. Haldusasja materjalides ei ole V. N nimetatud asjaolud kinnitust leidnud. Vanglateenistuse ametnikud lähtuvad oma töös vangistust reguleerivatest õigusaktidest ning kohtul ei ole põhjust kahelda vanglateenistuse ametniku ebaeetilises käitumises. Euroopa Inimõiguste Kohus (edaspidi EIÕK) on nentinud, et vangistusega kaasneb niikuinii teatud paratamatu ebamugavustunne, kuid kvalifitseerimaks tegevust inimväärikuse alandamisena, peab olema tegemist minimaalse raskusastme ületamisega. EIÕK praktikas inimväärikust alandava kohtlemisega olnud tegemist siis, kui äärmist ebamugavust on põhjustatud tundideks ning see on tekitanud isikule kas kehalisi ja/või vaimseid kannatusi, mis võisid isikule tekitada hirmu, ängistust ning alandatuse tunnet. Inimväärikuse alandamisena on kvalifitseeritud näiteks alljärgnevad olukorrad: täielik sotsiaalne isolatsioon; halvad sanitaartingimused komina; arstiabi andmata jätmine ning põhjendamatu jõu kasutamine kinnipeetava vastu; kinnipeetava sundtoitlustamine, kui selleks puudub meditsiiniline vajadus; kinnipidamisasutuste ülerahvastatus; alasti läbiotsimised vastassoost vanglaametniku juuresolekul jne. Nimetatud näited ei ole ligilähedased kaebajaga juhtunuga, mistõttu ei ole kaebaja inimväärikust alandatud. Haldusasja materjalidest ei tulene, et valvur V. V eesmärk oli kaebajat tahtlikult kahjustada. Vanglaametnike teenistuskohustuste hulka kuulub kinnipeetavate võimalike rikkumiste fikseerimine ning valvur V. V täitis ettekannet koostades oma teenistuskohustust. Valvur ei otsusta distsiplinaar- ega kriminaalmenetluse algatamise üle. Kriminaalmenetluse käigus ei ole tuvastatud, et V. V ettekanne oleks fabritseeritud. Samas ei tähenda kriminaalmenetluse lõpetamine, et valvuri ettekanne oleks olnud ebaõige. 3 Kriminaalmenetlus lõpetati aluse puudumise tõttu (KrMS § 199 lg 1 p 1), mis aga ei tähenda, et kaebaja ei oleks vangistust reguleerivatest õigusaktidest tulenevaid nõudeid rikkunud. Kriminaalmenetluse käigus on kaebaja ise tunnistanud, et kasutas ebatsensuurset väljendit „suka“ (tl 8), mis kinnitab, et kaebaja enda käitumine ei olnud korrektne. Halduskohus peab vajalikuks märkida, et ülaltoodud kaebuse esitaja venekeelsed väljendid on ilmselgelt halvustava tähendusega hinnang ja ametnikke solvav. Euroopa Inimõiguste Kohus on leidnud vajalikuks kaitsta riigiametnikke jämedate, solvavate ja laimavate verbaalsete rünnakute eest ametikohustuste täitmisel, mis on mõeldud nende riivamiseks ja avalikkuse usalduse kahjustamiseks ametnike ja teenistuskoha suhtes (EIK 31.03.2011 otsus asjas Siryk v. Ukraine, nr. 6428/07 p 41, EIK 08.04.2010 otsus asjas Bezymyannyy v. Russia, nr. 10941/03 p 38 ja EIK 21.12.2004 otsus asjas Busuioc v. Moldova, nr. 61513/00 p 64). Eeltoodu alusel tuleb kaebus jätta rahuldamata. (digitaalselt allkirjastatud) Ülle Polluks kohtunik 4