Hageja leidis, et kuna kostja nõue Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses jäi tunnustamata ja on pankrotimenetluse väliselt rahuldatud, ei vaja hageja oma nõude ning pandiõiguse tunnustamiseks kohtuotsust. 2. Kostja palus jätta kostja menetluskulud summas 4500 eurot
Kostja taotles hagi tagamise tühistamist ja kahju hüvitamist ning palus määrata 2 hagejale deposiit 10 000 eurot enne menetlust lõpetava määruse tegemist. Kostja märkis, et hageja esitatud varalise nõude hagihind on 4 185 469,82 eurot, mitte hageja nimetatud 1595 eurot, ning palus välja mõista hagejalt riigilõiv lähtudes tegelikust hagihinnast. MAAKOHTU LAHEND 3. Viru Maakohus jättis 2. novembri 2012 määrusega Svenska Handelsbanken AB hagi Cleopatra Haldus OÜ vastu
lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, kuna hageja võttis hagi tagasi, ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus tühistas Viru Maakohtu
Kostja nõue Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses, mis võlausaldajate 02.03.2011 üldkoosolekul loeti kaitsmiseta tunnustatuks, vaadati 18.11.2011 üldkoosolekul uuesti läbi ning jäi tunnustamata. Kuna 16.11.2011 rahuldati kostja nõue Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) vastu, langes ära kostja huvi osaleda pankrotimenetluses ja kostja kaotas võlausaldaja staatuse. Hageja tugineb Riigikohtu seisukohale, et kui isik, kes on teise võlausaldaja nõudele nõuete tunnustamise koosolekul vastu vaielnud, kaotab oma nõude pankrotimenetluses, ei saa teda enam lugeda võlausaldajaks, kelle õigusi tema poolt vaidlustatud võlausaldaja nõude või selle rahuldamisjärgu tunnustamine rikuks (3-2-1-107-01, 3-2-1-116-04). Sellise isiku suhtes ei pea võlausaldaja saama nõude tunnustamise kohta kohtuotsust. Kuna hageja õiguskaitsevajadus kostja suhtes on ära langenud, ei ole menetluse jätkamine põhjendatud, mistõttu kohus rahuldab hageja avalduse ja jätab hagi läbi vaatamata.
lg 4 kohaselt kannab hageja kostja menetluskulud, kui hageja võtab hagi tagasi.
lg 4 annab kohtule diskretsiooniõiguse jätta menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on leidnud, et
lg 4 on kohaldatav ka juhul, kui kohus ei tee otsust, ning poolte vahel menetluskulude jaotamisel tuleb lisaks
lg-tes 4 ja 5 sätestatule arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid (3-2-1-63-11, p 13, 14; 3-2-1-142-10, p 9). Kohus oli seisukohal, et antud juhul oleks poolte menetluskulude jätmine hageja kanda hageja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik. Hagiavalduse esitamise tingis kostja vastuväide hageja nõudele Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses. Pankrotiseadus (PankrS) ei sätesta vastuväite põhjendamise kohustust. Seega ei ole välistatud ka põhjendamatu ja hea usu põhimõtte vastase vastuväite esitamine. Võlausaldajal ei ole nõudele vastu vaielnud isiku suhtes muud õiguskaitse võimalust, kui nõude tunnustamise hagi esitamine kohtule (PankrS § 106). Kostja kaotas võlausaldaja staatuse Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses 16.11.
Kohus jättis kostja määruskaebuse läbi vaatamata, sest kohus tühistab hagi tagamise ja määruskaebuse eesmärk on sellega saavutatud. Kohus märkis, et hagi tagamise määrus jäi täitmata kohtutäitur Veiko Kaasiku 09.05.2011 täitemenetluse lõpetamise otsuse alusel. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
Alates 02.03.2011 kuni 16.11.2011 oli kostja Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja. Kostjal oli põhjendatud huvi hageja nõudele vastu vaidlemiseks. Hageja nõude tunnustamata jätmisel oleks Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldatud kõige teiste võlausaldajate nõuded. Kostja vastuväide põhines veendumusel, et hageja nõue on rajatud võltsitud andmetele. Hageja tasus 16.11.2012 kostja nõude, tekitades olukorra, kus kostja kaotas pankrotimenetluses võlausaldaja staatuse. Seega kohtu väide, et hageja õiguskaitse vajadus kostja suhtes langes ära hagejast mitte tulenevatel asjaoludel, on vastuolus faktiliste asjaoludega. Kostja kaotas oma staatuse hagejast tulenevatel asjaoludel. Hageja tasus kostja nõude eesmärgiga välistada nõude tunnustamise hagi läbi vaatamine. Tasudes kostja nõude, rahuldas hageja oma nõuded, jättes esitamata nõude summat tõendavad dokumendid; 2) on kostja menetluskulud tsiviilasjas põhjustatud hageja tegevusest. Kostja esindaja koostas hagiavaldusele vastuse ja määruskaebuse. Võttes hagiavalduse tagasi, oli hageja teadlik, et
Nõude tunnustamise hagiga koos esitas hageja taotluse hagi tagamiseks. Hageja oli teadlik, et hagi tagamise taotlus on põhjendamatu tulenevalt
Hagi tagamise määrus on vastuolus
Riigikohtu arvates (3-2-1-10-10) on hagi tagamine kostja jaoks põhjendamatult koormav, kui hagi tagamiseks valitud vahend piirab kostjat rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Hagiavalduse rahuldamisel oleks tunnustatud hageja nõuet pankrotimenetluses. Kostja ei oleks saanud mõjutada kohtuotsuse täitmist või teha seda võimatuks. Hagi tagamine ei olnud põhjendatud muuhulgas seetõttu, et hageja esitas hagiavalduse, nimetades hagihinnaks ebaõigesti ainult 1595 eurot. Laekunud rahalistest vahenditest kavatses pankrotihaldur rahuldada ainult hageja nõuded ja oli teadlik ka võlausaldaja nõude võimalikust rahuldamisest. Oma pahauskliku tegevusega rikkus kohus proportsionaalsuse ning pankrotiseaduses ja
§-s 7 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet, jättes arvestamata kostja põhjendatud huvid. Kohus võimaldas hagejal esitada hagiavalduse seaduses ettenähtud riigilõivu maksmata, tagas hagi ebaseaduslikult ja vabastas hageja ebaseaduslikult menetluskulude kandmisest. Kohus kasutas määruse tegemisel kontrollimata andmeid, viidates, et hagi tagamise määrus jäi täitmata kohtutäituri 09.05.2011 täitemenetluse lõpetamise otsuse alusel. Kohtutäitur lõpetas täitemenetluse seoses maakohtu 05.04.2011 määruse täitmisega, st kostja arveldusarve arestimisega. Hagi tagamiseks kostja arveldusarve arestimisega valeandmete esitamise kaudu saavutas hageja oma eesmärgi – tegi kostjale võimatuks kohtumenetlusega seotud kulude kandmise arveldusarve kaudu. Hageja 4 saavutas oma eesmärgi suuri rahalisi vahendeid kasutamata, sest tasutud riigilõiv on tagatud summaga võrreldes kordades vähem. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 5. Svenska Handelsbanken AB vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) tuleb
Samas on Riigikohus leidnud, et asja menetluse lõpetamise korral hagist loobumise tõttu kohaldub ka
Sama kehtib ka hagi tagasivõtmise kohta. Tulenevalt
lg-st 4 võib kohus jätta kulud poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine oleks äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on kinnitanud, et kohtu võimalus jätta menetluskulud
Lähtuvalt Riigikohtu praktikast võib kõrgema astme kohus sekkuda kohtu diskretsiooniotsusesse vaid juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Seega on maakohtu otsusesse sekkuda võimalik vaid juhul, kui maakohus on valinud õigusliku tagajärje, mis ei ole
Maakohtu määrusest tuleneva viisi menetluskulude jaotamiseks annab
Seega ei ole kohus diskretsiooni piire ületanud ja maakohtu otsusesse sekkumine ei ole võimalik; 2) oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik. Kohtumenetluse põhjustas kostja. Riigikohus on selgitanud, et kostja menetluskulude hageja kandja jätmine on ebaõiglane muuhulgas juhul, kui tema ei põhjustanud kohtumenetlust (3-2-1-47-10). Hageja nõuet ei tunnustatud kostja vastuväite tõttu, mistõttu ei olnud hagejal oma õiguste kaitseks muud võimalust kui hagi esitamine kohtusse. Kostja tegevus ei olnud kantud eesmärgist saada oma nõudele võimalikult suures ulatuses rahuldust, vaid eesmärgist võimalikult ulatuslikult takistada hagejat oma õiguste teostamisel pankrotivõlausaldajana. Kostja ei ole tahtnud oma nõude rahuldamist, vaid kõikide pankrotimenetlusega seotud nõuete jätkamist (iseäranis tsiviilasjades nr 2-11-15052 ja 2-11-15369); 3) oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik ka põhjusel, et kostja esitatud vastuväide oli pahatahtlik. Hageja esitas pankrotihaldurile selge lepingutest tuleneva nõude. Kostja näol on tegemist riiulifirmaga, millel puudus nii aktiivne äritegevus kui märkimisväärne rahaline huvi pankrotimenetluses. Nõuete kaitsemise koosolekul esindas kostjat Andrei Matvejev, kes oli ka võlausaldaja AS Narva Vesi õigusnõustaja. AS Narva Vesi nõue oli tagatud kommertspandiga, mille järjekoht järgnes hageja kommertspantide järjekohale. Kostja vastuväide parandas märkimisväärselt AS Narva Vesi positsiooni. Kostja tunnistab määruskaebuses, et hageja nõude tunnustamata jätmisel oleks pankrotimenetluses rahuldatud kõigi teiste võlausaldajate nõuded. Seda, et kostja ei lähtunud vastuväite esitamisel mitte enda nõude võimalikult suures ulatuses rahuldamise, vaid hageja positsiooni kahjustamise eesmärgist, kinnitab ka kostja poolt 14.03.2011 hagiavalduse esitamine võlgniku üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks olukorras, kus kostja nõue võlgniku vastu oli rahuldatud enam kui kolm kuud enne tühistamishagi esitamist ning võlgniku pankrotimenetluses tehtud toimingud ei saanud enam tema õigusi kahjustada; 4) tasus hageja kostja nõude ja võttis hagi tagasi pankrotimenetluse kiirendamiseks. Hageja nõue on tõendatud hagiavalduse lisadega 5-11. Kostja ei ole toonud esile, millele tugines tema veendumus, et nõue on võltsitud. Selliste asjaolude olemasolul oleks hageja nõudele esitanud vastuväite nii võlgnik kui pankrotihaldur. Hageja rahuldas kostja nõude võlgniku vastu ligi aasta pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist ja enam kui seitse kuud pärast tunnustamisnõude esitamist. Juhul kui hageja ei oleks kostja nõuet rahuldanud, oleks see 5 tinginud kogu pankrotimenetluse venimise, sest tulenevalt PankrS § 143 lg-st 3 oleks pankrotihaldur saanud esitada jaotusettepaneku alles pärast hageja nõude üle peetud vaidluse lahendamist. Riigikohus on rõhutanud, et pankrotimenetlus peab olema kiire ja efektiivne. Ei saa pidada õiglaseks ja mõistlikuks olukorda, kus hageja peaks lisaks kostja nõude rahuldamisega seotud kuludele kandma ka kostja pahatahtlikust käitumisest tingitud kostja menetluskulud, või kus hageja oleks kostja menetluskulude kandmise vältimiseks pidanud pankrotimenetluse kiirendamise võimalusest loobuma ning ootama ära hagi rahuldamise; 5) on Riigikohus selgitanud, et kui maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud, kuid jätab hagi rahuldamata, võib ta
Seisukoht on analoogia korras asjakohane ka juhul, kui kohus jätab hagi läbivaatamata. Seega saaks hageja kanda jätta vaid neid kostja menetluskulusid, mis ei ole seotud hagi tagamise menetlusega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Vastavalt
§-le 659 ja § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebuses on vaidlustatud maakohtu määrust osas, millega jäeti menetluskulud maakohtus poolte endi kanda (vaidlustatud määruse resolutsiooni p 2) ning sellest tulenevalt kontrollibki ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust nimetatud osas.
lg-le 4.
lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et
lg-s 4 sätestatu kohaldub ka menetluskulude jaotusele
lg 4 korral ning et
lg 4 näeb ette kohtu diskretsiooniõiguse jaotada menetluskulud erinevalt võrreldes
Samas on maakohus asunud põhjendamatult seisukohale, et kostja menetluskulude (va hagi tagamisega seotud menetluskulud) hageja kanda jätmine on hageja suhtes ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 26.01.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10 asunud seisukohale, et
lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on
lg 4 kohaldamiseks vajalik kohtulahendis välja tuua need erandlikud asjaolud, millised kinnitaksid, et poolelt, kes peaks hüvitama vastaspoole menetluskulud, oleks vastaspoole menetluskulude väljamõistmine tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või äärmiselt ebamõistlik. Maakohus ei ole selliseid asjaolusid tuvastanud ja sellega on maakohus ületanud diskretsiooni piire. 6 Maakohus on vaidlustatud määruses leidnud, et kostja menetluskulude hageja kanda jätmine oleks hageja suhtes ebaõiglane ja ebamõistlik seepärast, et hageja võttis hagi tagasi mitte hagejast tulenevatel asjaoludel (nt põhjendamatu hagi esitamine), vaid seetõttu, et kostja kaotas võlausaldaja staatuse Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses 16.11.2011 ning seetõttu ei ole kostja võlausaldaja, kelle õigusi saaks tema poolt vaidlustatud nõude tunnustamine rikkuda. Ringkonnakohus leiab, et eelnimetatud asjaolu ei anna alust
Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja hagi nõude tunnustamiseks Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses seoses kostja poolt nõudele vastuväite esitamisega. Samuti nähtub asja materjalidest, et hageja rahuldas kostja nõude (3515,14 eurot) 16.11.2011, millega seoses kaotas kostja Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses võlausaldaja staatuse ning maakohus jättis tulenevalt hageja poolt hagi tagasivõtmisega hagi läbi vaatamata. Ringkonnakohus leiab, et hageja poolt kostja nõude rahuldamine (hageja märgitud menetluse kiirendamise eesmärgil) ning seetõttu hagi läbi vaatamata jätmine ei ole käsitletav olukorrana, kus menetluskulude jätmine hageja kanda oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või äärmiselt ebamõistlik ning tuleks kalduda kõrvale
Maakohus ei ole tuvastanud ja asja materjalidest ei nähtu, et kostja vastuväide hageja nõudele oleks olnud põhjendamatu või hea usu põhimõtte vastane. Boras Wafveri AB (pankrotis) taotluse alusel vaatas Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) nõuete kaitsmise koosolek uuesti läbi Cleopatra Haldus OÜ nõude 3515,14 eurot ning 18.11.2011 nõuete kaitsmise koosoleku protokollist (I kd, t.l 179-181) nähtuvalt vaidlustas Boras Wafveri AB (pankrotis) Cleopatra Haldus OÜ nõude. Cleopatra Haldus OÜ esitas maakohtule hagi 18.11.2011 nõuete kaitsmise koosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Maakohus jättis Cleopatra Haldus OÜ hagi läbi vaatamata seoses kostja võlausaldaja staatuse puudumisega Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses (hageja tasus 16.11.2011 Cleopatra Haldus OÜ nõude 3515,14 eurot). Kuivõrd puudub kohtuotsus, millest nähtuks, kas Cleopatra Haldus OÜ-l oli nõue (või ei olnud) Kreenholmi Valduse AS (pankrotis) pankrotimenetluses, siis ei saa eeldada, et Cleopatra Haldus OÜ vastuväide hageja nõudele 02.03.2011 nõuete kaitsmise koosolekul oleks olnud põhjendamatu või hea usu põhimõtte vastane. Seetõttu tuleb menetluskulud maakohtus (v.a hagi tagamisega seotud menetluskulud) jätta
9. Viru Maakohtu 05.04.2011 hagi tagamise määrusega rahuldati hageja taotlus ja arestiti 6000 euro ulatuses Cleopatra Haldus OÜ arvelduskontod ( I kd, t.l 68-71). Tulenevalt
lg-st 4 sätestatust tühistas maakohus vaidlusaluse määrusega nimetatud hagi tagamise ning jättis läbi vaatamata Cleopatra Haldus OÜ määruskaebuse maakohtu 05.04.2011 määruse peale. Maakohtu 04.05.2011 hagi tagamise määruse põhjendustest nähtuvalt oli hagi tagamine seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud põhjendused ei oleks andnud alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtutäitur V. Kaasiku 09.05.2011 täitemenetluse lõpetamise otsusest nähtuvalt omas Cleopatra Haldus OÜ arvelduskontot Danske Bank A/S Eesti filiaalis ja AS-s SEB Pank, kuid mõlemal kontol rahalisi vahendeid ei olnud. Riigikohus on 04.04.2011 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-11 selgitanud, et kui maakohus on hagi tagamise taotluse rahuldanud, kuid jätab hagi rahuldamata, võib maakohus
7 Ringkonnakohus leiab, et nimetatud Riigikohtu seisukoht on analoogia korras asjakohane ka käesoleval juhul, st kui maakohus jättis hagi läbi vaatamata ning oli eelnevalt hageja hagi tagamise taotluse rahuldanud. Ringkonnakohtu arvates on õiglane, et hagi tagamisega seotud menetluskulud maakohtus tuleb
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.