) § 157 lg 4 järgi korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumisele kohaldatakse sama seaduse §-s 154 sätestatut.
§-st 154 tuleneb, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Hageja esimese ja teine osamakse nõuded aegusid 01.01.2007, kolmanda ja 2 neljanda osamakse nõuded 01.01.2008, viienda ja kuuenda osamakse nõuded 01.01.2009, seitsmenda ja kaheksanda osamakse nõuded 01.01.2010 ning üheksanda ja kümnenda osamakse nõuded 01.01.2011.
Aegumise katkemiseks või peatumiseks puuduvad alused. Hageja esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks 12.05.2003, s.o enne nõuete aegumistähtaja algust 01.01.2004, mistõttu ei mõjuta täitedokumendi täitmiseks esitamine hageja nõuete aegumist. MAAKOHTU LAHEND
12.05.2003 esitas hageja kohtutäitur Kairi Laiõunale avalduse täitemenetluse seadustiku (TMS) § 1 lg 1 p 14 alusel kostja suhtes täitemenetluse algatamiseks ning kostjalt järelmaksu võlgnevuse 25 200 krooni ja intressi 2520 krooni sissnõudmiseks. Hageja on täitemenetluses nõuet suurendanud ning on esitanud avaldused 27.02.2004 seisuga 10.01.2004 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 10.03.2005 seisuga 10.01.2005 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 12.10.2005 seisuga 10.07.2005 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 12.05.2006 seisuga 10.01.2006 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 02.10.2006 seisuga 10.07.2006 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 11.04.2007 seisuga 10.01.2007 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks ja 09.10.2007 seisuga 10.07.2007 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks. Viimases avalduses on hageja palunud kogu nõude 391 583 krooni rahuldamiseks kinnistu enampakkumisel võõrandada. Lepingust tulenevalt tekkis kostjal kohustus tasuda põhivõlgnevus 252 000 krooni kümme 25 200-kroonise osamaksena 10.01.2003, 10.07.2003, 10.01.2004, 10.07.2004, 10.01.2005, 10.07.2005, 10.01.2006, 10.07.2006, 01.01.2007 ja 10.07.2007.
154 järgi korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Sellest tulenevalt algas hageja 2003. a nõuete aegumistähtaeg 01.01.2004, 2004. a nõuete aegumistähtaeg 01.01.2005, 2005. a nõuete aegumistähtaeg 01.01.2006, 2006. a nõuete aegumistähtaeg 01.01.2007 ja 2007. a nõuete aegumistähtaeg 01.01.2008.
lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hageja poolt täitemenetluse algatamine ja täitemenetluses nõude suurendamise avalduste esitamine tähendab seda, et avalduste esitamisega katkesid enne avalduste esitamist alanud aegumistähtajad ja algasid uued aegumistähtajad, mistõttu vaidluses ei ole enam tähtsust enne täitemenetluse algatamist kulgenud aegumistähtaegadel. Tähtsust on vaid sellel, kas kohtusse nõude esitamisel oli nõue aegunud või mitte. Kohus ei nõustunud hageja väitega nõudele
lg-s 1 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja kohaldamisega ja nõude 10 aasta jooksul pärast täitemenetluse alustamist, s.o 13.05.2013, aegumise kohta.
ei jäta reservatsiooni
§-s 157 sätestatud nõuete suhtes, mistõttu korduvate kohustuste osas tuleb
lugeda erisätteks
lg 1 suhtes, sest näeb ette kolmeaastase aegumistähtaja kõikidele perioodilistele maksenõuetele, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus. Nendest sätetest tulenevalt on hageja põhinõuded kostja vastu aegunud alljärgnevalt: osamakse nr nõude suurus aegumine algas aegumine katkes aegus ja algas uuesti 3 1 ja 2 50 400 krooni 01.01.2004 28.02.2004 29.02.2007 3 ja 4 50 400 krooni 01.01.2005 11.03.2005 12.03.2008 5 25 200 krooni 01.01.2006 01.01.2009 6 25 200 krooni 01.01.2006 12.05.2006 13.05.2009 7 25 200 krooni 01.01.2007 01.01.2010 8 25 200 krooni 01.01.2007 11.04.2007 12.04.2010 9 ja 10 50 400 krooni 01.01.2008 01.01.2011 Kuna põhinõuded aegusid hiljemalt 01.01.2011, siis aegusid
§-st 144 tulenevalt selleks ajaks ka intressi- ja viivisenõuded. Hagi esitati kohtusse 05.03.2012, seega pärast nõuete aegumist. Kohus kohaldas nõuetele aegumist ja jättis hagi rahuldamata. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei teinud kohus asjas vaheotsust ja lahendas vaidluse sisuliselt. Kohus märkis, et kohtutäituri 18.05.2011 otsusega nr 5688 lõpetati TMS § 48 p 3 alusel täiteasja nr 140/2003/1833 menetlus seoses nõude kohtutäituri arveldusarve vahendusel täielikult rahuldamisega. Hagiavalduse järgi laekus täitemenetluses kinnistu võõrandmisest 2829,15 eurot, millega kaeti osaliselt viivisevõlgnevus. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid täitemenetluses laekunud summa suuruse ega selle summa viivise katteks arvestamise kohta, siis täituri otsusest ja TMS § 48 p-st 3 lähtudes tuleb eeldada, et hageja nõue kostja vastu on täielikult rahuldatud täitemenetluse käigus kinnistu võõrandamisest laekunud rahaga. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Eesti Vabariik (Lääne-Viru maavanema kaudu) esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 30. mai 2012 otsuse tühistamist ja asja saatmist maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub apellant jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) kohaldas kohus ebaõigesti hageja nõuetele aegumist
Poolte vahel sõlmitud notariaalse lepingu p-s 6.3 on kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud maa väljaostuvõla tasumise nõude rahuldamiseks. Seega leping on tulenevalt TMS § 2 lg 1 p-st 19 ja lepingu sõlmimise ajal kehtinud TMS § 1 lg 1 p-st 14 täitedokument, mille suhtes aegumist sätestavad erinormid on
lg 1 ja 2.
lg 1 ja 2 järgi on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg 10 aastat ning aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.
lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hageja esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks 12.05.
05.04.2011 jõustus võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse 4 seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 4, mille järgi
a 1. märtsi tekkinud aegumata nõuetele. Apellant viitab siinkohal ka Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaande (koostajad Paul Varul, Irene Kull, Villu Kõve, Martin Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 506)
kommentaarile 3.1.2 ja Riigikohtu seisukohale lahendi nr 3-2-1-153-10 p-s 13; 2) kohus ei põhjendanud, mis alusel ta loeb korduvate kohustuste osas
erisätteks
Kostja viidatud
lg 4 redaktsioon ei ole asjakohane, kuna jõustus 05.04.2011 ja ei kehti tagasiulatuvalt. Avaldus täitemenetluse algatamiseks esitati 12.05.2003. 10.07.2007 oli viimane maksetähtaeg ja kogu nõue muutus sissenõutavaks. 09.10.2007 esitas hageja avalduse nõudega kinnistu müügiks enampakkumisel.
lg 4 kuni 05.04.2011 kehtinud redaktsioon sätestas, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumistähtaeg algab iga üksiku nõude sissenõutavaks muutumisest. Hageja võttis võlgnevuse tekkimisel koheselt tarvitusele abinõud võla sissenõudmiseks. Kui esimeseks maksetähtajaks makset ei laekunud, esitati täitemenetluse avaldus, hilisemalt on nõuet täiendatud. Sellest tekkis ka õiguspärane ootus, et võlgnevus saab sisse nõutud. Hilisema seadusemuudatuse kohaldamine tagasiulatuvalt on vastuolus õiguspärase ootuse põhimõttega; 3) reguleerib
Hageja ei ole andnud täitemenetlusse tulevikus sissenõutavaks muutuvaid nõudeid. Esimene maksetähtaeg oli lepingus 10.01.2003. Hageja esitas 12.05.2003 täitemenetluse algatamise avalduse selleks ajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse osas ja suurendas nõuet vastavalt sellele, kuidas nõue muutus sissenõutavaks. Viimane maksetähtaeg oli 10.07.2007 ja 09.10.2007 esitas hageja avalduse nõude täitemenetluses rahuldamiseks kinnistu müügil enampakkumisel. Notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, võimaldab täitemenetluses hüpoteegiga koormatud kinnistu müüki ka enne kõigi maksetähtaegade saabumist. Müügi korral on võimalik TMS § 107 lg-le 1 ja § 108 lg-le 1 tuginedes nõude rahuldamine tulemist olenemata sellest, kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Apellant viitab siinkohal ka Tsiviilseadustiku üldosa seaduse kommenteeritud väljaande (koostajad P. Varul, I. Kull, V. Kõve, M. Käerdi. Kirjastus Juura, Tallinn 2010, lk 502)
lg 4 kommentaarile 3.5 ja Riigikohtu tsiviilkolleegiumi seisukohale lahendi nr 3-2-1-95-08 p-s 16; 4) tsiviilseadustiku üldosa seadusest ei tulene, et
lg-s 1 sätestatud 10-aastane aegumistähtaeg langeks ära täitemenetluse lõppemisega pärast kinnistu müüki. Samas ka juhul, kui pärast täitemenetlust kohaldub üldine aegumistähtaeg, on kohtusse pöördutud tähtaegselt. Pärast kinnistu müüki täitemenetluses ei ole enam tegemist korduvate kohustustega.
lg 1, 2 järgi algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, ning nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Täitemenetlus lõppes täitemenetluse lõpetamise otsusega 18.05.2011. Sellest momendist selgus, et kinnistu sundmüügist laekunud summa ei ole piisav nõude rahuldamiseks, mistõttu on võimalik pöörduda nõude rahuldamata jäänud osas hagiga kohtusse. Hageja saatis kostjale 07.07.2011 meeldetuletuse ja kui kostja ei vastanud ega hakanud võlgnevust tasuma, pöördus 02.03.2012 hagiga kohtusse; 5) on hageja nõue nii põhivõla, intressi kui viivise osas seadusest tulenev nõue, millele kohaldub 10-aastane aegumistähtaeg ka lähtuvalt
§-st 149. Maa järelmaksuga erastamine, erastatava maa eest tasumine ning kohustus tasuda intressi ja viivist tuleneb MaaRS 223 lg-test 1, 7, 8 ning see on fikseeritud lepingus. Lepingus on viidatud maareformi seadusele, VV 06.11.1996 määrusega nr 268 kinnitatud maa enampakkumisega erastamise korrale ja Lääne-Viru maavanema korraldusele nr 837-m, millega on määratud erastamise 5 tingimused.
lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. 12.05.2003 täitmisele antud võlgnevuse osas algas sellest ajast 10-aastane aegumistähtaeg, aegumistähtaja lõpp 12.05.2013. 27.02.2004 täitmisele antud võlgnevuse puhul on aegumistähtaja lõpp 27.02.2014, 10.03.2005 täitmisele antud võlgnevuse puhul 10.03.2015, 12.10.2005 täitmisele antud võlgnevuse puhul 12.10.2015, 12.05.2006 täitmisele antud võlgnevuse puhul 12.05.2016, 02.10.2006 täitmisele antud võlgnevuse puhul 02.10.2016 ja 09.10.2007 täitmisele antud võlgnevuse puhul 09.10.2017; 6) ei ole kohtu seisukoht, et nõuded aegusid hiljemalt 01.01.2011, õige ka seetõttu, et sel ajal kestis täitemenetlus. Kinnistu müüdi enampakkumisel 13.04.2011 ja täitemenetlus lõpetati 18.05.2011.
Kostja ei ole täitemenetluses kinnistu müüki või muid toiminguid vaidlustanud ning nõudnud aegumise kohaldamist, mistõttu ei saa väita, et nõue aegus täitemenetluses; 7) ei andnud kohus hinnangut võlgnevust tõendavatele tõenditele (Lääne-Viru Maavalitsuse maatoimingute talituse vanemspetsialisti 02.03.2012 õiend võlgnevuse, intressi ja viivise kohta, Lääne-Viru Maavalitsuse 09.10.2007 kiri kohtutäitur K. Laiõunale), rikkudes oluliselt TsMS § 442 lg-t
6 Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 09.10.2007 kohtutäiturile avalduse nõude rahuldamiseks kinnistu müügi teel enampakkumisel. Kinnistu müügi kohtutäituri poolt enampakkumisel 13.04.2011 ning täitemenetlus lõpetati kohtutäituri 18.05.2011 otsusega TMS § 48 p 3 alusel (s.o täitedokumendis näidatud toimingu tegemisel). Vastavalt TMS § 158 lg-s 3 märgitule kinnisasja täitemenetluses müügi korral loetakse lõppenuks kinnistusraamatusse kantud, sissenõudjale kuuluv õigus, millest tuleneva nõude rahuldamiseks sissenõue pöörati. Kinnistu registriosa nr XXX väljavõttest nähtuvalt kustutati Eesti Vabariigi kasuks seatud hüpoteek kohtutäituri avalduse alusel 25.04.2011. Ringkonnakohus märgib, et kuigi hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on
lg 1 järgi on täitedokumendist tuleneva nõude (s.o lepingu p-st 6.3) aegumise katkemine, on ekslik apellandi seisukoht, et täitedokumendist tulenev nõue ei ole aegunud ning pärast kinnisasja müüki on tal õigus nõuda nõude rahuldamist tuginedes täitedokumendile. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on täitemenetlus enampakkumisega lõppenud ning sellega loetakse lõppenuks ka sissenõudjale kinnistusraamatusse kuuluv õigus. Apellandi väide, et pärast kinnisasja müüki ei langenud ära
Eelnevas osas (s.o käesoleva otsuse p 7) tuleb maakohtu otsust täiendada. 8. Hageja põhjendas hagiga kohtusse pöördumist sellega, et kinnisasja sundmüügist laekunud summa ei katnud kogu kostja võlgnevust. Riigikohus on 22.02.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10 p-s 13 asunud seisukohale, et hüpoteegiga tagatud nõude sissenõudmiseks hüpoteegile tuginedes täitemenetluse alustamise tagajärjeks on
lg 1 järgi n-ö algse nõude (s.o lepingu p 5) kui ka täitedokumendist tuleneva nõude aegumise katkemine. Hageja esitas kohtutäiturile avalduse nõude rahuldamiseks kinnistu müügi teel enampakkumisel 09.10.
§-s 154 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg möödunud. Osamaksete nr 9 ja 10 osas ei olnud 09.10.2007 aegumine veel alanud ning seetõttu hageja täitmisavaldus kinnistu müügiks enampakkumisel seda ei katkestanud. Nimetatud nõuded aegusid 01.01.2011, seega enne hagi kohtusse esitamist. Eelneva alusel on maakohus kohaldanud kostja taotlusel põhjendatult aegumist ning hagejal puudub õigus nõuda võlaõigusliku müügilepingu täitmist. 17.07.2002 lepingu p-s 5 leppisid pooled kokku, et kostja tasub ostuhinnast 252 000 krooni järelmaksuga viie aasta jooksul. Tegemist on tehingust tuleneva korduvate kohustuste täitmisega, millele kohaldub 3-aastane aegumistähtaeg ning
teise lause järgi algab aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Lepingu p-s 5 kokkulepitud järelmaksukohustus ei ole käsitletav täitedokumendist tuleneva nõudena ning sellele ei kohaldu
§-s 157 sätestatud aegumise regulatsioon. Kuivõrd tegemist on tehingust tuleneva nõudega (lepingu p 5) ja täitedokumendist tuleneva nõudega (lepingu p 6.3), siis ei ole asjakohane apellandi viide
§-le
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.