← Eesti

2-11-49623/36

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember
  2. a Tsiviilasja number 2-11-49623 Tsiviilasi Vera Pshenichkina (KÜ Uus 3 Kohtla-Järve majavalitseja) hagi Mirbašir Alekperovi vastu 1628,04 euro väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  3. oktoobri
  4. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Mirbašir Alekperovi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Keelduda menetlusse võtmast Mirbašir Alekperovi apellatsioonkaebust Viru Maakohtu
  5. oktoobri
  6. a otsuse peale ja tagastada apellatsioonkaebus Mirbašir Alekperovile. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD JA RINGKONNAKOHTU OTSUSTUS Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda. materjalidega, leiab, et Mirbašir Alekperov esitas apellatsioonkaebuse Viru Maakohtu 22.10.
  7. a otsuse peale, millega hagi rahuldati ja mõisteti kostjalt välja hageja kasuks koguvõlgnevus summas 1628,04 eurot. Ringkonnakohus märgib, et hageja esitas maakohtule varalise nõudega hagi, mille hind on vähem kui 2000 eurot, tegemist on TsMS § 405 mõttes lihtmenetluse asjaga. TsMS § 637 lg 21 kohaselt võetakse apellatsioonkaebus TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Ringkonnakohus on seisukohal, et tsiviilasja materjalidest ei nähtu, et rikutud oleks üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning üldkoosoleku otsused oleksid MTÜS § 241 lg 1 kohaselt tühised. Üldkoosoleku protokolli vormistamise puudused ei anna alust üldkoosolekute tühisuse tuvastamiseks. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilasjas ei esine aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus oleks selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti hinnanud tõendeid. Maakohus ei ole andnud luba otsuse edasikaebamiseks vastavalt TsMS § 442 lg-le 10 ning apellatsioonkaebuses toodud põhjendused ei anna alust lihtmenetluse korras tehtud otsuse peale edasi kaevata. Eeltoodust tulenevalt keeldub ringkonnakohus TsMS § 637 lg 21 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest. Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 2 Andra Pärsimägi

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.