Obsah (8)

§ 448§ 187§ 405§ 444§ 637§ 162§ 150§ 178

2-12-40537 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Meeli Kaur Otsuse tegemise aeg ja koht 4. jaanuar 2013.a, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-4

) § 442 lg 10 ei anna kohus menetlusosalistele luba käesoleva otsuse edasikaebamiseks. Apellatsioonkaebus võetakse 1 2-12-40537 menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kirjeldava või põhjendava osata otsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kümne päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates kohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Apellatsioonkaebuse esitamise soovi ei pea põhjendama. Otsuse täiendamine lahendatakse kirjalikus menetluses. Teisele menetlusosalisele otsuse täiendamisest ei teatata. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg uuesti kulgema täiendava otsuse kättetoimetamisest arvates (

§ 448lg 4¹).

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi alus Ajavahemiku jaanuar – oktoober 2012 eest kostjale kuuluva korteriomandi (XXX) majandamise kulude ja vahendatud teenuste võlgnevus summas 624 eurot ja viivis 12.68 eurot. Kohtu selgitused Kohus on menetlenud tsiviilasja esemeks olevat hagi lihtsustatud korras vastavalt

§ 405

.

§ 444

lg 4 järgi kohus võib otsusest kirjeldava ja põhjendava osa välja jätta, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud

§ 637lg 21 sätestatud alustel.

Menetluskulud

§ 405

lg 1 p 3 näeb kohus menetluskulude suuruse ette juba menetlust lõpetavas kohtulahendis.

§ 162lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuna hagi kuulub rahuldamisele, siis menetluskulud jäävad kostja kanda. Hageja taotleb hagiavalduses menetluskulude jätmist kostja kanda ning hagiavaldusest nähtuvalt on menetluskuluks riigilõiv. Tsiviilasja hinda ja

§ 162lg 5 arvestades tuleb kostjalt välja mõista riigilõiv summas 100 eurot.

Seda ületavas osas tasutud riigilõiv (s.o 25 eurot) jääb hageja kanda. Hagiavalduselt enam tasutud riigilõivu osas on hagejal õigus esitada selle tagastamiseks taotlus

§ 150

lg 1 p 1 ja § 150 lg 4 alusel.

§ 178

lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate 2 2-12-40537 menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. /allkirjastatud digitaalselt/ Meeli Kaur kohtunik 3