3-12-731/38

Haldusasi nr 3-12-731 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-12-731 Haldusasi M.L.i kaebus Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.03.2012.a käskkirja nr 3-1/31 „M.L.ile distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 16.11.2012.a Menetlusosalised Kaebaja M.L., esindaja Thea Rohtla Vastustaja Tallinna linn, esindaja Indrek Kukk RESOLUTSIOON Tühistada Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti 08.03.2012.a käskkiri nr 3-1/31 „M.L.ile distsiplinaarkaristuse määramine“. Mõista Tallinna linnalt M.L.i kasuks välja viimase menetluskulud 630,97 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti (MUPO) 08.03.2012.a käskkirjaga nr 3-1/31 „M.L.ile distsiplinaarkaristuse määramine“ karistati MUPO avalike suhete peaspetsialist M.L.i avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 84 p 3 ja § 85 lg 1 alusel noomitusega (tl 8-13). Käskkirja kohaselt „on M.L. toime pannud ATS § 84 p 3 kirjeldatud vääritu teo (vääritu tegu, so süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust), mis seisneb ametnikule esitatavate eetiliste nõuete eiramises, diskrediteerides ennast, E. S.t, A. K., Tallinna Linnavalitsust, Tallinna Munitsipaalpolitsei Ametit ja kogu avalikku sektorit laiemalt. M.L. olles ise ametnik, seadis kahtluse alla liikluskorraldusvahenditega antud käitumisjuhiste täitmise vajalikkuse ning eirates subordinatsiooni, seadis avalikult põhjendamatult kahtluse alla kolleegide ja kogu ameti tegevuse õiguspärasuse ning sekkus avalikult väärteomenetlusse, andes oma õiguste ja pädevuse osas ilmselgelt väära signaali kolmandale isikule A. R.le. Eeltoodud tegevus kogumis on ilmselgelt kohatu. Asjaolu, et ametnikud A K. ja E S. tajusid M.L.i diskrediteerivat tegevust kinnitab ainuüksi asjaolu, et nad pidasid vajalikuks ameti juhataja tähelepanu pööramist vastavale tegevusele“.
3. M.L. esitas 09.04.2012.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MUPO 08.03.2012.a käskkirja nr 31/31 „M.L.ile distsiplinaarkaristuse määramine“ tühistamiseks ja MUPO kohustamiseks distsiplinaarkaristuse M.L.i teenistuslehelt kustutamiseks. Kohus võttis kaebuse 04.05.2012.a menetlusse ja tunnistas vastustajaks Tallinna linna (tl 37). M.L. loobus 16.11.2012.a kaebusest kohustamisnõude osas (tl 138), kohus võttis 16.11.2012.a osalise loobumise vastu ja lõpetas selles osas menetluse (tl 142-143). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
4. Kaebuse põhjendus. 3.1 13.01.2012.a varahommikul avastas kaebaja koos oma tuttavaga, et viimase Lai tn 1 Nukuteatri juurde pargitud sõidukile on pandud hoiatustrahv. Kuna tuttavale ei olnud selge, miks trahv tehti ning lisaks veel sellises vääringus, palus ta kaebajal seda uurida. Kaebaja oli sel ajal korralisel puhkusel, luges hoiatustrahvilt patrullis olnud isiku nime – A. K. – ning teades, et patrullis olevatel isikutel on kaasas telefon helistas patrulli numbril. Kuid patrulli telefonile vastas meesterahvas, kes ei olnud patrullis ning kes ütles, et A. K. on koos S. väljas. Kaebaja helistas siis A. K. telefoninumbril, mille A. K. oli talle varasemalt andnud ning palus võimalusel tulla antud aadressile. Patrullis olnud E. S. ja A. K. tulid mõne aja pärast kohale ning trahvi tegemise põhjuste küsimise peale vastasid patrullijad, et tänavakoristusfirma oli neile teatanud, et sõiduk oli lumekoristusel ees. Kaebajale ja tema tuttavale tundus põhjendus ebaloogiline, sest tänav oli puhas, lumeta oli ka pargitud sõiduki alune. Kuna ka mingit meediateavitust valesti parkijate laustrahvimistest polnud tehtud, tekitas maksimummääras määratud hoiatustrahvi summa lisaküsimusi. Hiljem, koju jõudes helistas kaebaja E. S.le, uurimaks lauskaristamise tagamaid; ka avaldas ta arvamust, et tavapäraselt teavitatakse laustrahviaktsioonidest inimesi meedia vahendusel või pannakse hoiatavad sildid ja alles siis asutakse hoiatustrahve tegema. Seekord igasugune eelnev teavitus puudus. Konkreetse menetlusega seonduvat kaebaja ei puudutanud. Kaebaja ei nõustu mingil juhul E. S. ja A. K. ettekandes tooduga, nagu olnuks nii tema kui tema tuttav alkoholi lõhnadega. Vastanuks see tegelikkusele, pidanuks patrull takistama kaebaja tuttavat autorooli istumast ja kutsuma kohale politsei, mida aga ei tehtud. Kaebaja ei olnud alkoholi tarbinud ega ole see mingite tõenditega distsiplinaarjuurdluses ka tuvastatud. Ebaõige on ettekandes väidetu, nagu oleks kaebaja lubanud negatiivset meediakajastust. Mingit sellekohast väidet ta ei esitanud - juba oma ametikohast tulenevalt olnuks see ebaeetiline, ebalojaalne ja seega võimatu. 3.2 Kaebaja ei nõustu, et distsiplinaarmenetluse raames on tõendatud tema poolt ATS §-s 84 p 3 kirjeldatud vääritu teo toimepanemine. Kaebaja leiab, et MUPO sisekorraeeskirjade rikkumine iseenesest ei saa olla kvalifitseeritav vääritu teona, kuivõrd ATS § 84 p 1 ja p 2 sätestavad rikkumisena teod, mis pannakse kaebajale süüks kui sisekorraeeskirja rikkumised; ühtegi tegu, mis oleks kvalifitseeritud vääritu teona ja teda ennast, kolleege, Tallinna linna ja ametit diskrediteerinud, ta pole toime pannud ning seda pole tõendanud ka vastustaja. Kaebaja leiab, et diskrediteeriva tegevuse sisustamine ei vasta seni kohtupraktikas antud selgitustele. Vastustaja pole millegagi tõendanud, et tema väidetava rikkumise tulemusena oleks MUPO või Tallinna linna või tema enda või kolleegide maine ja usaldusväärsus kuidagi 2 kahjustunud. Seega pole alust süüdistada kaebajat vääritus teos ega diskrediteerimises. Kaebaja leiab, et vastustaja on küll viidanud avaliku teenistuse eetikakoodeksi (ATEK) p-de rikkumisele, kuid pole viidanud, milles seisnes näiteks temapoolne põhiseaduse mitteaustamine, milles seisnes tema avaliku võimu kasutamine mitte avalikes huvides või millal ta kui ametnik suhtles inimestega ebaviisakalt või kuidas ta on pidurdanud ATEK-s sätestatud põhimõtete levikut. Nimetatud süüdistused on otsitud, paljasõnalised ja tõendamata. 3.3 Kaebaja leiab, et vastustaja poolt märgitud, karistamise aluseks võetud ja teda iseloomustavad asjaolud on osaliselt ebaõiged ja osaliselt asjassepuutumatud. Ebaõige on karistusdokumendis väide, nagu oleks ametnik K. V. kinnitanud, et kaebaja on ka varem kohatult käitunud. Vastustaja on kaebaja tuttava, A. R.i selgitused lugenud ebausaldusväärseteks, põhjendamata, miks. Samas on vastustaja lugenud kaebajale karistuse määramisel asjakohaseks fakti, et A. R. oli rikkunud 13.01.2012.a liikluskorraldusnõudeid oma sõiduki xxx xxx parkimisel. Kaebaja leiab, et nimetatud asjaolu ei saa kuidagi mõjutada talle distsiplinaarkaristuse määramist ja on seetõttu asjakohatu. Karistamisel on vastustaja märkinud ka asjaolu, nagu oleks kaebaja oma käitumisega seadnud ohtu võrdse kohtlemise printsiibi MUPO ametnike poolt väärtegude menetlemisel, sekkunud patrulliosakonna ametnike töösse, rikkudes subordinatsiooni ning häirides patrullitöö põhimõtteid. Kaebaja sellega ei nõustu – ta ei ole nõudnud ei tuttava trahvi tühistamist ega selle muutmist, sekkunud nende töösse ega häirinud nende tööd.
5. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja esitab sellele järgmised vastuväited. 4.1 Nähtuvalt kaebusest puuduvad kaebajal pretensioonid distsiplinaarasja menetluslikule küljele, kuid esinevad vastuväited sisulistes asjaoludes. Samas on kaebaja oma kaebuses omaks võtnud asjaolu, et ta sekkus väärteomenetlusse ilma, et tal vastav õigus oleks, kutsudes ametnikud E. S. ja A. K. välja ning pärides neilt aru viimaste tegevuse osas, samuti helistades E. S.le. Kaebaja joobes olek või joobe puudumine ei evi antud vaidluses olulisust, kuna kaebaja suhtes langetatud distsiplinaarkaristus ei ole määratud joobes oleku eest. Õige on kaebaja järeldus, et tema poolt lubatud negatiivne meediakajastus oleks juba tema ametikohast tulenevalt ebaeetiline ja ebalojaalne. Seega ei saa vaidlust olla ka asjaolu üle, et igasugune tegevus, mis võib kahjustada vastustajat ning vastutaja ametnike mainet, on taunitav. Õige on kaebaja väide, et karistuskäskkiri tugineb paljuski distsiplinaarjuurdluse kokkuvõttele, kuid arusaamatuks jääb, millises osas on vastustaja jätnud nimetatud kokkuvõttele esitatud vastuväited karistuskäskkirjas tähelepanuta. Vastustaja hinnangul on kõiki kaebaja vastuväiteid käskkirjas analüüsitud. 4.2 Kaebuses asub kaebaja seisukohale, et ta ei ole toime pannud diskrediteerivat tegu. Vastustaja hinnangul on kaebuse esitaja selline väide meelevaldne ning ümber lükatud distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõenditega. Kaebaja, kes peaks oma ametikohast tulenevalt olema vägagi informeeritud väärteomenetluse üldpõhimõtetest ning suutma hinnata, mil moel tema tegevus võib välja paista kolmandatele isikutele, ei adunud 13.01.2012.a, et ta sekkub menetlusseadust rikkudes ja kohatult teiste ametnike töösse, millest jääb asjasse puutuvatele isikutele ametit kahjustav mulje. Samuti jääb vastustajale mõistetamatuks kaebaja seisukoht, et ta ei takistanud ega seganud ametnikke nende töös, kuigi ta nad sündmuskohale kutsus ning hiljem ka telefonitsi küsitles viimaste vahetuse ajal teemadel, millesse ta sekkuma ei oleks pidanud. Osas, kus kaebaja heidab vastustajale ette käskkirja motiveeritust, oleme seisukohal, et karistuskäskkiri on igati motiveeritud ning karistus on määratud kaalumise tulemina. Vastavalt ATS § 84 p-le 3 on vääritu tegu süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. Seega iseloomustavad vääritut tegu järgmised tunnused: 1) tegemist on süülise teoga; 2) see tegu peab olema vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega või ametnikule esitatavate 3 eetiliste nõuetega või diskrediteerima ametnikku või ametiasutust. Seega piisab vääritu teo toimepanemiseks ühe viimatinimetatud asjaolu – vastuolu üldtunnustatud kõlblusnormidega või vastuolu ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või ametniku või ametiasutuse diskrediteerimine – esinemisest. Nõutav ei ole kõikide eelmises lauses nimetatud komponentide üheaegne esinemine; 3) ei ole oluline, kas vääritu tegu pannakse toime teenistuses või väljaspool teenistust. 4) Kaebajale ette heidetav tegevus ei saa ühelgi juhul olla aktsepteeritav ja korrektseks loetav. Seadusevastane väärteomenetlusse sekkumine asutuseväliste isikute juuresolekul on ilmselges vastuolus eelmises lauses nimetatud kohustusega. 4.3 Kaebuses toodud väited ja pretensioonid on ainetud ning ei anna alust selle rahuldamiseks. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on kaalutlusõiguse alusel antav haldusakt. Kaalutlusruum on seejuures avar, ulatudes karistamata jätmisest kuni kõige rangema karistuse – teenistusest vabastamiseni, kusjuures süüteo eest võib järgneda mis tahes karistus noomitusest vabastamiseni. Distsiplinaarkaristus ei tohi olla ilmses vastuolus süüteo raskuse, selle toimepanemise asjaolude ning töötaja eelneva käitumisega, sh tuleb pidada teenistuja tööalast iseloomustust kohaseks tõendiks. Karistusotsus on sündinud põhjaliku kaalutlemise tulemina, mis nähtub ka vastavast käskkirjast. KOHTU PÕHJENDUSED
6. Kohus kuulanud ära menetlusosaliste seletused, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb järgmistel põhjendustel rahuldada. 5.1 Kaebajat on karistatud vääritu teo toimepanemise eest. ATS § 84 p 3 järgi on vääritu tegu süüline tegu, mis on vastuolus üldtunnustatud kõlblusnormidega, ametnikule esitatavate eetiliste nõuetega või diskrediteerib ametnikku või ametiasutust, sõltumata sellest, kas niisugune tegu pandi toime teenistuses või väljaspool teenistust. 5.2 Vastustaja esindaja selgituste kohaselt sai kaebaja ja MUPO maine kahjustada seetõttu, et kaebaja seadis kolmanda isiku A. R. suhtes langetatud hoiatustrahviotsuse õigsuse kahtluse alla viimase juuresolekul (tl 133). Vastustaja esindaja leidis, et kaebaja poleks tohtinud MUPO tegevust avalikult kritiseerida ning märkis, et „[d]iskrediteerimist ei oleks olnud, kui kaebaja oleks asju lahendanud majasiseselt“ (tl 133-134). Seega on kaebajat karistatud MUPO tegevuse avaliku kritiseerimise eest. Asja arutamise käigus on selgunud, et kaebaja kriitika oli põhjendatud, kuna MUPO otsus oli ebaõige. Nimelt on MUPO parkimiskontrolli osakonna vaneminspektori 13.03.2012.a kirjaliku hoiatamismenetluse tühistamise määrusega väärteoasjas nr 12001768 kirjaliku hoiatamismenetluses koostatud trahviteade tühistatud ja väärteomenetlus lõpetatud (tl 111). Määrusest nähtuvalt „ei ole sõiduki eest vastutav isik toime pannud talle süüks arvatavat väärtegu ja asja menetlus kuulub väärteo tunnuste puudumise tõttu lõpetamisele“ (samas). Seega ei olnud kolmas isik liiklusseaduse nõudeid parkimisel rikkunud. Kuna asjas pole tuvastatud, et kaebaja oleks MUPO ametnikega suheldes olnud joobes või käitunud muul viisil vääritul moel (vt vastustaja esindaja selgitusi kohtuistungil, tl 137), siis ei leia kohus, et kaebaja põhimõtteliselt õige kriitika ebaõige hoiatustrahviotsuse suhtes tema enda või MUPO mainet rikkus ega nõustu ka kaevatava käskkirja seisukohaga, et kaebaja „tegu on taunitav üldisest õiglustundest lähtuvalt“ (tl 11). 5.3 Seega pole kaebaja pannud toime vääritut tegu ATS § 84 p 3 järgi, mistõttu on teda karistatud õigusvastaselt ja kaevatav käskkiri kuulub seetõttu tühistamisele.
7. Menetluskuludest. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja taotleb vastustajalt menetluskulude väljamõistmist summas 630,97 eurot (tl 112-118, 139, 148-150). Menetluskulud, mis koosnevad õigusabikuludest, on 4 kantud ja kohased. Kuna kohus kaebuse rahuldab, siis kuuluvad kaebaja menetluskulud vastustajalt väljamõistmisele. Indrek Paukštys Kohtunik 5