§-st 228 ja 223. Eeltoodust tulenevalt palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevuse 262,70 eurot, viivise perioodi 25.12.2010 – 20.04.2011 eest summas 6,64 eurot ja viivise 0,5% põhivõlast (s.o 138,05 eurot) päevas alates 21.04.2011 kuni põhivõla tasumiseni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue tuleneb
Antud norm ei ole asjassepuutuv ning selle alusel ei saa hageja esitada maksunõuet. Hageja ja kostja vahel 23.03.2009 sõlmitud kokkuleppe p-s 3 lepiti kokku hageja kinnisasjale kostja kasuks tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises kostjale kuuluva vee- ja kanalisatsioonitorustikuga seonduva piirangu kehtestamiseks tehnorajatiste kaitsevööndi ala ulatuses. Isiklik kasutusõigus tehnorajatiste omamiseks hageja kinnistul seati omaniku nõusolekul ehk tema vabatahtliku privaatse õigusakti tulemusena. Isiklik kasutusõigus ei ole kasutusvaldus, hageja ja kostja ei leppinud kokku kasutusvalduse seadmises. Kokkuleppe kohaselt on kostjal õigus omada hageja kinnisasja maapõues tehnorajatisi, neid kasutada ja kohustus tehnorajatisi hooldada, remontida, kanda tehnorajatisega seonduvad kulud ning taastada tööde teostamise järgselt kinnisasjal eelnev olukord. Isikliku kasutusõiguse sisu on kokkuleppes ammendavalt sisustatud, sisaldades hageja talumis- ja hoidumiskohustust ning kostja kui tehnorajatise omaniku kohustusi kinnisasja kasutamisel. Kokkuleppe p-s. 3.6 jj on hageja ja kostja kokku leppinud isikliku kasutusõiguse kehtivuse ajaks igakordse kasutaja kohustused. Kohustused on määratletud piisava täpsusega, arvestades konkreetse valdkonna eripära. Muuhulgas sedastab kokkuleppe p 3.6.5 kostja kohustuse tasuda isiklikul kasutusõiguse esemel lasuvad maksud ja koormatised vastavalt isikliku kasutusala suurusele ning kõik isikliku kasutusõiguse eseme majandamise ja muud kulud. Isikliku kasutusõiguse esemega seonduvate maksude ja koormatiste all on mõeldud
2 ja
RS § 154 lg-tes 2-4 sätestatud tehnorajatiste talumiskohustuse eest ette nähtud tasu, millele on viidatud ka notariaalakti lisas akti tõendaja poolt antud selgitustes p 9.5, kuid kuna hageja ja kostja leppisid kokku tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises, ei kohaldu nimetatud alused kõnealuse lepingu osas. Et isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnorajatis, 3 on sellega seonduvate kulude all mõeldud tehnorajatisele tehtavaid kulutusi. Muud rahalise kohustuse elemendid, mis kuuluvad tasumisele kostja poolt, oleks pidanud olema kokkuleppes eraldi kindlaks määratud: tsiviilseadustiku üldosas seadus § 54 lg 2 kohaselt ei ole kinnisasja osaks võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud tehnorajatis, seega ei ole hageja nõudel õiguslikku alust. Hageja ei eita, et kostja kasuks on seatud hageja kinnisasjale tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus tehnorajatiste kaitsevööndi ala ulatuses. Kuna hageja ja kostja ei sõlminud kokkulepet kinnistuga kaasnevate prognoosimatute kulutuste kandmises kostja poolt, ei ole nõude esitamine lepingulisel alusel võimalik. Hageja võiks nõude esitada üksnes delikti alusel. Isegi lepingu tõlgendusraskuste korral ei saaks tõlgendada lepingupoolte ühist tahet vastuolus lepingu eesmärgi ja olemusega, milleks oli isikliku kasutusõigus seadmine tehnorajatise paigaldamiseks hageja kinnisasjal, mitte kasutusvalduse seadmine. Ühtlasi on hageja käitumine vastuolus tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 sätestatud hea usu põhimõttega, mille kohaselt ei ole õiguste teostamine lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Eeltoodust tulenevalt palub kostja jätta hagi rahuldamata. Kohtu põhjendused Käesoleva asja hind on 262,70 eurot. Kohus leiab, et asja võib lahendada lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 alusel. TsMS § 405 lg 1 järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega ning poolte poolt menetluse käigus esitatud tõenditega ja kuulanud ära pooled, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et hageja ning kostja on 23.03.2009.a sõlminud kanalisatsioonirajatiste võõrandamise lepingu, isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu, kanalisatsiooniteenuste osutamise lepingu, veeteenuste vahendamise lepingu ning asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse (tlk 8 – 21). Kõnealuse lepingu p 1.1 kohaselt on lepingu esemeks hagejale kuuluv XXX külas asuv kinnistu nimetusega a/ü T üldmaa (kinnistusregistri nr XXX). Lepingu p 3.1 kohaselt on hageja seadnud eespool nimetatud kinnistule esimesele vabale järjekohale tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse, mille kohaselt on kostjal õigus omada lepingu p 1.1 nimetatud kinnistuga püsivalt ühendatud 108,5 m veetorustikku, 1944 m kanalisatsioonitorustikku (sh 13 m planeeritavat kanalisatsioonitorustikku) ning kahte kanalisatsioonipumplat, kasutada tehnorajatisi sihipäraselt ning samuti teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatiste ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks. Lepingu p 3.6.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse kehtimise ajal on kostja kohustatud kandma isikliku kasutusõiguse esemel lasuvad maksud ning koormatised vastavalt isikliku kasutusõiguse ala suurusele ning kõik isikliku kasutusõiguse eseme majandamise ja muud kulud. Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud hagejalt, hüvitab kostja need hagejale vastavalt esitatud arvetele. 4 Hageja poolt kostjale esitatud arvetest nr 2/10-11 ja 3/10-11 (tlk 22-23) nähtuvalt on kõnealused arved esitatud tarbitud vee ning isikliku kasutusõiguse tee ala talvise hoolduse eest. Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et kostja on kõnealustest arvetest tasunud tarbitud vee eest küsitud summad ning jätnud tasumata tee ala talvise hoolduse eest nõutud summad kokku 138,05 euro ulatuses. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas isikliku kasutusõiguse esemeks on osa kinnistust või üksnes tehnorajatis ning kas sellest tulenevalt on kostjal kohustus tasuda kinnisasja igapäevase korrashoiuga seotud kulud. Hageja on seisukohal, et isikliku kasutusõiguse esemeks on lepingu p 3.3 märgitud isikliku kasutusõiguse ala ning kostja kohustused on piiritletud vaid isikliku kasutusõiguse ala suurusega. Hageja leiab, et tulenevalt asjaõigusseaduse (
) §-dest 228 ja 223 on kostja kohustatud tasuma talvise teehoolduse kulud.
lg 1 ja 2 sätestavad, et kasutusvalduse esemel lasuvad maksud ja võlaintressid tasub ning koormatised, majandamis- ja muud kulud kannab kasutusvaldaja vastavalt oma õiguste kestusele. Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud omanikult, on kasutusvaldaja kohustatud talle need samas ulatuses hüvitama. Kostja leiab, et käesoleval juhul ei ole
Isiklik kasutusõigus ei ole kasutusvaldus ja hageja ja kostja ei ole kokku leppinud kasutusvalduse seadmises. Vastavalt
lg 1 ja 2 isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele. Poolte vahel sõlmitud lepingu p 3.1 kohaselt on kostjal õigus omada hagejale kuuluva kinnistuga püsivalt ühendatud veetorustikku, kanalisatsioonitorustikku ja kahte kanalisatsioonipumplat, kasutada neid tehnorajatisi sihipäraselt ning teostada kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatiste ehitamiseks, remontimiseks, korrashoiuks, hooldamiseks ja kasutamiseks. Kõnealuse lepingu p 6.1 nähtub, et pooled on kokku leppinud kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna kinnistusregistrisse registriosa nr XXX tasuta isiklik kasutusõigus kostja kasuks maatükiga püsivalt ühendatud tehnorajatiste (veetorustik, kanalisatsioonitorustik, kaks kanalisatsioonipumplat) ehitamiseks, omamiseks ja kasutamiseks kasutusõiguse alal vastavalt 23.03.2009 sõlmitud lepingu punktidele 3.1 – 3.7 ja lepingu lisaks nr 2 olevale plaanile. Asjaolu, et isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnorajatis, on pooltele lepingut sõlmides selgitanud ka notar (lepingu p 9.2). Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kostja seisukohaga, et kostja kasuks seatud isikliku kasutusõiguse esemeks on siiski tehnorajatis, mitte osa hagejale kuuluvast kinnistust.
kohaselt lisaks §-des 225–227 sätestatule kohaldatakse isiklikule kasutusõigusele reaalservituudi vastavaid sätteid. Kui isiklik kasutusõigus on seotud valdamisega, kohaldatakse kasutusvalduse vastavaid sätteid. Kohtu hinnangul ei ole kostja kasuks seatud isiklik kasutusõigus seotud valdamisega, vaid kasutamisega. Vastavalt
Õiguskirjanduse kohaselt sellist võimu omab kasutusvaldaja, kes on õigustatud kasutama kinnisasja ja omandama selle vilju (
lg 1), ning piiratumal kujul ka isik, kelle kasuks on seatud isiklik kasutusõigus elamule, mis annab õigus kasutada elamiseks kinnisasjal asuvat elamut või selle osa koos elanike ühiseks kasutamiseks määratud ruumide, sisustuse ja seadmetega (
Teiste isiklike kasutusõiguste sisu kujundamisel on aga aluseks reaalservituudi vastavad sätted, mis ei anna õigustatud isikule õigustatud asja vallata. Õigustatud isikul on vaid õigus kinnisasja teatud viisil kasutamiseks (
lg 1)(R.Tiivel, Isikliku kasutusõigusega seotud probleeme, Juridica I/2012 lk 3141). Kasutamine seevastu seisneb üksnes asja kasulike omaduste tarbimises ja asjalt viljade saamises. Hageja leiab, et isiklik kasutusõigus on seotud kinnistu valdamisega, kuna vastasel juhul ei oleks võimalik teostada lepingu p 3.1 sätestatud tegevusi. Poolte vahel sõlmitud 5 lepingu p-dest 9.3 – 9.11 nähtuvalt on notar tehingu tegemisel pooltele selgitanud asjassepuutuvaid norme, muuhulgas TsÜS § 54 lg 2,
ning
§-e 172 ja 176 – 181. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et lepingut sõlmides ei olnud poolte tahteks seada valdamisega seotud isiklikku kasutusõigust, kuivõrd sellisel juhul ei kuuluks kohaldamisele reaalservituudi sätted, vaid kasutusvalduse sätted ning seega ei oleks notar oma selgitamiskohustust korrektselt täitnud. Kohtul puudub alus eeldada, et notar on tehingut kinnitades poolte tahtest valesti aru saanud. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja viide
asjakohane, kuivõrd käesoleval juhul kuuluvad kohaldamisele reaalservituudi vastavad sätted, mitte kasutusvalduse vastavad sätted. Vastavalt
lg 1 reaalservituut annab õiguse teha üksnes neid tegusid, mis servituudi sisust tulenevalt on valitseva kinnisasja huvides vajalikud. Reaalservituudi sisu määratakse poolte kokkuleppega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Seega ei tohi tulenevalt
lg 1 mõtte kohaselt reaalservituudi teostamisel kõrvale kalduda kokkulepitud ja kinnistusraamatusse kantud servituudi sisust. Lepingu p 3.6.5 kohaselt on pooled kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse kehtimise ajal on kostja kohustatud kandma isikliku kasutusõiguse esemel lasuvad maksud ning koormatised vastavalt isikliku kasutusõiguse ala suurusele ning kõik isikliku kasutusõiguse eseme majandamise ja muud kulud. Kui maksud, koormatised või kulutused on sisse nõutud hagejalt, hüvitab kostja need hagejale vastavalt esitatud arvetele. Kuivõrd kohus on eespool selgitanud, et poolte vahel sõlmitud lepingu mõtte kohaselt on isikliku kasutusõiguse esemeks tehnorajatis, siis saab lepingu p 3.6.5 nimetatud kulude all käsitleda tehnorajatisele tehtavaid kulutusi, mitte hageja kinnistu korrashoiuks tehtud kulutusi. Teeala talvise hoolduse kulusid ei saa lugeda tehnorajatise majandamise kuludeks, vaid nimetatud kulude näol on tegemist hageja kinnistu korrashoiu kuludega. Nimetatud kulude kostja poolt kandmise kohustust lepingu p-st 3.6.5 ei tulene, samuti pole pooled üheski muus lepingu punktis sellise kohustuse kandmises kokku leppinud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostjalt teeala talvise hoolduse kulude väljamõistmiseks on põhjendamatu. Kuna kostjal puudus kohustus tasuda teeala talvise hoolduse kulusid, siis ei pea kohus põhjendatuks mõista kostjalt välja hageja poolt kohtuväliste läbirääkimisega seotud advokaadikulud summas 124,65 eurot. Seega tuleb hagi jätta täies ulatuses rahuldamata. Protokolli parandamise taotluste lahendamine Vastavalt TsMS § 442 lg-le 5 lahendab kohus otsusega veel lahendamata taotlused. 28.11.2012 esitas hageja taotluse 23.11.2012 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks, kus palub parandada enda poolt kohtuistungil öeldut. 04.12.2012 esitas kostja taotluse 23.11.2012 toimunud kohtuistungi protokolli parandamiseks. TsMS § 53 lg 2 kohaselt menetlusosalistel on õigus tutvuda protokolliga ja esitada taotlus protokolli parandamiseks kohtule kolme tööpäeva jooksul, alates protokolli allkirjastamisest. Protokoll kirjutati alla 26.11.2012 ja edastati hagejale ja kostjale 27.11.2012, seega on hageja taotlus esitatud tähtaegselt ning kostja poolt ei ole esitatud protokolli parandamise taotlust tähtaegselt. Kohus leiab, et hageja ja kostja taotlus kohtuistungi protokolli parandamiseks tuleb jätta rahuldamata. Protokoll ei ole stenogramm. TsMS §-s 50 on sätestatud protokolli kohustuslik sisu, vastavalt mille lõikele 1 peab protokoll kajastama menetlustoimingu olulist käiku ja muud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist. Sama paragrahvi lõike 1 punkti 8 kohaselt peab protokollis olema kirjas menetlusosaliste nõuete ja vastuväidete põhisisu ulatuses, milles see ei ole kajastatud kohtule esitatud kirjalikes dokumentides. Seega peab protokollis olema kirjas vaid kostja seisukohtade põhisisu, mitte kogu kostja esindaja poolt istungil räägitu. Kohus leiab, et 23.11.2012 toimunud istungi protokoll sisaldab antud asja lahendamise või võimaliku edasikaebamise seisukohalt olulist ja 6 kostja seisukohtade põhisisu, mistõttu tuleb hageja ja kostja taotlus protokolli parandamiseks jätta rahuldamata. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hageja nõuet ei rahuldanud, siis on põhjendatud jätta menetluskulud täielikult hageja kanda. Menetlusosaline võib nõuda Harju Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (TsMS § 174 lg 1, 3 ja 6). Marget Henriksen kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.