2-11-21675 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Maire Lukk Otsuse tegemise aeg ja koht 05. detsember 2012 kell 15.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviila

§ 76lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6,§ 367 lg 1 ja 4, § 455 lg 1.

1. Hageja andis vara lepingu perioodiks liisinguvõtja valdusesse ja kasutusse 14.03.2007 (tl 17). Liisinguvõtja kohustus liisingulepingu alusel tasuma hagejale lepingus sätestatud makseid vastavalt maksegraafikule (tl 11). 14.03.2007 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja juhindudes lepingu punktist 11.1 ja üldtingimuste punktist 6.3 kindlustuslepped (tl 18-20), mille kohaselt oli kindlustusandjaks AS Hansa Varakindlustus, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Liisinguvõtja kohustus kindlustusmaksed tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlustusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras. Liisinguvõtja rikkus lepingust, kindlustuslepetest ja teenuste lisast tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata lepingu, kindlustuslepete alusel tasumisele kuuluvad põhiosa- ja intressimaksed ning kohustusliku liikluskindlustuse- ja kaskokindlustusmaksed. Liisinguvõtja poolt on hagejale tasumata esitatud arved (debitoorne võlgnevus – põhiosa- ja intressivõlgnevus ja kaskokindlustusmaksed) kokku summas 1041,20 eurot (tl 21-29). Liisinguvõtja jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja liisinguvõtja eest Seesam Kindlustuse AS-ile vara liikluskindlustusmaksed summas 59,44 eurot (tl 37-38). Hageja on arvestanud tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas summas 18,70 eurot (tl 30-36).
2. Seoses võlgnevusega edastas hageja kostjale 18.12.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta (tl 40), milles informeeris võlgnevuse suurusest ja palus võlgnevuse tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja või võtta hagejaga ühendust kokkulepete sõlmimiseks. Liisinguvõtja võlgnevust ei kustutanud ja hagejaga ühendust ei võtnud, mistõttu luges hageja lepingu erakorraliselt võlgnevuse tõttu üles. Seoses lepingu ennetähtaegse lõpetamisega kohustus liisinguvõtja anda hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Kuna kostja vara ei tagastanud, oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks tagastusteenust pakkuva koostööpartneri Credit Expert OÜ poole. Vara valdus taastati 20.01.2010 (tl 41). Hageja andis vara võõrandamiseks OÜ-le Balti Realiseerimiskeskus (tl 42). Credit Expert OÜ ja OÜ Balti Realiseerimiskeskus esitasid hagejale arved kokku summas 423,95 eurot, milline on hageja poolt tasutud (tl 43-46).
3. Vara realiseerimisest saadu ei katnud hageja lepingust tulenevat nõuet kostja vastu. Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 2861,04 eurot (vara jääkmaksumus 1317,75 eurot, debitoorne võlgnevus 1041,20 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud 423,95 eurot, kindlustus 59,44 eurot ja viivis 18,70 eurot). Vara realiseeriti 2041,81 euroga 06.02.2010 (tl 47). Kostja on hagejale tasunud 8,99 eurot. Seega on hagejale tekkinud kahju 806,24 eurot (2861,04-2045,81-8,99) (tl 48-49). Kostja ei ole võlgnevust tasunud vaatamata meeldetuletustele (tl 50-51).
4. Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et hagejal puuduvad andmed, et kostja on teavitanud hagejat liisinguvõtja surmast 14.05.
5. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldati liisinguvõtja surma kohta pärimisteade alles 14.09.2009 ning pärimistunnistuse väljastamise kavandatavaks tähtpäevaks 07.10.
6. Seega ei saanud hagejal mais 2009 olla võimalik kontrollida kostja õigust lepinguga seotud tahteavalduse tegemiseks. Kuivõrd liisingulepingu 2 2-11-21675 täitmine on võimalik ka ilma liisinguvõtja isikliku osavõtuta, ei lõppenud leping iseenesest liisinguvõtja surmaga juhindudes

§ 186p 7.

Hageja leiab, et lepingu jätkamine ning lõpetamine alles peale täiendavate liisingumaksete arvete esitamist ei ole kostjale tekitanud kahju. Kostja oli teadlik, et kui leping lõpetatakse, siis kuulub vara võõrandamisele ning kui võõrandamisest saadud summa ei kata lepingulist võlgnevust, tuleb kostjal hagejale nimetatud summade vahe hüvitada. Selline tagajärg oleks ilmnenud nii lepingu lõpetamisel kokkuleppel kostja avalduse alusel kui ka lepingu ülesütlemise tõttu. Hageja selgitab, et kui täiendavaid arveid ei oleks esitatud, oleks nimetatud summad kajastanud sõiduki jääkväärtuse all, kuid nüüd kajastuvad need debitoorse võlgnevuse all.

1. Hageja selgitab, et tal ei olnud huvi ega mõjuvat põhjust lepingu erakorraliseks ülesütlemiseks. Veelgi enam, hagejale ei olnud pikka aega teada lepinguga seotud volitusi omav isik, kellel oleks olnud õigus lepingu lõpetamisega seotud avaldusi teha – pärimistunnistus on vastavalt kinnistusraamatu andmetele (tl 85) välja antud alles 22.12.
2. Hagejal ei ole õigust lepingut lõpetada selleks volitamata isiku avalduse alusel. Eeltoodust lähtuvalt ei oma tähtsust ka kostja väidetavalt esitatud tahteavaldused ega sõiduki väärtus 2009 suvel. 9.

§ 367lõikes 1 on toodud lahtine loetelu võlgniku hüvitatavatest kuludest.

See ei välista teiste lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise nõuet. Lisaks on üldtingimuste punktis 7.5.1 sätestatud, et kui hageja kannab sõiduki valduse ülevõtmisega lisakulusid, kohustub võlgnik need kulud hüvitama. Samasugune nõue on täiendavalt sätestatud 18.12.2009 saadetud teatise pöördel olevas liisingueseme müügiprotseduuri kirjelduse punktis 2 (tl 86). Kuivõrd sõiduki valduse võttis üle Credit Expert OÜ, kes vastavalt üleandmise-vastuvõtu aktile läks sõiduki asukohta, kaevas selle ise lumest välja ning vedas sõiduki puksiirabiga ettenähtud kohta, on piisavalt selge, et kostja ise sõidukit ei tagastanud ning tagastamisteenust osutav ettevõte on teinud sõiduki valduse ülevõtmiseks toiminguid ning nende eest on tagastajal õigus saada tasu. Kostja vastustest saab eeldada teadis sõiduki tagastamise kohustustest ning müügiprotseduurist, kuna kostja on teatanud hagejale, kus sõiduk asub, see aga ei tähenda, et kostja sõiduki tagastas. Kuivõrd peale lepingu ülesütlemist sõidukit ei tagastatud, oli hageja sunnitud pöörduma OÜ Credit Expert poole. Hageja selgitab ka, et lepingu ülesütlemisel on kostjal kohustus liisinguese tagastada (tuua hagejale tagasi), mitte hagejal kohustus liisinguesemele ise järele minna ning see vastu võtta. Selleks ongi lepingus sätestatud liisingueseme ülevõtmisega seotud lisakulud. Hageja majandus-ja kutsetegevuseks ei ole sõidukite tagastamisteenus, seda osutavad hagejale vastavad ettevõtted. Hagejal on lepingu poolena eelkõige finantseerimiskohustus. Samuti ei seisne hageja majandus- ja kutsetegevus sõidukite võõrandamises. Kuivõrd lepingu tähtaegse ja korrektse täitmise korral ei oleks hageja pidanud tegelema sõiduki võõrandamisega, ei saa seda pidada ka hageja oma vastutuseks. Seega ei vasta tõele ka kostja seisukoht, mille kohaselt ei tulene sõiduki võõrandamisega seotud kulu lepingu ülesütlemisest. Vastavalt liisingueseme müügiprotseduuri punktile 7 tegeleb sõiduki võõrandamisega professionaalne sõidukite müügiga tegelev ettevõte. Punkti 6 kohaselt kuuluvad sõiduki võõrandamisega kaasnevad kulud võlgniku poolt hüvitamisele. Samuti on ka lepingu üldtingimuste punktis 7.4 toodud, et sõiduki võõrandamisest saadud rahasumma arvelt kuuluvad kustutamisele ka sõiduki võõrandamisega seotud kulud.

1. Hageja on seisukohal, et sõiduki võõrandamise hind oligi selle turuväärtuseks, kuivõrd just selle hinnaga leidus sõidukile ostja. Eeltoodu näitab, et pakutav kaup ja soovitav hind olid vastavuses. Hageja on esitanud sellekohase tõendina hagiavalduse lisaks oleva müügiakti. Hageja märgib ka, et üleandmis-vastuvõtu akti kohaselt esinesid sõidukil puudused: aku vaja vahetada, esistange kriibitud, kapotil kivitäkked, parempoolne tagatiib kriibitud, rehvid kulunud, esistangel paremalt poolt kate puudub. Kostja vastuväited
2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 3 2-11-21675
3. Kostja tunnistab, et hageja ja liisinguvõtja vahel sõlmiti 14.03.2008 järelmaksuga müügileping nr XXX ning, et peale liisinguvõtja surma XXX katkesid lepingust tulenevate maksete tegemine. Samuti tunnistab kostja, et peale liisinguvõtja surma on vastavalt pärimisseadusele lepingust tulenevad kohustused üle läinud pärijale ehk kostjale.
4. Liisinguvõtja surma hetkel ei olnud liisinguvõtjal võlgnevusi hageja ees. Kostja on 14.05.2009 teavitanud hagejat liisinguvõtja surmast ning soovist leping lõpetada, kuna kostjal puudus lepingu jätkamiseks huvi, seoses asjaoluga, et kostja on alaealine. Kostja teavitas hagejat koheselt lepingu lõpetamise soovist ja sõiduki asukohast. Kostjale selgitati, et leping lõpetatakse ja sõiduk võõrandatakse. Juulis 2009 teavitas hageja töötaja, et kuna lepingu eset on kasutatud, siis tuleb lepingut jätkata. Alles 19.01.2010 helistati hageja poolt uuesti ja 20.01.2010 teisaldati sõiduk. Hageja on olnud teadlik liisinguvõtja soovist, kuid on vaatamata sellele jätkanud arvete esitamist, mistõttu on hageja käitunud hea usu põhimõtte vastaselt.
5. Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et hageja oleks lepingu lõpetamisel pidanud arvestama

§ 196lg 1 ja kostja tahteavaldusega.

Hageja poolt anti kostjale mõista, et sõiduki valdus võetakse koheselt üle ja leping lõpetatakse erakorralise lepingu ülesütlemise sätete alusel. Tegelikus aga lõpetati leping 08.01.2010, millega lõpetati leping kostjale kahjulikult, kuna sõiduki võõrandamisel 2009 suvel oleks olnud sõiduki väärtus oluliselt suurem. Käesoleval juhul on juhindudes

§ 367lg 3 tähtis sõiduki väärtus selle tagastamise hetkel, mitte müügihind.

Lisaks tegi kostja kõik endast oleneva, et hageja saaks viivitamatult valduse üle võtta juhindudes üldtingimuste punktist 7.5, kuid hageja viivitas sellega põhjendamatult. 15. Kostja ei nõustu hagejaga, et kostja kanda jäävad vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud. Vara väärtusele ei oleks pidanud juurde arvestama nimetatud kulusid. Lepingu lõpetamisel peab kostja tasuma üldjuhul veel tasumata võlgnetavad liisingumaksed miinus intress ja kulud, mis ei ole seotud liisingueseme omandamisega (nt kindlustuskulud). Lisaks intressi saab nõuda üksnes aja eest, millal krediiti reaalselt kasutati. Kostja ei nõustu, et kostja peab kandma vara ülevõtmise kulud, kuna tõendamata on, et kostja on rikkunud liisingueseme viivitamata tagastamise kohustust. Tagastusteenust ei saa pidada lisakuluks

§ 367lg 4 tähenduses.

Tagastusteenuse tasu maksmine hageja poolt ei ole seotud kostja käitumisega, vaid hageja vaba valikuga. Lisakuluks ei saa pidada ka müügiteenust, kuna kulu ei ole tekkinud lepingu ülesütlemisest, vaid hageja enda otsusest osta teenust. Hageja ei ole ka tõendanud, et hageja on kasutanud madalaimat teenust. 16. Kostja on ka seisukohal, et vaidluse läbivaatamisel tuleb lähtuda tarbijakrediidilepingu regulatsioonist, kuna käesoleval juhul puudub liisingulepingule omane kolmnurksuhe ning

§ 367lg 1 tuleb lugeda asjas vatsuolevaks ja kohandamatuks.

Kohtu põhjendused

1. Kohus lahendab antud asja sisuliselt juhindudes TsMS § 410 ja hageja taotlusest. Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt alljärgnevatel põhjendustel.
2. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
3. Puudub vaidlus, et hageja ja MM (surnud XXX, edaspidi liisinguvõtja) sõlmisid 14.03.2007 järelmaksuga müügilepingu nr XXX, mille esemeks oli sõiduauto Audi A6, 1.8, (tl 7-10). 4 2-11-21675 Lepingule kohaldati järelmaksuga müügilepingu üldtingimusi (tl 12-16). Vara valdus läks liisinguvõtjale 14.03.2007 (tl 17). Liisinguvõtja suri 12.05.2009 (tl 39) ning vara ja kohustused läksid üle pärijale ehk kostjale 22.12.2009 pärimistunnistuse alusel (tl 85). Puudub vaidlus, et kostja ei ole tasunud liisingulepingu alusel makseid.
4. Poolte vahel on vaidlus liisingulepingust tuleneva võlgnevuse üle.
5. Kostja on seisukohal, et antud asjas kuulub kohaldamisele tarbijakrediidilepingu sätted, kuna puudub liisingulepingule omane kolmnurksuhe. Riigikohus on oma lahendi 3-2-1-21-06 punktis 18 märkinud, et Kolleegium märgib lisaks, et kahe isiku sõlmitud ja asja omandamisele suunatud lepingud ei ole liisingulepingud

§ 361

tähenduses, kui lepingu ese kuulub lepingu sõlmimise ajal juba eseme kasutusse andjale ning seda ei omandata esmajoones kasutusse võtja juhiste järgi müüjalt (

§ 361

). Vastasel juhul kaotaks liisinguvõtja müügieseme puudustest tulenevad nõuded müüja vastu. Kui sellised lepingud on hinnatavad sõltuvalt oma sisust vara omandamisele suunatud lepingutena, on tegemist järelmaksuga müügi lepingutega, vallasasjade puhul reeglina ka omandireservatsiooniga müügiga. Kui ostuhinnale lisandub intress, on lisaks tegemist krediidilepinguga

§ 401

järgi, kui krediidisaajaks on tarbija, siis lisaks tarbijakrediidilepinguga

§ 402järgi.

Kui sellise lepingu esemeks on vaid eseme kasutamine, on tegemist vastavalt lepingu sisule kas üüri- või rendilepinguga. Käesoleval juhul nähtub järelmaksuga müügilepingust (tl 7-10) ja eseme üleandmise-vastuvõtu aktist (tl 17), et hageja on lepingus olnud liisingfirma, liisinguvõtja ostja ja P Š müüja, seega on tegemist liisingulepingule omase kolmnurksuhtega ning kohaldamisele kuuluvad liisingulepingutele kohaldatavad sätted. 22. Võlaõigusseadus (

) § 116 lg 6 alusel, kui oluliselt rikutakse kestvuslepingut, võib kahjustatud lepingupool selle vastavalt käesoleva seaduse §-s 196 sätestatule üles öelda.

§ 195

lg 1 järgi lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele.

§ 196

lg 1 alusel kestvuslepingu võib kumbki lepingupool mõjuval põhjusel etteteatamistähtaega järgimata üles öelda, eelkõige kui ülesütlevalt lepingupoolelt ei või kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist kuni kokkulepitud tähtpäevani või etteteatamistähtaja lõppemiseni (erakorraline ülesütlemine). Vastavalt järelmaksu müügilepingu üldtingimuste punktile 7.1.2 liisinguandjal on õigus liisinguleping üles öelda, kui tarbijast ostja on jätnud kolme üksteisele järgneva osamakse või kahe või ühe viimase osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. Punkti 7.2.alusel üldtingimuste punkti 7.1 alapunktides märgitud tingimustel lepingu ülesütlemisest teatab liisingfirma ostjale vähemalt 14 päeva ette. Ostjal on nimetatud tähtaja jooksul õigus täita lepingust tulenevad tähtajaks täitmata kohustused. Pärast eelnimetatud tähtajal ja korras ostja poolt vastavate summade tasumist, loeb liisingfirma lepingu ennistatuks esialgsetel tingimustel. (tl 20-21). Puudub vaidlus, et liisinguvõtja suri 12.05.2009 (tl 39) ning surma hetkel puudus liisinguvõtjal võlgnevus hageja ees. Kuna liisingulepingut saab täita ilma liisinguvõtja isikliku osavõtuta, siis ei lõppenud järelmaksuga müügileping liisinguvõtja surmaga juhindudes

§ 186p 6. Pärimisseadus (Pär

S) § 3 lg 1 alusel pärand avaneb isiku surma korral. PärS § 3 lg 2 järgi pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. PärS § 4 lg 1 kohaselt pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale. Seega läks pärand üle kostjale 12.05.2009, mille kohta väljastati pärimistunnistus 22.12.2009 (tl 85). Puudub vaidlus, et kostjale läks pärand üle. Kuna kostja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, jättes nõuetekohaselt tasumata esitatud arved (tl 22-37), siis oli hageja õigustatud lõpetama lepingu ennetähtaegselt, öeldes lepingu üles alates 08.01.2010, mille kohta edastas kostjale teate 18.12.2009 (tl 40). Kostja väited, et kostja on teavitanud koheselt peale liisinguvõtja surma hagejat liisinguvõtja surmast ning teavitanud soovist lõpetada leping ja teatanud vara asukohast, on paljasõnalised ja tõendamata. Juhindudes üldtingimuste punktis 3.5.5 ostja informeerib 9 päeva jooksul liisingufirmat, kui leiavad aset muud olulised sündmused, mis mõjutavad lepingu tingimuste täitmist ostja poolt ning sellega seoses ostja poolt tarvitusele võetavatest meetmetest. Üldtingimuste punkti 1.6 alusel kõik 5 2-11-21675 poolte vahelised teated seoses lepinguga esitatakse kirjalikult lepingus toodud aadressidel või mõnel muul aadressil, mille üks pool on teisele poolele teatavaks teinud. Kiireloomulistel juhtudel võidakse teated esitada faksiga või e-postiga. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et on teavitanud hagejat soovist leping lõpetada. Kohus märgib, et asjaolu, et kostjal puudus võimalus liisingueset kasutada ei vabasta kostjat lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Seega on hageja lõpetanud lepingu ennetähtaegselt õigustatult ja vastavalt seadusele. 23. Vastavalt

§ 195

lg 2, kui lepingupool võib vastavalt seadusele või lepingule lepingu üles öelda, vabastab ülesütlemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste kohustuste täitmisest. Lepingust kuni selle ülesütlemiseni tekkinud õigused ja kohustused jäävad kehtima. On tuvastatud, et leping öeldi ennetähtaegselt üles. Seega oli kuni lepingu ennetähtaegse ülesütlemise ajani liisinguvõtja kohustuseks tasuda järelmaksuga müügilepingu alusel maksegraafiku järgi (tl 11) makseid täies ulatuses. Hageja poolt esitatud arvetest nr 8542758207, nr 8545892911, nr 8549096674, 8552177140, 8555110722, 8557370214, 8560202777, 8562921933 ja 856561840 (tl 21-29) nähtub, et liisinguvõtjal jäid tasumata osamaksed koos intressiga suuruses 895,10 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et võlgnevus on tasutud.

1. Liisinguvõtja kohustus vastavalt järelmaksuga müügilepingu punkti 11.
2. kohaselt oli sõlmida vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustusleping. Üldtingimuste punkt VI sätestab vara kindlustamist. Punkti 6.
3. kohaselt kohustus kindlustusmakseid ja muid kindlustusega seotud kulutusi tasuma täielikult ostja. Punkti 6.3.
4. kohaselt kohustus ostja tagama kindlustuslepingute ja katkematu kindlustuskaitse olemasolu ning nõuetekohase täitmise. Punkti 6.3.2., mis sisaldub ka lepingu eritingimuste punktis 10, kohaselt kohustus ostja tasuma kindlustusmaksete tasumata jätmise tagajärjel ning muudel alustel kindlustusest tulenevad kulud ja/või kahjud (sh kindlustusandjate regressnõuded). Kui vastavad kulud ja/või kahjud on kandnud hageja, kohustus ostja hagejale vastavad summad hüvitama hageja poolt nimetatud tähtajaks ja korras. 14.03.2007 sõlmisid hageja ja liisinguvõtja kindlustuslepped (18-20). Arvetest nr 8542758207, nr 8545892911, nr 8549096674, 8552177140, 8555110722, 8557370214, 8560202777, 8562921933 ja 856561840 (tl 21-29) nähtub, et liisinguvõtjal jäi perioodi 16.04.2009-15.01.2010 eest tasumata kindlustusmaksed summas 146,10 eurot. Liisinguvõtja jättis kohaselt tasumata ka liikluskindlustusmaksed, mistõttu tasus hageja liisinguvõtja eest Seesam Kindlustuse AS-ile liikluskindlustusmakse summas 59,44 eurot (tl 3738) perioodi 14.09.2009-13.03.2010 eest. Hageja on õigustatud küsima kindlustusmakseid üksnes kuni vara valduse taastamiseni. Vara valdus taastati 20.01.2012, seega hageja õigustatud kindlustusmakseid küsima kuni 20.01.2012 ehk kohtu hinnangul summas 39,63 eurot ((59,44/6)*4). Seega on kindlustusmaksete võlgnevus 185,73 eurot.
5. Vastavalt

§-le 367 lg 4 peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Seoses asjaoluga, et hageja lõpetas lepingu ennetähtaegselt, kohustus liisinguvõtja tulenevalt lepingu üldtingimuste punktist 7.5. andma hagejale üle lepingu esemeks oleva vara valduse. Vara valdus taastati 20.01.2010 Credit Expert OÜ poolt (tl 41). Üleandmis-vastuvõtu aktist nähtub, et Credit Expert OÜ on kaevanud sõiduki välja lume alt XXX, Tallinn ja pukseerinud sõiduki Paldiski mnt 251, Tallinn. Credit Expert OÜ on esitanud hagejale arve summas 3133,33 krooni ehk 200,26 eurot käibemaksuta, milline on hageja poolt tasutud (tl 43-44). Peale vara valduse taastamist on hageja andnud vara realiseerimiseks Balti Realiseerimiskeskuse OÜ-le (tl 42), kes on esitanud hagejale müügiteenuse eest arve 3500 krooni ehk 223,69 eurot käibemaksuta, milline on hageja poolt tasutud (tl 41-46). Kostja on seisukohal, et tegemist ei ole lisakuludega

§ 367

lg 4 tähenduses ning kostja ei ole rikkunud üldtingimuste punktist 7.5 tulenevat viivitamata tagastamise kohustust ning, et hageja oleks võinud sõiduki ise müüa. Riigikohus on lahendi 3-2-1-112-06 punktis 9 ja 11 märkinud, et Kolleegium leiab, et sõiduauto müügikulud on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest ning seetõttu on need kulud lisakulud

§ 367lg 4 ja üldtingimuste p 3.7 tähenduses.

Kassatsioonkaebuses on õigesti esile toodud 6 2-11-21675 liisinguandja tegevuse suunatus reeglina üksnes krediidi pealt kasumi teenimisele. Seetõttu on liisinguandja tegevus reeglina suunatud ka nende sõiduautode võõrandamisele, mille liisinguvõtja on tagastanud liisingulepingu ülesütlemise tõttu. Igasuguse võõrandamistegevusega tekivad üldjuhul kulud. Ka juhul, kui liisinguandja müüks sõiduautosid ise, oleksid sellega seotud kulud lisakulud

§ 367

lg 4 tähenduses ning, et ka sõiduauto tagastustasu võib olla lisakulu

§ 367lg 4 mõttes, kui see on põhjustatud liisingulepingu ülesütlemisest.

Pärast liisingulepingu ülesütlemist tuleb auto liisinguandjale tagastada ning tagastamisega (valduse taastamisega) seotud kulud on ülesütlemisest tingitud lisakulud

§ 367lg 4 mõttes.

Ka siin ei ole tagastamiskulude lisakuluks lugemisel määrav see, kas liisinguandja võtab auto ise vastu või laseb selle vastu võtta mõnel teisel isikul. Kohus märgib, et asjaolu, et kostja on teavitanud hagejat sõiduki asukohast, ei tähenda, et kostja on sõiduki ise tagastanud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja on palunud koheselt peale liisinguvõtja surma, hagejal sõiduk tagasi võtta. 20.01.2010 üleandmise-vastuvõtu aktist nähtub, et sõiduki valduse on taastanud Credit Expert OÜ. Üldtingimuste punktis 7.5

§ 367

lg-le 1 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.

§ 367

lg 3 alusel, kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise hetkel. Vara soetusmaksumuse jääk oli summas 1317,75 eurot (käibemaksuta) (tl 11). Vara valdus taastati 20.01.2010 (tl 41). Sõiduk anti üle Balti Realiseerimiskeskus OÜ-le, kes suunas vara müüki 21.01.2010 ja müüs sõiduki 06.02.2010 hinnaga 2045,81 eurot (käibemaksuta) (tl 47). Kostja on seisukohal, et vara väärtus oleks olnud suurem suvel 2009, kui hageja oleks koheselt vara tagasi võtnud ning, et tähtis on vara väärtus vara valduse tagastamisel. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid vara väärtuse kohta 2009 suvel. Samas nõustub kohus kostjaga, et, kui liisinguese jääb peale liisingulepingu ülesütlemist liisinguandja omandisse tuleb arvestada vara väärtust selle tagastamise hetkel, mida on rõhutanud ka Riigikohus (lahendid nr 3-2-1-33-08, nr 3-2-1-77-08). Liisingueseme tagastamisel 20.01.2010 liisingueseme väärtust kindlaks ei määratud (tl 41-42). Kohtule esitatud auto.24.ee väljavõtte kohaselt suunati sõiduk müüki hinnaga 2109,08 eurot (tl 142). Kohus on seisukohal, et kuna pooltel puudub kokkulepe, et pooled loevad sõiduki väärtuseks selle müügihinna, siis tuleb võtta konkreetse liisingueseme sõiduki määramisel aluseks hageja poolt määratud esmane müügihind, mis eelduslikult oligi sõiduki turuhinnaks tollel ajahetkel. Esmase hinnamääramisel on hageja arvestanud sõidukil olevaid puuduseid, mis on fikseeritud üleandmis-vastuvõtmis aktis (tl 41), seega tuleb pidada väärtuseks sõiduki tagastamisel selle esmane müügihind ehk 2109,08 eurot. 27.

§ 101

lg 1 p 1 järgi, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hageja on arvestanud arvete (tl 30-36) viivist 18,70 eurot. Kohus leiab, et viivis on põhjendamata. Hageja on kohtule esitanud liisinguvõtja surmatunnistuse, mis on hagejale esitatud 27.05.2009 (tl 39), seega oli hagejale teada liisinguvõtja surm hiljemalt 27.05.2009 ning oli teada, et liisinguvõtja ei tasu liisingumakseid. Kuna hageja väitel ei olnud hagejale pikka aega teada lepinguga seotud volitusi 7 2-11-21675 omav isik, kellel oleks olnud õigus lepingu seotud avaldusi ja tehinguid teha, siis on hageja viivise arvestamisel käitunud pahauskselt, mistõttu tuleb jätta viivisenõue rahuldamata.

1. Eeltooduga on tõendatud, et liisinguvõtjal oli hageja ees lepingu ülesütlemisest tulenev nõue summas 2822,53 eurot (sh vara jääkmaksumus 1317,75 eurot (käibemaksuta), debitoorne võlgnevus 895,10 eurot, kindlustus 185,73 eurot, vara tagastamise ja vahendamisega seotud kulud 423,95 eurot). Vara väärtus vara tagastamise hetkel oli 2109,08 eurot. Kuna vara väärtus ei katnud võlgnevust tuleb kostjal hagejale hüvitada 713,45 eurot.
2. Hageja nõuab ka kohustuse täitmisega viivitamise eest viivist vastavalt

§ 113

lg 1, mille kohaselt palub kostjalt välja mõista viivise 7% aastas põhinõudest (806,24 eurot) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et viivisenõue on põhjendamata, kuna hageja ei ole käitunud lepingu lõpetamisel heas usus. Hagejale on liisinguvõtja surm olnud teada juba 27.05.

1. Samuti oli hagejale teada, et pärija on alaealine, kellel ei ole võimalust sõidukit ise tagastada ega asuda lepingut täitma, seega on käesoleval juhul kohtu hinnangul viivisenõue põhjendamata. Vaatamata tõendite puudumisele on kohus veendunud, et nagu kostja seaduslik esindaja väitis, et võttis telefoni teel ühendust hagejaga ja teavitas liisinguvõtja surmast ning sellest, et pärija on alaealine. Kohus leiab, et hagejal lasub selgitamise kohustus anda konkreetset infot kuidas pärijad peaksid sellisel juhtumil käituma st mida ja kuidas kirjalikult vormistada ning kellega suhelda. Menetluskulud
2. Kooskõlas TsMS §-ga 163 jätab kohus hageja menetluskulud kostja 80% ulatuses. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik 8