ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele.
lg 1 järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Lähtuvalt
lg l ei või igakuine elatusraha ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Alates 01.01.2012 on Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär 290 eurot ning sellest tulenev miinimum elatusraha 145 eurot.
lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Nimetatud sätte rakendamist piirab aga
lg 2, mille järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ning kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda 2 ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Vastavalt
lg 2 võib kohus mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja ei ole oma vastuväidetes nimetatud mõjuvatele põhjustele tuginenud. Kohus loeb põhjendatuks kostjalt välja mõista elatis kummagi hageja kasuks 145 eurot kuus. Tulenevalt
Hagejad on esitanud elatisnõude kohtule 21.07.2011 maksekäsu kiirmenetluses, millest tulenevalt kuulub elatis välja mõistmisele alates 21.juulist 2011. Kostja ei ole ka tõendanud, et on alates 21.juulist kuni septembrini 2011 laste ülalpidamiseks kulutusi teinud, või elatisraha laste emale andnud. Küll aga on kostja 2011 detsembris ja 2012 veebruaris tasunud MMI lasteaia maksu ning muud lasteaia kulud ning KEI eratundide eest, kokku 194,28 eurot (t. lk 95-102), milline summa tuleb elatise võlgnevusest maha arvata. Kuna hagejad nõuavad elatist seaduses ettenähtud miinimumsummas, siis ei pea kohus vajalikuks täiendavalt käsitleda laste vajalike kulutuste suurust. Elatis kuulub väljamõistmisele alates 21.07.2011 ning kuni detsembrikuuni moodustab kostja elatisevõlg mõlemale hagejale kokku 4 742,74 eurot (145 x 16 = 2 320 eurot; 2011 juulikuu 11 päeva eest 51,37 eurot; 2 320 + 51,37 = 2 371,37; 2 371,37 x 2 = 4 742,74 eurot). Nimetatud summast tuleb maha arvata kostja poolt tehtud kulutused, 194,28 eurot. Seega moodustab elatisevõlg 1.detsaembri 2012 seisuga mõlemale hagejale kokku 4 548,46 eurot, ehk ühe lapse kohta 2 274,23 eurot. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta täielikult kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Koidula Laurisaar kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.