lg 2 sätestab, et kui ostaja peab tasuma ostuhinna asja või dokumendi üleandmise vastu, peab ta seda tegema asja või dokumendi üleandmise kohas.
lg 1 sätestab, et kui vallasasja müügi puhul on kokku lepitud, et kuni ostuhinna tasumiseni jääb asja omand müüjale, eeldatakse, et omand läheb ostjale üle ostuhinna täieliku tasumisega. Hageja poolt kohtule esitatud müügilepingust (originaal lk 140, koopia lk 9) nähtuvalt müüs TIOÜ, keda esindaja Alar Salu, R OÜ-le, keda esindas AT, auto Ford Galaxy reg.m XXX (VIN-kood nr XXX). Lepingu p 1 järgi on müügihind 20 000 €. Lepingu p 4.1 järgi läheb omand autole üle vahetult pärast ostuhinna tasumist. Seega on pooled leppinud kokku, et müüdava sõiduki omand läheb üle alles siis, kui lepingu järgi on tasutud müügihind
lg 1 ja AÕS § 92 lg 1 mõtte kohaselt ehk teisisõnu ei teki omand sõidukile enne, kui müügihind on tasutud.
lg 1 järgi võib kolmas isik võlausaldajaga sõlmitud lepingu alusel üle võtta võlgniku kohustused nii, et kolmas isik astub senise võlgniku asemele ning lg 2 järgi võib kolmas isik võtta võlgniku kohustuse üle ka võlgnikuga sõlmitud lepingu alusel, kuid kohustus läheb üle tingimusel, et võlausaldaja sellega nõustub. Kostja väitis, et võttis üle hageja äripartnerite kohustused AS ees ja selle vastutasuks pidi ta saama hagejalt auto selliselt, et kostja ei tasu auto eest hagejal midagi. Hageja neid väiteid omaks ei võtnud. Kostja on ise esile toonud, et AS äripartner P OÜ võlgnes AS töötasu, mitte hageja ei võlgnenud AS tasu. Seega saaks
lg 1, 2 mõtte kohaselt saab kostja üle võtta P OÜ kohustuse AS ees mitte aga hageja TIOÜ kohustuse AS ees. Kostja ei ole väitnud, et T OÜ-l oleks mingi kohustus AS ees, seda pole kinnitanud ka hageja. Lisaks ei ole kostja oma sellekohaseid väiteid vaatamata kohtu ettepanekule tõendanud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja väited kolmanda isiku kohustuste ülevõtmisest AS ees ja kokkuleppest hagejaga sõiduki saamiseks tasuta, ei ole asjakohased ega tõendatud. Kostja väide, et hageja omandas auto P OÜ-lt pärast seda, kui ASiga oli sõlmitud kokkulepe ajutiselt P OÜ osakute omandamiseks, ei tähenda seda, et TIOÜ- l oleks olnud mingi kohustus AS ees, mille oli kostja AS ees üle võtnud
Asjaolu, et kostja müügilepingu eksemplaril (t lk 86 koopia) puudub hind, neid ülalviidatud kostja väiteid ei tõenda. Ei ole usutav, et kostja esindaja oleks alla kirjutanud hagejale jäänud lepingule selliselt, et selles puuduks müügihind. Kui pooled soovisid esitada registrikeskusele auto registreerimiseks sellist lepingu eksemplari, mille puudub hinna kohta märge, ei tõenda selline hinna märketa leping poolte kokkulepet sõiduki tasuta võõrandamiseks. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja on tõendanud kohtule esitatud müügilepinguga
lg 1 järgi seda, et hageja müüs kostjale Ford Galaxy reg.m XXX (VIN-kood nr XXX) ja kostja kohustus lepingu järgi hagejale maksma müügihinna 20000 eurot. Lepingus ei ole sätestatud, et müügihinna tasumiseks oleks mingi tähtaeg, seega pidi kostja tasuma müügihinna
Kostja ei väitnud, et ta oleks märgitud 20 000 eurot hagejale ära tasunud, samuti ei ole kostja vaidlustanud seda, et hageja andis kostjale võimaluse müügihind 20 000 eurot ära tasuda ja et hageja andis kostjale sõiduki üle. Kuna kostja ei ole hagejale müügihinda 20 000 eurot sõiduki eest ära tasunud, kuid on saanud asja, siis on õige hageja väide, et kostja on müügilepingust ja
lg 1, § 213 lg 2 tuleneva müügihinna tasumise kohustust rikkunud
lg 1 p 4, § 116 lg 1 lg 2 p1 põhjusel, et kostja oli oluliselt rikkunud müügihinna tasumise kohustust, mille tõttu jäi hageja ilma sellest olulisel määral, mida lepinguga õigustatult lootis. Hageja taganes lepingust hagiavaldusega, mis on kostjale (juhatuse liikmele) kätte toimetatud 08.06.2011(lk 40), seega on tahteavaldus lepingus taganemiseks kostjale kui lepingu poolele teatavaks tehtud
lg 1 järgi ja võlasuhe poolte vahel
Seega ei teki pooltel enam lepingu järgi õigusi ja kohustusi. Lepingust taganemise korral on lepingust taganenud poolel õigus nõuda lepingu alusel üleantu tagastamist
Käesoleval juhul ei nõua hageja auto tagastamist. Seega ei kohaldu vaidluses
. Hageja nõuab omandiõiguse tunnustamist, sest tema omandi käsutamine on piiratud, sealjuures on registris kanne omandi kohta ebaõige ning kostja ei ole väitnud, et ta on nõus hageja omandit tunnustama, sj tegema võimalikke kandeid registrites hageja kasuks. Seega on hageja võimu teostamine asjale AÕS § 68 järgi kostja poolt takistatud. Kuna sõiduki omand ei olnud kostjale üle läinud, sest müügihind oli tasumata ja hageja taganes seetõttu lepingust, on hagejal õigus nõuda omandi tunnustamist AÕS § 80 lg 2 järgi. Eeltoodu alusel on hageja nõue tõendatud ja põhjendatud ja kuulub rahuldamisele ning seega tuleb tunnustada hageja omandit sõidukile Ford Galaxy reg.m XXX (VIN-kood nr XXX). Kostja väide, et AS tegi ASID- kaardi ja muude paroolidega mitmeid tehinguid, mis põhjustasid ASile tervisehäired, ei oma käesoleva vaidluse seisukohalt tähendust. Kui viidatud isikutele on teineteise vastu nõudeid, siis on neil õigus vastavaid nõudeid teineteise vastu ise esitada. Kostja esitas kohtule viivistasu maksmise otsus, avaldus politseile seoses sõiduki varastamisega, küll aga ei ole nendel tõenditel tähendust, sest võimalikku kulude (viivistasu otsus) ega asja väljanõudmise nõuet kostja vastu esitatud ei ole. Kooskõla TsMS § 163 lg 1 jäävad hageja menetluskulud kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise avaldus koos tõenditega esitatakse kohtule 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.