Obsah (6)

§ 477§ 172§ 168§ 1741§ 465§ 174

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 12. november 2012 Tartu Tsiviilasja number 2-07-10726 Tsiviilasi

§ 477lg 1 ja § 428 lg 1 p 3 alusel seoses avaldajate loobumisega avaldusest.

Tsiviilasja menetluses on ilmnenud, et kinnistusraamatu andmed ruumide pindalade kohta ei vasta tegelikkusele. Puudub selgus, kas koridor, mille uste avamist majaelanikele avaldajad soovivad, on majaelanike kaasomandis või on see E. Tihhonovi ja V. Tihhonova reaalosa. Majaelanikud omavahel kohtuväliselt ja maakohtus kokkulepet sõlmida ei ole suutnud. Avaldajad on teatanud, et probleemide lahendamiseks on vaja läbi viia muuliigilisi menetlusi, et kaasomanike probleemid lahendada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJATE TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 3. E. Tihhonov ja V. Tihhonova esitasid määruskaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu 4. oktoobri 2012 määruse tühistamist osaliselt ning puudutatud isikute menetluskulude avaldajate kanda jätmist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt kannab

§ 172lg 1 järgi hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse.

Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Tsiviilasja menetlus on kestnud aastast 2007, mis on põhjendamatult pikk aeg ja ammu oli selge, et menetlus on perspektiivitu ning avaldajatel tuleb avaldusest loobuda, mida nad tegid viis ja pool aastat hiljem. Sellel ajal on menetlusosalised kandnud olulisi menetluskulusid ning oleks ebaõiglane jätta menetluskulud puudutatud isikute endi kanda. 2 VASTUSTAJATE VASTUVÄITED

1. L. Hering, T. Jürna, Ü. Rikas, K. Leppik ja E. Pajula vaidlevad määruskaebusele vastu ning taotlevad selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt jättis maakohus õigesti menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Avaldajad ei esitanud kohtule põhjendamatut hagiavaldust, samuti ei ole avaldajad oma menetlusõigusi pahauskselt kasutanud ega menetlust venitanud ning ei oleks õiglane ja hea usu põhimõttega kooskõlas, kui avaldajate kanda jääks ka puudutatud isikute menetluskulud. Avaldajad on algusest peale soovinud lahendada vaidlust kokkuleppel ning püüdnud teha kõik selleks, et menetlusosalised ei peaks alustama uusi kohtuvaidlusi omandiõiguse tunnustamiseks ja kinnistusraamatu kannete parandamiseks. Avaldajad ei saanud 2007 märtsis kohtumenetlust alustades ette näha, et puudutatud isikute poolt kohtule esitatud ostumüügilepingu andmed on vastuolus maja inventariseerimise plaaniga, mis on sama ostumüügilepingu lahutamatuks lisaks ja millelt nähtuvalt on koridor korteriomanike kaasomandis. Samuti ei saanud avaldajad ette näha, et menetluse kestel muutub menetluse vorm, mis võttis neilt uute asjaolude ilmnemisel võimaluse muuta hagi alust või eset. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 04.10.2012 määruse osaliselt, s.o menetluskulude jaotuse osas, ja saadab asja tühistatud osas Viru Maakohtule uueks läbivaatamiseks. Muus osas tuleb maakohtu määrus jätta muutmata.
3. Vastavalt

§-le 659 ja § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna määruskaebuse esitajad vaidlustasid maakohtu määruse menetluskulude jaotuse osas, kontrollibki ringkonnakohus maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes nimetatud osas. 7.

§ 477

lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 1741

lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.

§ 1741

lg 4 järgi käesoleva paragrahvi lõigetes 1-3 nimetatud juhul ei või menetlusosaline nõuda kulude hüvitamist käesoleva seadustiku § 174 lõigetes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse. Antud asjas on maakohus, jättes menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda, eeltoodud sätteid valesti kohaldanud. Maakohtu määruses puudub menetluskulude jaotuse osas ka igasugune põhjendus, mistõttu ei vasta maakohtu määrus selles osas ka

§ 465lg 2 p 8 nõuetele.

3 Kuna avaldajad loobusid avaldusest ja palusid tsiviilasja menetluse lõpetada, tuleb menetluskulude jaotamisel lähtuda

§ 168

lg-st 4.

§ 1741

lg-st 4 tulenevalt ei toimu asja menetluse lõpetamise korral hagist (avaldusest) loobumise tõttu menetluskulude kindlaksmääramise menetlust

§ 174lg-tes 1-3 sätestatud korras.

Maakohtul tuleb lähtudes

§ 1741

lg-st 1 anda menetlusosalistele mõistlik tähtaeg oma menetluskulude nimekirja esitamiseks ja määrata menetluse lõpetamise määruses lisaks menetluskulude jaotusele kindlaks ka hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus. Ringkonnakohus märgib, et menetluskulude väljamõistmisel tuleb arvestada ka

§ 172

lg-s 8 sätestatut, mille kohaselt vajalikud kohtuvälised kulud hüvitatakse hagita menetluses menetlusosalistele samadel alustel tunnistajale makstava hüvitisega. Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 4 Üllar Roostoja