lg 1 järgi peab liisinguvõtja liisinglepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega.
lg 1 järgi kohustub käendaja käenduslepinguga kolmanda isiku (põhivõlgniku) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest ning lg 3 järgi võib käendus olla piiratud tähtaja või rahasummaga, samuti võib see olla seotud muu tingimusega ning § 145 lg 1 järgi kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada ning lg 2 järgi vastutab käendaja kohustuse eest täies ulatuses nii kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise ja leppetrahvi maksmise ning kahju hüvitamise eest.
lg 1 sätestab, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigil võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kuna hageja ütles liisinguvõtjale tema poolt kohustuste rikkumise tõttu üles, siis on hagejal õigus nõuda liisinglepingu täitmist ehk võlgnevuse tasumist ning tasumisega viivitamise korral viivist ning käendajalt käenduskohustuse täitmist kooskõlas
lg 1, § 101 lg 1 p 1 ja 108 lg 1, ja § 367 lg 1 ja § 65 lg 1 ja § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 järgi. Vaidlus on selles, kas kostjal on pärast hageja ja OÜ AG vahel sõlmitud kompromissi veel mingeid kohustusi hageja ees.
lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja loobub nõudest ühe solidaarvõlgniku vastu, peavad teised solidaarvõlgnikud kohustatud täitma kohustuse täies ulatuses. 10.09.2011 saavutasid AS DnB Liising ja OÜ AG kompromissi, mille kohus kinnitas määrusega (lk 57-60). Kompromissiga on ühinenud menetlusväline kolmas isik SK. Määruse kohaselt on OÜ AG võlg kokku 12617,55 €, sellest põhivõlg on 8978,44 €, viivise võlg on 3000 € ning riigilõivu võlg on 639,11 €. Kompromissi p 1.7 sätestab, et kui võlgnikud rikuvad kompromisslepingus märgitud maksete tasumise tähtaega üle 14 päeva, siis kohustuvad OÜ AG ja SK tasuma võlausaldajale viivisevõla 11345,41 €. Kompromissi p 1.
lg 1 järgi ülejäänud võlgnetavas osas kohustus hageja ees täita.
lg 2 sätestab, et kui võlasusaldaja on kellegagi solidaarvõlgnikest kokku leppinud, et ta loobub oma nõudest kõigi solidaarvõlgnike vastu, vabanevad kohustusest ka teised solidaarvõlgnikud.
lg 1 ja § 101 lg 1 p 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist alates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. S. M poolt kohtule esitatud hageja ja AG OÜ juhatuse liikme e-kirjavahetusest (lk 179-189) kompromissi sõlmimiseks nähtub, et AG OÜ on avaldanud tahet, et kompromissis osaleks SK ning palunud selgitust, miks hageja peab vajalikuks S. M osalemist kompromissis. Hageja ei ole sellele vastanud, kuid on märkinud, et käenduslepingut ei ole ta nõus S. M üles ütlema (lk 183, vastus 09.08.2011). Lisaks on märkinud, et kui AG OÜ täidab maksegraafikut korrektselt, ei pöördu ta SK ja S. M suhtes täituri poole. Seega ei ole hageja väljendanud mitte üheski kostja esitatud tõendis seda, et ta loobuks osaliselt põhivõlast ja viivistest kõigi võlgnike, so nii S. M kui AG OÜ vastu. Seega ei ole kostja tõendanud väidet, et kompromiss sõlmiti selliselt, et hagejal ei ole S. M suhtes nõuet või et kompmissi-välisest võlast on hageja loobunud nii OÜ AG kui ka S. M suhtes. Eeltoodu alusel leiab kohus, et asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks loobunud osaliselt viivistest nii AG OÜ kui ka S. M suhtes ja seega ei vabane S. M
Hagi täpsustuste kohaselt oli viivisevõlg hagi esitamise seisuga 11083,51 €, kompromissi järgi peab OÜ AG tasuma 3000 € viivist. Hageja nõuabki kostjalt seda vahet ehk 8083,51 €. Viivise arvestuse üle vaidlus puudus. Kuna
lg 1 alusel on võlausaldajal õigus nõuda kohustuse täitmist solidaarvõlgnikelt kas neilt eraldi või koos, kas täies ulatuses või ositi, siis saab hageja nõuda
76 lg 1, § 101 lg 1 p1, § 108 lg 1, § 65 lg 1 ning § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2 alusel S. M kui käendajalt käenduskohustuse täitmist 8083,51 € ulatuses.
lg 6 ja § 162 lg 1 alusel saab viivist vähendada kohustatud poole taotlusel siis, kui see on ebamõistlikult suur, sj tuleb arvestada kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole huve, poolte majanduslikku seisundit. Kostja palus vähendada viivist. Kohtupraktikas on asutud seiskohale, et viivis, mis on põhivõlaga võrdne, ei ole ülemääraselt suur (vt RK otsus 3-2-87-10, 3-2-1-167-10). Hagi täpsustuste kohaselt oli põhivõlg hagi esitamise ajal 11083,51 €, kompromissist nähtuvalt oli OÜ AG võlga vähendanud ehk põhivõlg oli 8978,44 € , mida võeti arvesse kompromissi sõlmimisel (vt p 1.2). Seega ei ületa tegelikult S. M nõutav viivis 8083,51 € põhivõlga 8978,44 €. Küll aga leiab kohus, et kui nõutav viivis jääb alla põhivõla, siis võib ka seegi viivis olla ülemäära suur, kui arvestada kõiki asjaolusid
Poolte esitatud väidete kohaselt on OÜ AG tasunud pärast kompromissi 3900 € (hageja esitatud 18.10.2012 kinnitus, kostja 22.10.2012 esitatud arvestus). Seega täidab põhivõlgnik kohustust. Kostja esitatud Eesti Töötukassa 28.09.2012 õiendiga on kostja tõendanud, et ta võetud töötuna arvele 28.09.2012, lapse sünnitunnistustega on ta tõendanud, et tal on alaealine laps, kelle ülalpidamise kohustust tuleneb tal seadusest. Kostja varanduslikku olukorda ning kohustuse täitmist põhivõlgniku poolt hinnates, leiab kohus, et viivis 8083,51 € on ebamõistlikult suur ja seda tuleb vähendada 1278,32 €-ni, mille suurust möönis kostja ka ise. Eeltoodu alusel kuulub hagi osalisele rahuldamisele ja kostjalt tuleb hageja kasuks
76 lg 1, § 101 lg 1 p1, § 108 lg 1, § 65 lg 1 ning § 142 lg 1, § 145 lg 1, 2, § 113 lg 1, lg 8 ja § 162 lg 1 alusel välja mõista viivist 1278,32 €. Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 alusel kohus määrab kohtulahendis menetluskulude jaotuse poolte vahel. TsMS § 162 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus § 163 lg 1 alusel menetluskulud vastavalt hagi rahuldatud/rahuldamata jäetud osale. Hagi kuulus osalisele rahuldamisele 15,8 % ulatuses (1278,32/8083,51*100). Nii jäävad hageja menetluskulud 15,8% ulatuses kostja kanda ja kostja menetluskulud 84,2 % ulatuses hageja kanda. Juhindudes TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Tsiviilasja hind Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1, § 123 lg 1 ning kuni 30.06.2012 kehtinud § 133 lg 1, 2 sätestatust, mille kohaselt määratakse tsiviilasja hind hagi esitamise aja seisuga põhivõla nõude järgi. Hagi esitamise ajal oli hageja põhivõla nõue 11345,41 €. Seega on hagihinnaks 11345,41€. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.