← Eesti

2-09-70517/42

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Taimi Kollom Otsuse tegemise aeg ja koht 20. detsember 2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-09-70517 Tsiviilasi Korter

§ 1042

lg 1 kohaselt võib teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik nõuda teiselt isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes. Rikastumise ulatuse kindlakstegemisel võetakse aluseks aeg, mil isik, kelle esemele kulutusi tehti, saab oma eseme tagasi või saab muul viisil eseme väärtuse suurenemist kasutama hakata. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole käesoleval juhul esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostjale kuuluva vara väärtus on hageja poolt tehtud kulutuste arvelt suurenenud. Hageja selgituste kohaselt on ta kohtule esitanud andmed, kust ilmneb, millest koosnes kostjale esitatud arve ning kuidas on arvestatud kostja poolt tasumisele kuuluv summa, kuid kohus selgitab, et nimetatud asjaolude näol ei ole VÕS § 1042 lg 1 mõttes tegemist kostja vara väärtuse suurenemist kinnitavate tõenditega. Lähtuvalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis võimaldaksid esitatud hagi rahuldada VÕS § 1042 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu otsuse suuniste kohaselt tuleb analüüsida ka VÕS § 1028 kohaldamise võimalust. Kohus märgib,

§ 1028

kohaselt, kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Ringkonnakohus on selgitanud, et kui üleandja soovis saadu, milleks võib olla ka teenus, üleandmisega täita oma kohustust, milleks tegelikult puudus õiguslik alus, saaja ees, siis võib tõusetuda õiguslik küsimus VÕS § 1028 kohaldamisest. Sättes sisalduvat alusetu rikastumise nõuet nimetatakse ka soorituskondiktsiooniks (lad conditio indebiti), mis on suunatud õigusliku aluseta soorituse tagajärjel saadu tagastamisele. Kohus leiab, et käesoleval juhul on hageja tõendanud, et hageja on kostjale teenust osutanud – aadressil Xxxon teotatud haldamise, majandamise ja hooldustöid. Hageja on vastava asjaolu tõendamiseks esitanud mitmeid arveid, kust nähtub, millist liiki teenuseid on osutatud (kd I, lk 44-91). Poolte vahel on vaidlus küsimuses, kas hagejal puudus soorituse tegemiseks õiguslik alus. Kohus märgib, et nähtuvalt KÜ Xxx (likvideerimisel) liikmete nimekirjast (kd I, lk 20-21) ei kuulu kostja hageja liikmete nimekirja. Seega ei saa kostja suhtes kohalduda korteriühistu seadusest korteriühistu liikmetele tulenevad kohustused ning hagejal puudus kohustus hagejale vastavaid teenuseid pakkuda, mis tähendab, et hagejal puudus õiguslik alus kostja suhtes soorituste tegemiseks, kuigi hageja seda ekslikult eeldas. Seega on täidetud VÕS § 1028 kohaldamise eeldus, mille kohaselt hageja saab üleantut tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas. Kohus märgib,

§ 1028

lg 1 kohaldamist välistavaid VÕS § 1028 lg-s 2 sätestatud asjaolusid pärast 18.12.2006 tekkinud nõuete osas ei esine. Kuna hageja on teinud 5 kostja suhtes õigusliku aluseta soorituse, on hagejal õigus esitada kostjale nõue tema poolt saadu tagastamiseks. Järgnevalt analüüsib kohus, millises ulatuses on hageja nõue alates 18.12.2006 tehtud kulutuste osas põhjendatud. Alates nimetatud kuupäevast tekkinud kulutuste osas nõuab hageja 1570,89 euro tasumist. Kohus leiab, et käesoleval juhul olid hageja poolt põhjendatud kulutused, mis olid vajalikud kostjale kuuluva kinnisvara säilimiseks, kuna kostja ei ole hagejale ühegi teenuse osutamiseks oma nõusolekut andnud. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 lg 1 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Nähtuvalt hageja esitatud arvetest soovib hageja tasumist seoses teenustega, mis hõlmavad soojuse abonementtasu, soojustsirkulatsiooni, prügivedu, põhihooldust, raamatupidamist, remondifondi, üldelektrit, üldvett, korteri soojusarvesti taatlust, maja soojusarvesti taatlust, värvi ja tarvikuid, väravate profülaktikat, kamina korstnate hermatiseerimist, veearvesti taatlust, värava vilkurit, torustiku survepesu, veerenni paigaldust ja soojusarvesti taatlust. Kohus on seisukohal – võttes arvesse, et kostja temale kuuluvat vara (eluruumi; Xxx(S4)-27 Tallinn) ei kasuta, oli kõnealuse vara piisavalt määral säilitamiseks vältimatult tarvilikud üksnes ehitise kütmisega seotud kulutused, kuna need on vajalikud asja alalhoidmiseks. Siia hulka saavad kuuluda soojuse abonementtasu ja soojustsirkulatsioon, samuti soojusarvestite taatlused. Kostja on esitanud vastuväite, et soojuse müümisel ei ole kaugkütteseadusest tulenevalt õigust võimsustasu ehk abonementtasu nõuda. Nähtuvalt AS Fortum Termest esindaja selgitusest, on arvetel abonementtasuna kajastatud just võimsustasu (kd IV, lk 1072). Kohus märgib, et hageja ei ole põhjendanud, millest tuleneb hageja õigus nõuda kostjalt soojuse abonementtasu või millistel alustel see on arvestatud, mistõttu kohus on seisukohal, et nimetatud teenuse osas tuleb hagi rahuldamata jätta. Ringkonnakohtu otsuses on märgitud, et olukorras, kus hageja poolt oli piisavalt tõendamata, millest moodustub „kütte abonementtasu“, tuleb kohtul anda hagejale võimalus täiendavate selgituste ja tõendite esitamiseks. Kohus leiab, et hagejale on nimetatud võimalus dokumentide esitamiseks antud, kuid hageja on asunud seisukohale, et tema poolt on kõik vajalikud arvestused, selgitused ja tõendid esitatud ning leidnud, et midagi enamat kohtule edastada ei ole vajalik (kd V, lk 30-31). Kohus on seisukohal, et hageja on tõepoolest esitanud hulgaliselt arveid, kuid nimetatud dokumentidest ei nähtu, milles seisneb abonementtasu, kuidas seda kululiigina arvestatakse ning miks on kostja jaoks tegemist vältimatu kulutusena kaasomandisse kuuluva ehituse alahoidmiseks. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Antud juhul ei ole hageja nimetatud nõuet täitnud. Seoses soojuse tsirkulatsioonitasuga on kostja esitanud vastuväite, et võrreldes Fortum Termest AS-i, kellelt hageja soojust ostab, soojuse müügihinna tariifiga on hageja hind keskmiselt 15,25% kallim, kuigi mingit põhjendust vastavaks hinnatõusuks hageja poolt ei esine. Kohus on seisukohal, et hageja poolt hinna tõstmine võrreldes Fortum Termest AS-ilt saadud tariifiga ei ole kostja kui teenuse saaja jaoks ära põhjendatud, mistõttu ei ole vastavas osas alust ka hagi rahuldada. Kohus leiab, et kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista soojustsirkulatsiooni teenuse osutamisega seoses tekkinud kulud, millest on maha arvestatud hageja lisatud juurdehindlus 15,25%. Asjaoluga, et soojustsirkulatsiooni tagamine oli ehitise alalhoidmiseks vajalik teenus, on 22.11.2012 kohtuistungil nõustunud ka kostja ise (kd V, lk 137). Seoses hageja nõudega mõista kostjalt välja soojusarvestite taatlusele kulunud summad, on kohus seisukohal, et antud nõue on põhjendatud, kuna olukorras, kus kostjale kuuluva vara säilimiseks on vajalik selle kütmine, on vajalik ka soojusarvestite taatlemine, et tagada soojusmahtude täpne mõõtmine. 6 Kohus märgib, et hageja nõudest moodustab soojustsirkulatsioon 325,68 eurot, millest tuleb maha arvestada hageja poolt põhjendamatult juurde liidetud 15,25%. Kokku kuulub kostja poolt soojustsirkulatsiooni eest tasumisele 276 eurot. Samuti tuleb kostjal hagejale tasuda 26,53 eurot korteri soojusarvesti taatluse eest ning 3,77 eurot maja soojusarvesti taatluse eest. Kokku tuleb kostjal hagejale VÕS § 1028 lg 1 alusel tasuda 306,30 eurot. Kooskõlas TsMS § 124 lg-ga 1 ja § 133 lg-tega 1, 2 oli hagihind 1991,03 eurot, millelt hageja tasus riigilõivu 383,47 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kohus on seisukohal, et käesoleva tsiviilasja puhul on põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda. Nimelt on tsiviilasjas menetluses olnud ka kostja vastuhagi, mistõttu kohus leiab, et õiglane on jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.