Obsah (6)

§ 13§ 151§ 7§ 51§ 2§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Piret Randmaa Otsuse tegemise aeg ja koht 24.10.2012, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-12497 Tsiviilasi KÜ Xxxhagi J

) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud.

§ 13

lg 4 sätestab, et korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta on kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud.

§ 151

kohaselt on majandamiskulud korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Kostjad ei ole eelnimetatud kulusid tasunud, neil on tekkinud kulude tasumise kohustus hageja ees, mis tuleb täita VÕS § 76 kohaselt. Kuna kostjad ei ole kohustusi nõuetekohaselt täitnud, on tegemist kohustuse rikkumisega VÕS § 100 mõistes. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel saab kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult kohustuse täitmist ning VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 alusel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on viivise arvestamisel lähtunud VÕS § 113 lg 1 ja

§ 7lg 4 tulenevast viivise määrast. Ts

MS § 367 kohaselt võib hageja viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotleb viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult protsendina põhinõudelt kuni põhinõude täitmiseni.

§ 51

kohaselt lähevad korteriomandi võõrandamisel või pärimisel korteriomandi võõrandajale või pärandajale kuuluvad korteriühistu liikme õigused ja kohustused üle korteriomandi omandajale korteriomandi ülemineku hetkest.

1. Oma nõude tõendamiseks esitas hageja kinnistusraamatu väljavõtte, võlgnevuse reskontro, 2 üldkoosoleku 11.05.2006 protokolli, viiviste arvutamise tabeli ja võlateatise. Kostjate vastus hagile. Kostjad hagi ei tunnista, kuna võla on kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandajad, mitte omandajad.
2. Kostjad omandasid korteriomandi xxx (registriosa nr XXX) 12.01.
3. Korteriomandi müügilepingu punktis 1.3.8 on öeldud, et müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, välja arvatud lepingu kasutamisega seotud võlg korteriühistule Xxx ees ligikaudu summas 2064,16 eurot. MS tunnistab fakti, et müüjana võlgneb ta korteriühistule osutatud kommunaalteenuste eest ning võtab endale kohustuse tekkinud võlg tasuda.
4. Peale seda, kui kostjad said 14.02.2012 kätte CKE Inkasso OÜ võlateate, pöördusid kostjad ja müüja CKE Inkasso OÜ poole teadetega, et müüja on nõus tasuma korteriühistule võla ning esitasid ka notariaalse korteriomandi müügilepingu. CKE Inkasso OÜ jurist Priit Pääbo kinnitas, et eelnimetatud leping ei oma juriidilist jõudu ja ei saa olla põhjuseks nõudest loobumiseks. Kostja saatis 02.03.2012 korteriühistu esimehele TL tähtkirja, mis tagastati hoiutähtaja möödumise tõttu. Kostjale on arusaamatu, miks hageja esitab võla tasumise nõude kostjate vastu, kuigi nii hagejale kui hageja esindajale on teada, et võla tasumise kohustus lasub korteri müüjal.
5. Korteriühistu XXX esimees TL soovitas suuliselt müüjale mitte tasuda kommunaalteenuste võlga ja jätta need kostjate kanda. Korteriühistuseaduse § 7 lg 3 sätestab, et korteriomandi võõrandamisel või pärimisel on korteriomandi omandaja kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja poolt tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kostjad rõhutavad, et sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Korteriühistul on korteriühistu võõrandamise korral võimalik valida, kas ta pöörab tasumata majandamiskulude ja muude maksete nõude võõrandaja või omandaja vastu. Kostja arvates tuleks menetlusse kaasata iseseisva nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel Maria Sokolova.
6. Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja korteri üleandmise-vastuvõtmise akti, kostja avalduse CKE Inkasso OÜ-le ja tähtkirja koopiad. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
7. Hageja on seisukohal, et antud asjas ei oma tähtsust, kas esitada nõue korteriomandi võõrandajate või omandajate vastu. Sama seisukohta on ka kostjate esindaja väljendanud hagile vastates. Hageja on lähtunud

§ 7

lõikest 3, mille kohaselt lähevad võõrandamisel korteriomandil lasuvad kohustused üle korteriomandi omandajale, koostoimes VÕS § 65 lg 1, mille kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostjate väide, et korteriühistu ees peab kohustused täitma võõrandaja, sest nii on võõrandamislepingus kokku lepitud, ei oma tähtsust, sest see on omandaja ja võõrandaja vaheline kokkulepe, millega hagejal ei ole puutumust.

1. Hageja jätab tähelepanuta kostja väited TV suuliste soovituste ja PP hinnangu kohta notariaalsele lepingule, kuna need on paljasõnalised ja põhistamata.
2. Hageja ei pea vajalikuks kolmanda isikuna MS kaasamist menetlusse, kuna kostja ei ole põhjendanud kolmanda isiku õiguslikku huvi ning täitmata on VÕS § 216 lg 1 eeldused – 3 kolmandal isikul on kohustus kostjate ees (sisesuhe) ja hageja ees (solidaarvõlgnik) kohtuasjas tehtavast lahendist sõltumata. MS on teadlik oma kohustustest kostjate ja hageja ees ega vaidle nendele vastu. Tema kaasamine iseseisva nõudeta kolmanda isikuna menetlusse ei muuda neid kohustusi.
3. Hageja on arvestanud tasumata võlalt viivist 0,21% päevas vastavalt Korteriühistu Xxx11.05.2006 üldkoosoleku protokolli punktile 7.
4. Korteriühistuseaduses toodud viivitusintress ei ole imperatiivne. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust lähtuvalt nõuab hageja kostjatelt tasumisega viivitamisel viivitusintressi 0,21% päevas. Kohtuotsuse põhjendused.
5. Kohus menetleb antud hagi lihtmenetluses. TsMS § 405 sätestab, et kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes käesolevas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.
6. Kohus, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt.
7. Kohus asub seisukohale, et: - kohtule esitatud kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et kostjad on korteriomandi XXX ,Tallinnas (registriosa nr XXX) ühisomanikud alates 25.01.
8. - elamus xxx, Tallinnas on moodustatud korteriühistu, Korteriühistu Xxx registrikood XXX (vaidlus selle üle puudub); - kostjad on korteriühistu liikmed (vaidlus puudub). Pooled vaidlevad selle üle, kas korteriühistul on õigus esitada tasumata majandamiskulude võla nõue kostjate vastu olukorras, kus korteriomandi müüja on võõrandamislepingus võtnud kohustuse tasuda võlg korteriühistule. Kostjad vaidlustavad ka hageja rakendatud viivise suuruse 0,21%, pidades õigeks seadusest tulenevat viivisemäära 0,07% päevas.
9. Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus

§ 2

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on korteriühistu korteriomandiseaduses sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osakuks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide kaitsmine ja

§ 151

lg 1 sätestatust, mille kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, kusjuures elamu majandamiskulusid korteriühistus arvestatakse eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et eluruumi hoolduskulud käesoleva seaduse tähenduses on tööd, millega hoitakse elamu kasutuskõlblikus seisukorras ja tagatakse elamu ümbruse korrashoid. Eluruumi remondiks käesoleva seaduse tähenduses loetakse aga ehituskonstruktsioonide, tehnosüsteemide või nende osade paigaldamist, eemaldamist, asendamist või ennistamist, kusjuures remondi käigus võib tõsta elamu heakorrataset ja paigaldada täiendavaid andmeid. 4 Lisaks nimetatud seadusesätetele juhindub kohus ka

§-st 51, mis sätestab korteriühistu liikme õiguste ja kohustuste ülemineku põhimõtte korteriomandi võõrandamisel või pärimisel ning sama seaduse §-st 7 lg 3, mille järgi on korteriomandi omandaja korteriomandi võõrandamisel või pärimisel kohustatud korteriühistule tasuma korteriomandi võõrandaja või pärandaja tasumata jäänud majandamiskulude ja muude maksete eest. Kohus on seisukohal, et

§ 7

lg 3 loob korteriomandi võõrandaja ja omandaja solidaarse kohustuse, st viidatud sätte alusel võib korteriühistu nõuda korteriomandi võõrandamise korral võõrandaja tasumata jäänud maksete tasumist nii võõrandajalt kui ka omandajalt. Korteriomanik on korteriühistu liikmena (

§ 5

lg 1) kohustatud täitma

§ 13

lg 4 järgi korteriühistu otsuseid elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta. Samale seisukohale on oma lahendis 3-2-1-48-11 asunud ka Riigikohus. Tulenevalt eeltoodust on korteriühistul õigus nõuda võlga nii korteriühistu võõrandajalt kui selle omandajalt. Seega on hagejal õigus nõuda võlga kostjatelt vaatamata sellele, et korteriomandi võõrandamislepingus võtsid korteriomandi müüjad kohustuse võlg korteriühistule tasuda.

1. Kohus on seisukohal, et kuna kostjad ei ole vaidlustanud hagis esitatud põhinõude 1570,47 eurot suurust, mida kinnitab ka hageja esitatud võla ja viivise arvestamise tabel, tuleb kostjatelt välja mõista põhinõude katteks 1570,47 eurot.
2. Kohus on seisukohal, et tasumata võlalt viivise arvutamisel ei ole õige hagejal viivise määra 0,21 % rakendamine.

§ 7

lõike 4 kohaselt võib majandamiskulude maksmisega viivitamisel korteriühistu juhatus nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Seega saab hageja viivise arvestamisel aluseks võtta viivise määra 0,07%. See on seaduses sätestatud viivise ülemmäär ja hageja seda ületav otsustus on tühine. Võttes aluseks viivise määra 0,07% ning viiviste tabelis toodud võla suuruse ning viivitatud päevade arvu, oli 27.03.2012 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste summa, mis tuleb kostjatelt välja mõista, 298,82 eurot. 17. Kohus on seisukohal, et juhindudes TsMS § 367 lg 1 sätestatust, tuleb viivis, mis ei olnud hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud, välja mõista kostjatelt

§ 7lg 4 sätestatud määras kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus. 18. Ts

MS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, peab kohus põhjendatuks menetluskulude 76% ulatuses solidaarselt kostjate kanda ning 24% ulatuses hageja kanda jätmist. Vastavalt TsMS § 174 lg 1 ja 3 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Kohtunik 5