Kohtukulude jaotus Jätta hageja kohtukulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. ASJAOLUD, HAGEJA NÕUE 1 2-12-5348
lg 1 kohaselt Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
lg 1 kohaselt Müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. Nii nagu juba eelpool osundatud, kuulub loodud programmi juurde selle tõrgeteta kasutamist võimaldav originaalfail ning selline originaalfail on kvalifitseeritav
lg 1 mõistes dokumendina, mis on vajalik asja kasutamiseks ja käsutamiseks.
lg 1 kohaselt Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja, pöördudes kostja poole palvega anda teenustöö nõuetekohaselt üle mitmel korral. Paraku jättis kostja omapoolse kohustuse täitmata.
lg 1 sätestatust saab teha järelduse, et kui võlgnik ei täida oma kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, on tegemist olulise rikkumisega, st kui lepingulist kohustust ei täideta täiendava tähtaja jooksul, muudab see lepingu rikkumine oluliseks. Kuivõrd kostja asja juurde kuuluvat faili (dokumente) vaatamata hageja korduvatele pöördumistele, siiski üle ei andnud, pani kostja toime lepingu rikkumise
ja § 211 lg 1 mõistes.
lg 1 sätestab lepingu rikkumise puhuks võimalikud õiguskaitsevahendid: Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Hagi juurde lisatud tõenditega on tõendatud, et hageja pöördus kostja poole kahel korral selleks, et viimatinimetatu lepingu nõuetekohaselt täidaks. Kostja seda ei teinud, rikkudes sel moel oluliselt lepingut.
lg 1 kohaselt Lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Võttes arvesse kostja käitumist (ei täitnud lepingut vaatamata hageja selleteemalistele korduvatele pöördumistele) ning lepingu nõuetekohase täitmise eeldusena täiendava rahasumma nõudmist, oli põhjust arvata, et kostja ei täida lepingut ka edaspidi, mistõttu oli tegemist olulise lepingurikkumisega ka
lg 2 p 4 mõistes, millise rikkumise puhul ei ole täiendava tähtaja andmine üldse kohustuslik. 4 2-12-5348 Vaatamata eeltoodule, andis hageja kostjale siiski täiendavalt aega lepinguliste kohutuste täitmiseks (pöördus kostja poole esimest korda 04.11.2011 ning viimast korda 07.11.2011).
lg 1 kohaselt Lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. Siinjuures on oluline märkida, et seaduses ei ole sätestatud lepingust taganemise kohustuslikku vorminõuet. Sisuliselt taganes hageja lepingust juba 04.11.2011. Nähtuvalt kostja 07.11.2011 e-kirjast ja selles avaldatud reageeringust, oli hagejapoolne lepingust taganemise avaldus kostja poolt ka kätte saadud. Hageja teavitas 07.11.2011 e-kirjas täiendavalt kostjat võimalikust riisikost, juhul kui kostja jätab lepingu täitmata. Kostja lepingust taganemist vaidlustanud ei ole. Kostja taganemist ei vaidlustanud ja seda vaatamata sellele, et hageja teavitas kostjat ka sellest, et lepingust taganemisega seotud negatiivsed tagajärjed, s.h võimalik kahju hüvitamise nõue, jäävad kostja kanda.
lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Ehkki hageja esitas taganemisavalduse, mille sisu oli kostja 07.11.2011 e-kirjast nähtuvalt arusaadav ning seetõttu ka kätte toimetatud, ei tagastanud kostja hagejale tema poolt makstud rahasummat, mistõttu pöördus hageja kostja poole 22.12.2011 kirjaliku nõudega. Kostja sai kirja sai kätte 27.12.2011. Vaatamata pretensioonis märgitud tähtajale ja nõudele tasuda hagejale 480 €, jättis kostja siiski lepingu alusel saadu tagastamata. Hagejal puudus samal ajal tagasitäitmise võimalus ja sellest tulenev kohustus, sest arvutisse sisse programmeeritud programmi ei ole võimalik kontrollerist välja võtta ning seetõttu kostjale tagastada (kuna kostja originaalfaili hagejale ei andnud, ei olnud hageja saanud kostjalt midagi sellist, mida oleks hagejal võimalik olnud kostjale füüsiliselt tagastada). Kokkuvõtlikult ning tuginedes
lg 1 § 116 lg 2 p-d 1, 2, 4, 5, § 114 lg 1, § 188 lg-d 1, 2, § 189 lg 1 esitab hageja nõude lepingu taganemisest tulenevalt tema poolt lepingu alusel üleantud rahasumma, s.o 480 € tagastamiseks. Alternatiivselt esitab hageja nõude kahju hüvitamiseks juhul, kui kohus leiab, hageja nõue lepingut taganemise tagajärjena saadu tagastamiseks ei ole mingil põhjusel õigustatud. Hageja esitab alternatiivselt lepingu rikkumisega põhjustatud nõude
Riigikohus on 20.03.2012 tsiviilasjas nr 3-2-1-5-12 ülalnimetatud kahju hüvitamise nõude rahuldamise üldiste eeldustena märkinud, et tõendada tuleb järgmised asjaolud: - kostja on lepingut rikkunud (
lg 1);
lg 1 kohaselt Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu.
kohaselt Müüja peab ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. Nagu märgitud, sõlmis hageja lepingu konkreetse objekti kütte ja ventilatsiooniseadmete automaatika lokaalse programmeerimisteenuse ostuks. Kostja lõi spetsiaalse programmi 5 2-12-5348 vastavalt hageja vajadustele ja müüs konkreetse programmi hagejale (esitas arve ja sai selle eest ka raha), installeerides selle ka kontrollerisse. Samas jättis kostja üle andmata programmi uuesti käivitamist või muutmist võimaldava originaalfaili, millise saamine oli hagejapoolse lepingu sõlmimisel lepingu sõlmimise peamine püsiv huvi. Piltlikult öeldes käitus ostja nagu automüüja, kes müüb küll auto, paneb selle ka käima ning jätab siis süütevõtme enda kätte ning hageja saab sõita ostetud autoga üksnes niikaua, kui see mingil põhjusel seisma jääb/ või saab auto uuesti käivitada üksnes täiendava rahasumma maksmisel. On enam kui selge, et taolistel tingimistel müügilepingu sõlmimiseks puuduks huvi igal keskmiselt mõistlikult käituval isikul. Kuna kostja lepingut ei täitnud, pannes sellega toime rikkumise
mõistes, on hagejal õigus kasutada kõiki
märgitud õiguskaitsevahendeid ning hageja valis selleks alternatiivselt kahju hüvitamise nõude. -kostja vastutab lepingu rikkumise eest (
lg 1);
lg 1 kohaselt Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele.
lg 2 kohaselt Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu.
lg 3 kohaselt Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Hageja on viidanud lepingu rikkumisele ning palunud korduvalt kostjal lepingut täita. Kostja seda ei teinud.
lg 1 kohaselt Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
lg 2 kohaselt Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Sõlmitud lepingust ning selle rikkumise põhjustest nähtuvalt (kostja soovis varasemalt kokkulepitu asemel poole suuremat summat), ei ole lepingu rikkumise näol tegemist sellise asjaoluga, mida võlgnik ei saanuks mõjutada. Järelikult ei ole rikkumine vabandatav ning täidetud on kahjunõude konkreetne eeldus
- kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (
lgd 2 ja 3); Nähtuvalt hagi lk 1-2 kirjeldatud asjaoludest, andis hageja kostjale korduvalt võimaluse täita kohustus varasemalt kokkulepitud viisil. Käesoleva hagi punktides 1.6- 1.8 viitas hageja kostja vastu täitmisnõude esitamisele, milline toimus esmalt 04.11.2011 ning järgmisel korral 07.11.2011. Kostja oma kohustust siiski ei täitnud, millega on tõendatud kahju nõude 6 2-12-5348 esitamise eeldus
- hagejale on tekkinud või tekib kahju (
lg 1, § 128); Kuna kostja rikkus kehtivat lepingut (jättis üle andmata vajaliku originaalfaili), mille täitmisest sõltus omakorda hageja omapoolsete kohustuste täitmine tellija ees, siis oli hageja sunnitud leidma uue/ teise programmeerimisteenuse osutaja. Hagejal õnnestus vastavasisuline kokkulepe sõlmida temale vajaliku teenuse soetamise eesmärgil OÜ-ga Ratio Project, kellelt tellis samalaadse teenuse kui oli varasemalt tellinud kostjalt- s.o kütte- ja ventilatsiooniseadmete automaatika lokaalse programmeerimise. Nimetatud teenuse eest esitas OÜ Ratio Project hagejale arve summas 480 € (s.o koos käibemaksuga). Sarnaselt kostjaga sõlmitud lepinguga, tegi ka OÜ Ratio Project esmalt katsetused süsteemi programmeerimiseks peakontrollerisse, mille järgselt esitas arve. Peale programmeerimist andis OÜ Ratio Project hagejale vajaliku teenuse nõuetekohaselt üle, s.o hageja sai ka asja kasutamist ja käsutamist võimaldava originaalfaili. Nimetatust tulenevalt oli hageja sunnitud tegema täiendava kulutuse 480 € näol. Hageja käsitleb täiendava rahasumma maksmise kohustust temale tekkinud kahjuna, st täidetud on ka
- kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (
lg 2);
lg 2 kohaselt Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Kuna kostja ja hageja vahel sõlmitud lepingus puudus klausel, et programmi soetamiseks tuleb hagejal arvestada mitte lepingus märgitud 400 € + sellele lisanduva käibemaksuga, vaid 800 € + sellele lisanduva käibemaksuga, pidi kostjale olema selge ka asjaolu, et hageja arvestab lepingus märgitud summa maksmisel ka nõuetekohase teenuse saamisega. Kostja, kui programmeerimise valdkonnas majandus- ja kutsetegevuses tegelev isik, pidi ette nägema, et sellise programmeerimisteenuse ostmiseks, kus hinnapakkumise hulka ei kuulu loodav originaalfail, puudub tellijal huvi. Kostjal pidi vastavas valdkonnas tegeleva isikuna olema arusaadav ja teada, et juhul kui hinnapakkumise hulka ei kuulu konkreetse originaalfaili üleandmine, ei saa ühelgi majandustegevuses mõistlikult tegeleval isikul olla huvi ka programmi osta sest ilma originaalfailita ei ole võimalik seda uuesti vajadusel sisse installeerida ega ka programmi parandusi teha. Järelikult pidi kostja arvestama hageja lepingulise kaitsekohustuse eesmärgiga, milleks oli teenuse nõuetekohane üleandmine selle lõpptellijale ning täidetud on
-kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (
lg 3); Asjaolu, et peale lokaalse programmeerimisteenuse arvutisse laadimist, on selle kasutamiseks ja käsutamiseks vajalik originaalfail, pidi olema kostjale lepingu sõlmimisest alates ettenähtav sest konkreetses majandus- ja kutsetegevuses ei saa olla poolikuid lahendusi, ehk teisisõnu, hagejal oli põhjendatud huvi terviklahenduse saamiseks. Hageja teavitas kostjat viimatinimetatu poolse kohustuse rikkumise võimalikest tagajärgedest 07.11.2011 emailis. Seega pidi kostjale olema ettenähtav hiljemalt 07.11.2011 ka hagejale tekkiv võimalik kahju, mis võis seisneda nii tellimustöö lõpptarbijale üleandmisel võimalike sanktsioonide rakendamises kui ka nende vältimiseks uue programmeerija leidmise osas. rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (
Hagiavalduse asjaoludest tulenevalt oli hageja sisuliselt sundolukorras- s.o tal oli vaja anda 7 2-12-5348 üle kogu töö lõpptellijale, mis seonduvalt kostja keeldumise tõttu (täiendava rahasumma maksmiseta) ei olnud võimalik. Siinkohal oli hagejal kadunud ka usaldus kostja lubaduse osas täiendava rahasumma maksmisel originaalfaili saamiseks üldse ka juhul, kui hageja nõutud summa tasunuks. Hageja jaoks oli märksa kindlam lahendus leida uus programmeerija. Nii nagu juba ülalpool märgitud, kuivõrd kostja rikkus lepingut, mille nõuetekohaseks täitmiseks oli hagejal põhjendatud huvi, ja hagejal oli vaja lepinguobjekt koos teiste töödega siiski lõpptellijale üle anda, oli hageja poolt uue programmeerija leidmine ja uue programmeerimisteenuse soetamine hädavajalik. Seega oli kostja rikkumine ning hageja poolt tehtud täiendav kulutus summas 480 € otseses põhjuslikus seoses kostjapoolse rikkumisega ning hageja poolt tehtud täiendavat väljamakset lokaalse programmeerimisteenuse soetamiseks Ida- Tallinna Keskhaigla kütte- ja ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks ja automaatikatööde toimimiseks ja nõuetekohaselt üleandmiseks summas 480 € saab käsitleda hageja kahjuna.
lg 1 kohaselt Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Juhul, kui kostja oleks lepingu täitnud ning üle andnud lepingu huvi aluseks olnud originaalfaili, ei oleks hageja pidanud tegema uue programmeerimisteenuse tarbeks täiendavat kulutust summas 480€. Kokkuvõtlikult toetudes ülaltoodule ning tuginedes
, § 127 ja § 128 , nõuab hageja alternatiivse nõudena temale tekkinud kahju summas 480 € hüvitamist.
lg 7 sätestatu kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Riigikohus on 12.10.2010 lahendis nr 3-2-1-80-10 punkt 15 märkinud: Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist selle täitmiseks mõistlikult vajaliku aja jooksul pärast lepingu sõlmimist või muul alusel võlasuhte tekkimist, arvestades eelkõige kohustuse täitmise kohta, viisi ja olemust (
lg 3).
lg 1 sätestatust tulenevalt Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.
lg 1 sätestatust tulenevalt Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi,on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 7 alusel on hageja õigus nõuda kohustuse täitmist alates selle kohustuse tekkimisest, s.o ajast, mil hageja lepingust taganes või alternatiivselt ajast, mil kostja tegi täiendava kulutuse Ratio Project arve tasumiseks. Ametlikes teadaannetes16 on Eesti Pank teatanud, et võlaõigusseaduse § 94 lõikes 1 nimetatud 8 2-12-5348 Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli - enne
MS § 367 palub hageja kohtul mõista välja kostjalt viivise kuni 10.05.2011 kokku summas 19,96 €, ning alates 11.05.2012 kuni võlgnetava võlasumma lõpliku täitmiseni 8% päevas. Juhul, kui kohus leiab, et alternatiivne nõue ei kuulu mingil põhjusel rahuldamisele, palub hageja kohtul kostjalt välja mõista viivis alates päevast, mil hageja tasus arve OÜ-le Ratio Project, s.o alates 12.12.2011: 8,25x480/100/ 365x 19= 2,06. 2,06+13,78= 15,84 €. Eeltoodu alusel palub hageja: 1) tuginedes
lg 1 § 116 lg 2 p-d 1, 2, 4, 5, § 114 lg 1, § 188 lg-d 1, 2, § 189 lg 1 mõista kostjalt välja lepingu taganemisest tulenevalt temale lepingu alusel üleantud rahasumma, s.o 480 €; 2) juhul, kui kohus mingil põhjusel leiab, et hagis märgitud faktilised ja õiguslikud aluseid ei anna alust lepingu taganemisest tulenevalt lepingu alusel kostjale üleantud rahasumma tagastamiseks, tuginedes
, § 127 ja § 128 , mõista kostjalt alternatiivse nõudena välja hagejale tekitatud kahju summas 480 €; 3) juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu lepingu taganemisest tulenevalt temale lepingu alusel üleantud rahasumma väljamõistmiseks on põhjendatud, tuginedes
MS § 367, välja mõista kostjalt viivis kuni 10.05.2011 kokku summas 19,96 €, ning alates 11.05.2012 kuni võlgnetava võlasumma lõpliku täitmiseni 8% päevas; 4) juhul, kui kohus leiab, et hageja nõue kostja vastu lepingu taganemisest tulenevalt temale lepingu alusel üleantud rahasumma väljamõistmiseks ei ole põhjendatud, mõista kostjalt välja viivis tuginedes
MS § 367, välja mõista kostjalt viivis alates 12.12.2011 kuni 10.05.2011 kokku summas 15,84 €, ning alates 11.05.2012 kuni võlgnetava võlasumma lõpliku täitmiseni 8% päevas; 5) määrata kindlaks menetluskulude jaotus pannes kõik hageja menetluskulud kostja kanda. 3. Harju Maakohtu 14.05.2012.a. määrusega anti tsiviilasi üle kohtualluvuse järgi menetlemiseks Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale. 4. Vastuseks kostja vastuväidetele märgib hageja, et : 1) Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit lükkamaks ümber hageja väiteid ja tõendeid hagiavalduses esitatud faktiliste asjaolude kohta. Kostja poolt esitatud tõend (Kostja lisa 1) on 9 2-12-5348 identne hageja esitatud lisaga 1, mis omakorda tõendab kõiki hageja väiteid. Nii nagu hageja on juba hagiavalduses märkinud, sisaldab 20.06.2012 Lembit Tammekivi poolt edastatud ekiri hinnapakkumist kokku kolmes osas. Kuivõrd seisuga 04.11.2011 ei olnud kostja hagejale üle andnud hageja tellitud tööd (lokaalne programmeerimine, mis oli kõnealuse hinnapakkumise üks komponent) andmekandjal, mida hageja kohustus omakorda üle andma tellijale (OÜ Contriver), ütles hageja erakorraliselt kostjaga sõlmitud lepingu üles ning nähtuvalt kostja seisukohast, on kostja lepingu ülesütlemist ka kinnitanud. Kuivõrd lepingu ülesütlemise tingisid hagiavalduse punktides 1.1- 1.8 märgitud asjaolud, milliste ümberlükkamiseks ei ole kostja esitanud ainsatki tõendit, ei ole sisuliselt vahet, kas kostja pidas ülesütlemise avalduse tegemist nii nagu kostja väljendab – näotuks, või mitte. 2)Hageja jääb hagiavalduses märgitu juurde, leides, et tal oli põhjendatud ootus saada kostjalt tellitud teenustöö kokkulepitud hinnas ja tavapärases kvaliteedis (s.o koos nõutud dokumentatsiooniga ehk spetsiaalselt keskhaigla ventilatsiooniagregaadi jaoks tööprogramm andmekandjal). Kostja poolt vihjatud hagiavalduse punktis 1.3 mõtles hageja just eelnimetatut ORIGINAALFAILI all ja pole vahet, kas kostjale selline hageja osundus meeldib või mitte. Hagiavalduse juurde esitatud tõendiga (ka kostja lisaga 1) on tõendatud, et kostja sai aru, mida hageja temalt tegelikult soovis. Kostja seisukoht punktis 3.2.1 on tendentslik ning arusaadavalt on kostja SIEMENS OY programmi jutuga asunud kohut lihtsalt eksitama. Nimelt ei ole hageja üheski e-kirjas, telefonikõnes ega ka hagiavalduses märgitud punktis väitnud, et tal olnuks soov, tahe või õigus saada SIEMENS OY programmeerimiskeskkonda. Hageja selgelt väljendatud tahe on olnud algusest peale suunatud nimetatud litsentseeritud programmeerimiskeskkonnas lasta luua ventilatsiooni funktsioneerimiseks vajalik rakendusprogramm tavapärases kasutuskvaliteedis, selleks, et ka teised antud litsentseeritud keskkonda omavad kasutajad saaksid spetsiaalselt kindlal eesmärgil loodud programmi kasutada (nt uuesti installeerida). Niikaua kui ei ole esitatud programmi andmekandjal, ei saa tellija muuhulgas üldse veenduda, mida programmeerija sisuliselt valmis tegi ja/või kontrollerisse paigaldas. 3) Kostja paljasõnalist nägemust varukoopia saamise õiguse kohta, ei saa kuidagi pidada tõendiks, mis välistanuks hageja õiguspärase ootuse saada kokkulepitud hinna eest terviktöö tavapärases kvaliteedis (s.o programmeerimine koos loodud programmifailiga andmekandjal). Ehkki hageja poolt tööjooniste kostjale saatmine või saatmata jätmine, ei saa kuidagi puutuda antud vaidlusesse, sest tööjoonised kujutavad endast mitte lepingu pakkumist vaid spetsiifilisi tööskeeme, vaidleb hageja siiski vastu kostja väitele sellest, justkui ei oleks hageja tööjooniseid kostjale saatnudki. Hagejal on õnneks oma väite kinnituseks säilinud ekirjavahetus, mille käesoleva vastuse juurde lisab. Hageja selgitab sealjuures kohtule, et tööseletus on tellimustöö tehniline kirjeldus programmi koostamiseks ning sellises kirjelduses ei mainita eraldi ära loodava faili andmekandjal saamise vajadust, kuivõrd loodava faili tellijale edastamine andmekandjal, on elementaarne. Kostja ei ole viidanud ühelegi tõendile ega õiguslikule alusele, millest tulenevalt vastupidist väidab. Hageja selgitab, et kuivõrd hagejal puuduvad pretensioonid tarnitud seadmete (s.o kontrolleri ja paneeli) dokumentatsiooni üleandmise kohta, ei saa antud vaidluse esemesse kuidagi puutuda kostja poolt mainitud nn eelnevalt saadetud seadmete dokumentatsioon. 4) Kostja oma selgitustes elektrikatkestuse võimalike tagajärgede kohta, tunnistab ka ise, et elektrikatkestuse korral säilib fail ikkagi vaid piiratud aja jooksul, st liitiumpatarei salvestab faili ikkagi vaid piiratud ajaks, mis omakorda tähendab seda, et programmi kustumine (hävimine) ei ole välistatud. Hageja märgib, et lisaks hageja poolt hagis toodud näitele elektrikatkestusest ja selle võimalikest tagajärgedest, on võimalikud ka muud 10 2-12-5348 arvutisüsteemides esinevad programmi vead või tõrked, mille tekkimisel, on ka vajalik programm uuesti installeerida ja mida saabki vaid andmekandjale salvestatud programmi abil teha. 5) Hageja on esitanud kohtule kõik asja puudutavad tõendid lepingu sõlmimise ja selle katkemise (ülesütlemise) asjaolude kohta ning kuivõrd kostja ja hageja poolt esitatud lisad (nr 1) sisuliselt kattuvad, ei saa hageja väidet, mis põhineb konkreetsel tõendil, pidada mingil juhul ebaõigeks või vastuoluliseks. 6) Vastuväite punktis 3.2.4. kinnitab kostja ka ise hagiavalduses märgitud põhilist asjaolu, millest tulenevalt ütles hageja lepingu erakorraliselt üles- nimelt vastab tõele see, et kostja nõudis töö üleandmise eel hagejalt varasemalt kokkuleppimata rahasumma (s.o 400 € +
13 2-12-5348 Kohus nõustub hagejaga selles, et kui lepingu eesmärgiks on valmistatava asja müük, tuleb
MS § 230 lg 1 järgi tõendanud, et tegemist on muu, nt töövõtulepinguga.
lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Vastavalt
lg-le 2 kohaldatakse
11.peatükis sätestatut ka lepingutele, mis on sõlmitud valmistatava asja tellimiseks, välja arvatud juhul, kui tellija andis teisele lepingupoolele olulise osa asjade valmistamiseks vajalikust materjalist. Käesolevas peatükis sätestatut ei kohaldata lepingutele, mille puhul suurem osa lepingupoole kohustustest, kes asja muretseb, seisneb töö tegemises või muu teenuse osutamises.
lg 1 kohaselt peab müüja ostjale asja vastuvõtmiseks ning valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid) lepingus ettenähtud vormis üle andma asja üleandmise kohas asja üleandmise ajal. Kui müüjal on õigustatud huvi jätta asja kohta käiva dokumendi originaal endale, peab ta ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte. Kohus nõustub hagejaga selles, et pooled sõlmisid lepingu programmi loomiseks ja ostmiseks, mille eesmärk oli ventilatsioonisüsteemi kontrolleri lülitamine võrku vastavalt kliendi soovidele ja vajadustele ning et taoline programm saab täita üksnes konkreetse objekti ülesannet. Hageja kinnitusel, mida kostja ei ole ümberlükanud ei saa konkreetset rakendusprogrammi kopeerida või kellegi teise vajadustele vastavaks teha, sest see on kontrolleri sees ja tehtud üksnes konkreetse objekti vajadusi silmas pidades. Samas saab ja on vajalik juba valmis tehtud rakendusprogrammi mõne tõrkest tuleneva katkestuse puhul uuesti kontrollerisse laadida aga seda üksnes programmi originaalfaili olemasolu korral. Samuti saab hageja kinnitusel vaid originaalfaili olemasolu korral programmi muuta vastavalt tekkinud vajadusele ja/või laadida muudatustega programm uuesti kontrollerisse. Hageja väitel pidi tema poolt tellitud konkreetse programmi mõjul käivituma Ida- Tallinna Keskhaigla ventilatsioonisüsteemi mootorid, ventilatsiooni kütte ventiili juhtimine, küttepump ning selle abil pidi saama jälgida sise- ja välistemperatuure ning seadet juhtida vastavalt kellaajale ja kuupäevale. Hageja väitel saab näitlikult tellitud arvutiprogrammi võrrelda ka nt raamatupidamisprogrammi ostmisega, millise puhul luuakse see autori keskkonnas ning müüakse siis kliendile, kuid selle erisusega, et konkreetne programm ei ole laiatarbekaup vaid see tehakse vastavalt kliendi vajadustele. Klient saab programmi arvutisse sisse lugeda nt DVD plaadi vms andmekandja abil ning andmekandja konkreetse programmiga jääb kliendile (programmi originaalfaili hind sisaldab tavapäraselt ka andmekandja hinda). Kostja ei ole eeltoodut ümberlükanud. Kohus nõustub hagejaga selles, et seega oli arvutiprogrammide loomist ja müümist puudutavat tavapärast praktikat silmas pidades hagejal ka õigustatud ootus, et kostja poolt teostatud pakkumine sisaldab nii programmi loomist, kui ka selle juurde kuuluva originaalfaili (s.o koos nõutud dokumentatsiooniga ehk spetsiaalselt keskhaigla ventilatsiooniagregaadi jaoks tööprogramm andmekandjal). Kostja ei pidanud faili loomiseks täiendavaid kulutusi tegema. Loodud programmi juurde kuulub selle tõrgeteta kasutamist võimaldav originaalfail ning selline originaalfail on kvalifitseeritav
lg 1 mõistes dokumendina, mis on 14 2-12-5348 vajalik asja kasutamiseks ja käsutamiseks.
lg 1 järgi kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Hageja andis kostjale täiendava tähtaja, pöördudes kostja poole palvega anda teenustöö nõuetekohaselt üle mitmel korral. Paraku jättis kostja omapoolse kohustuse täitmata. Seega kui võlgnik ei täida oma kohustust ka täiendava tähtaja jooksul, on tegemist olulise rikkumisega, st kui lepingulist kohustust ei täideta täiendava tähtaja jooksul, muudab see lepingu rikkumine oluliseks. Kuivõrd kostja asja juurde kuuluvat faili (dokumente) vaatamata hageja korduvatele pöördumistele, siiski üle ei andnud, pani kostja toime lepingu rikkumise
Hageja on tõendanud, et ta pöördus kostja poole kahel korral selleks, et viimane lepingut nõuetekohaselt täidaks. Kostja seda ei teinud, rikkudes sel moel lepingut. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja taganes lepingust 04.11.2011. Kostja taganemist ei vaidlustanud.
lg 1 kohaselt võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Taganemisest tulenevad kohustused peavad lepingupooled täitma üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 111 sätestatut. Tagastatavalt rahalt tuleb tasuda intressi raha saamisest alates. Vaatamata hageja nõudele tasuda hagejale 480 krooni, jättis kostja siiski lepingu alusel saadu tagastamata. Kohus leiab asja materjalidele tuginedes, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud, et kostja rikkus oluliselt lepingut. Kuna hageja on lepingust kehtivalt taganenud, tuleb nõue lahendada lepingust taganemise sätete alusel (
Eelkõige saab hageja nõue seisneda üleantud rahasumma tagastamise nõudes
Eeltoodule tuginedes rahuldab kohus hagi. Kohus leiab, et põhjendatud on ka hageja viivise nõue
MS § 367 alusel. 8. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus leiab, et seega käesolevas asjas tuleb jätta hageja menetluskulud kostja kanda. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Reena Undrest kohtunik 15
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.