← Eesti

3-11-146/164

Obsah (9)§ 212§ 213§ 223§ 116§ 215§ 24§ 200§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2012, Tallinn Haldusas

§ 212lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses 3-11-146 (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus (PMTK) kohustas 02.12.2010 vastutusotsusega nr 13-7/64-8 R Pa ja M M tasuma solidaarselt Magic Show FGS OÜ maksuvõla 1 133 220 krooni. Vastutusotsuse kohaselt andis Magic Show FGS OÜ R. P ja M. M juhatuse liikmeks olemise ajal korduvalt laenu M. Mga seotud äriühingule FGS Estonia OÜ, mille tulemusel muutus Magic Show FGS OÜ maksejõuetuks. FGS Estonia OÜ oli laenu saamise ajal suurtes makseraskustes ning teda ähvardas pankrot. Magic Show FGS OÜ andis FGS Estonia OÜ-le laenu ajal, kus Magic Show FGS OÜ-l endal olid samuti maksuvõlad. Maksejõuetule äriühingule tagatiseta laenu andes ja Magic Show FGS OÜ maksuvõlga tasumata jättes rikkusid äriühingu liikmed tahtlikult oma hoolsuskohustust.
  2. M. M ja R. P esitasid 19.01.2011 Tallinna Halduskohtule kaebused PMTK 02.12.2010 vastutusotsuse tühistamiseks (vastavalt haldusasjad nr 3-11-146 ja nr 3-11-157). Tallinna Halduskohus liitis 04.02.2011 määrusega haldusasjad ühte menetlusse (haldusasi nr 3-11146). Seoses Tartu Maakohtu 29.04.2011 määrusega nr 2-11-5845 M. M suhtes pankroti väljakuulutamisega lõpetas Tallinna Halduskohus 12.06.2011 määrusega

§ 24

lg 1 p 1 alusel (s.o halduskohtu pädevuse puudumise tõttu) haldusasja menetluse M. M kaebuse osas. Maksuhaldur on esitanud M. M pankrotimenetluses nõudeavalduse, mis hõlmab ka vaidlusaluse vastutusotsusega määratud maksusummat. Tallinna Halduskohus kaasas 09.01.2012 määrusega M. M haldusasja menetlusse kolmanda isikuna, sest vastutusotsus on tehtud solidaarselt M. M ja R. P suhtes ning R. P kaebuse alusel tehtav kohtulahend võib mõjutada M. M kui solidaarvõlgniku õigusi ja kohustusi.

  1. R P palus kaebuses PMTK 02.12.2010 vastutusotsus tühistada. Kaebaja ei ole rikkunud juhatuse liikme hoolsuskohustust. Magic Show FGS OÜ ja tema tütaräriühingu FGS Estonia OÜ vahel 01.04.2009 sõlmitud laenu andmise raamlepingu kohaselt võttis Magic Show FGS OÜ endale kohustuse anda FGS Estonia OÜ-le laenu kuni 10 000 000 krooni. FGS Estonia OÜ tegevuseks oli restorani „Rehepapp” opereerimine Tartus „Tasku” keskuses ning äriühingu majanduslik olukord oli
  2. ja
  3. aastal väga raske. Magic Show FGS OÜ krediteeris FGS Estonia OÜ-d kokku 4 064 698 krooni ulatuses ning samuti paigutati FGS Estonia OÜ-sse omakapitali umbes 8 000 000 krooni. Samal ajal Magic Show FGS OÜ maksukohustuse tekkimisega pidas äriühing läbirääkimisi Volante OÜ-ga FGS Estonia OÜ osaluse müümiseks, mis oleks eelduslikult võimaldanud äriühingu finantsprobleemid lahendada. Ostja seadis tehingu eelduseks FGS Estonia OÜ võlgnevuste viimise aktsepteeritavale tasemele ning sundolukorras otsustasid Magic Show FGS OÜ juhatuse 2

(14)3-11-146 liikmed vähendada FGS Estonia OÜ võlakoormust ja viia lõpuni osaluse müügi läbirääkimised, kuid selleni siiski ei jõutud, sest ostja lõpetas ootamatult läbirääkimised. Juhatuse liikmele ei saa panna vastutust kõigi äriühingu riskide eest, sest see oleks vastuolus osaühingu piiratud vastutuse põhimõttega. Juhatuse liikme isiklik vastutus äriühingu täitmata kohustuste eest peaks olema erandlik. Juhatuse liikmed võtsid kaalutletud riski, millega sooviti Magic Show FGS OÜ majanduslikku seisu oluliselt parandada. Tegemist ei olnud põhjendamatult suure riskiga ning kaebajal puudus soov maksuvõlgade tasumisest kõrvale hoida. Kuna maksuseaduses sätestatud rahalise kohustuse täitmine toimub maksukohustuslase vara arvelt, ei ole kaebaja rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) §-s 8 sätestatud kohustust. Magic Show FGS OÜ osanik on
  1. aastal võtnud vastu erinevaid laenu andmise otsuseid. Laenu andmine ega võtmine ei ole õigusvastane ja juhatus on kohustatud osanike üldkoosoleku otsuseid täitma. Harju Maakohtu 29.10.2010 määrusest nr 2-10-43890 (Magic Show FGS OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks) nähtub, et kohus on menetluse lõpetanud raugemise tõttu, ilma et juhatuse liikmete tegevuses oleks tuvastatud juhtimisvigu, mis annaks võimaluse esitada nõude nende vastu isiklikult. Seda peaks arvestama ka MKS § 8 lg 1 kohaldamisel. Vastutusotsuse tegemise eeldusena tuleks süüle lisaks tuvastada, et isik on toime pannud õigusvastase teo; mille tagajärjel on tekkinud kahju (maksuvõlg) ja nende vahel esineb põhjuslik seos. Õigusvastaseks ei saa pidada laenu andmist maksuvõlga omavale äriühingule ning laenu tagastamata jätmine ei muuda tehingu majanduslikku sisu. Laenu andmine ei põhjustanud maksukohustuse täitmata jätmist. Kaebaja täitis juhatuse liikmena temale kohustuslikke osaniku otsuseid. Vastustaja ei ole tõendanud, millest alates tuleks hakata lugema 20-päevast tähtaega võlgniku pankrotiavalduse esitamiseks, samuti asjaolu, et see oleks maksuvõla tekkimise ära hoidnud või võimaldanud selle likvideerida. Ebaselgeks jääb, miks on kaebaja ja teise juhatuse liikme süü suurus ja vorm identne, ei nähtu kergendavate või raskendavate asjaolude väljatoomist.
  2. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. R. P oli Magic Show FGS OÜ juhatuse liige 24.03.2009–10.11.
  3. Kaebaja ei vaidlusta otsuses viidatud Magic Show FGS OÜ täitmata maksukohustusi. Magic Show FGS OÜ andis suures ulatuses laene M. Mga seotud maksejõuetule äriühingule FGS Estonia OÜ olukorras, kus Magic Show FGS OÜ-l endal olid tasumata maksuvõlad 254 550 krooni (01.04.2009 raamlepingu alusel tehti väljamakseid kokku 3 412 209 krooni, millest 1 930 585 krooni pärast Magic Show FGS OÜ maksuvõla tekkimist). Samuti võttis Magic Show FGS OÜ 11.09.2009 kohustuse tasuda FGS Estonia OÜ võlg 2 134 113 krooni MM Grupp OÜ ees. FGS Estonia OÜ ei ole laenatud summasid tagastanud. R. P rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust, krediteerides pärast maksuvõlgade tekkimist FGS Estonia OÜ-d kokku 4 064 698 krooni ulatuses, kuigi rahalisi vahendeid oleks olnud otstarbekas kasutada esmajärjekorras Magic Show FGS OÜ võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. FGS Estonia OÜ
  4. a puhaskahjum oli 5 789 406 krooni ja omakapital 4 856 104 krooni ning
  5. a-l vastavalt kahjum 6 648 770 krooni ja omakapital -2 691 348 krooni. FGS Estonia OÜ osaluse müümiseks Volante OÜ-ga väidetavate läbirääkimiste pidamise kohta puuduvad tõendid. M. M ja R. P on 11.09.2009 tehingut selgitanud laenunõude ülesostmisega emaettevõtte poolt, et vältida võimalikku pankrotinõuet, mis viitab otseselt, et FGS Estonia OÜ oli sel ajal juba maksejõuetu. Andes 4 064 698 krooni ulatuses tagatiseta laenu kahjumiga tegutsenud äriühingule, kelle suhtes oli teada, et too ei suuda laene tulevikus tasuda, rikkus R. P juhatuse liikme kohustusi. Laenude väljastamine oli pahatahtlik tegevus eesmärgiga viia rahalised vahendid äriühingust välja ja hoiduda kõrvale maksude tasumise kohustusest. Juhatuse liikmelt oodatava hoolsuskohustusega ei ole kooskõlas tagatiseta laenu 3
(14)3-11-146 andmine makseraskustes äriühingule, kui laenuandjal on maksuvõlad ning laenude tulemusel muutus laenuandja ise maksejõuetuks (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-03). R. P ei täitnud ka seadusest tulenevat kohustust esitada maksejõuetuse ilmnemisest arvates 20 päeva jooksul pankrotiavaldus. R. P oleks Magic Show FGS OÜ hoolsa juhatuse liikmena pidanud seisma hea selle eest, et võlausaldajate nõuded saaksid rahuldatud, analüüsima enne FGS Estonia OÜ-le laenude andmist ka nende tagasisaamise võimalusi ning nõudma vajadusel tagatist. Seda eirates võttis juhatuse liige põhjendamatult suure äririski ega käitunud äriühingu huvides. R. P tegevus Magic Show FGS OÜ juhatuse liikmena oli tahtlik (võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5) ja teadlik, sest põhjendamatult suurte riskide võtmine peab olema äriühingu seisukohast läbimõeldud tegevus. R. P tahtliku tegevuse ja Magic Show FGS OÜ maksuvõla vahel on põhjuslik seos, sest juhul, kui juhatuse liige oleks otsustanud laenu mitte anda, omanuks äriühing maksuvõlgade tasumiseks piisavalt rahalisi vahendeid.
  1. Kolmas isik M M kirjalikku seisukohta ei esitanud, kuid selgitas kohtuistungil, et R. P tegutses tema juhiste alusel.
  2. Tallinna Halduskohus jättis 22.03.2012 otsusega R. P kaebuse rahuldamata, tühistas Tallinna Halduskohtu 04.02.2011 määruse p 6, millega oli esialgse õiguskaitse korras peatatud PMTK 02.12.2010 vastutusotsuse nr 13-7/64-8 täitmine, ning jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. MKS § 96 lg 1 alusel tehtava vastutusotsusega määratava juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on MKS § 8 lg 1 ja § 40 lg 1 kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud oma kohustusi; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) sellise kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Maksuhalduril tuleb muu hulgas individualiseeritult tuvastada juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisus ja süü vorm (vt Riigikohtu otsus nr 3-3-1-41-05, p 13). Vaidlust ei ole vastutusotsuse aluseks olnud faktiliste asjaolude üle, sealhulgas Magic Show FGS OÜ maksuvõla olemasolu ja suuruse, R. P juhatuse liikmeks oleku aja ega Magic Show FGS OÜ poolt FGS Estonia OÜ-le laenu andmise ja MM Grupp OÜ laenu ülevõtmise üle. Samuti ei vaidle menetlusosalised selle üle, et täidetud on MKS § 95 lg 4 teises lauses sätestatud eeldused vastutusotsuse tegemiseks ja MKS § 95 lg-s 5 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid ei esine. Vaidluse all on see, kas Magic Show FGS OÜ endine juhatuse liige R. P rikkus tahtlikult juhatuse liikme hoolsuskohustust. R. P vastutus Magic Show FGS OÜ võlgade eest ei sõltu FGS Estonia OÜ makseraskuste põhjustest, sest see ei muuda asjaolu, et FGS Estonia OÜ oli Magic Show FGS OÜ-lt laenu saamise ajal makseraskustes, millest R. P oli teadlik. M. M ega R. P ei ole maksumenetluses maininud läbirääkimiste pidamist Volante OÜ-ga, mistõttu ei saanud maksuhaldur nimetatud väidet kontrollida ega seda vastutusotsuse tegemisel arvestada. Ka kohtumenetluses on väide läbirääkimiste kohta jäänud paljasõnaliseks ja nende tegeliku toimumise kohta pole esitatud ühtki tõendit. Seega on tõendamata kaebaja väide, et tal tuli valida maksukohustuste täitmise või FGS Estonia OÜ osa võõrandamise saavutamise vahel. Kui R. P lähtus FGS Estonia OÜle laenu andes osaniku otsustest, siis pidi ta olema otsuste olemasolust teadlik juba laenu andmise ajal. Kaebajal oli MKS § 56 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohustus esitada vastavad osaniku otsused juba maksumenetluses, kuid selliste otsuste olemasolu ei maininud osanik M. M ega juhatuse liige R. P maksumenetluses kordagi, ehkki neilt küsiti laenu andmise asjaolusid. Seetõttu ei saanud maksuhaldur osaniku otsuste olemasolu maksumenetluses kontrollida ega neid vastutusotsuse tegemisel arvestada. Kohtumenetluses saab uusi tõendeid arvesse võtta vaid juhul, kui need ei jäänud maksumenetluses esitamata tahtlusest või 4
(14)3-11-146 hooletusest (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-47-07). Kaebaja pole suutnud mõistlikult selgitada, miks otsuseid maksuhaldurile ei esitatud ega nendele ka viidatud. Kõrvaldamata on kahtlus, et osaniku otsused võivad olla vormistatud tagantjärele, mistõttu ei ole need usaldusväärsed tõendid ja kohus nendega ei arvesta. Harju Maakohus märkis 29.10.2010 määruses nr 2-1043890 (Magic Show FGS OÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks), et ajutine haldur olulisi juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegu ei tuvastanud, kuid samas ei ole olemasoleva informatsiooni põhjal võimalik neid välistada. Seega ei võtnud kohus lõplikku seisukohta, kas juhtimisvigu esines või mitte, ning need ei saaks omada asja lahendamisel ka määravat tähtsust, sest vastutusotsus tehakse MKS sätete alusel ning vastavad asjaolud peab maksuhaldur tuvastama iseseisvalt (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-1-41-05, p 12). Maksuhaldur ei oleks tõepoolest saanud kaebajale ette heita makseraskustes äriühingule laenu andmist, kui Magic Show FGS OÜ-l oleks olnud piisavalt vahendeid nii laenu andmiseks kui ka maksukohustuste täitmiseks. Küll aga on R. Ple etteheidetav see, et makseraskustes äriühingule antud tagatiseta laenu tõttu jäid Magic Show FGS OÜ enda maksuseadustest tulenevad rahalised kohustused tähtaegselt ning täielikult täitmata, mille üle vaidlus puudub. Õige on vastutusotsuse järeldus, et FGS Estonia OÜ-le laenu andmise ja Magic Show FGS OÜ maksukohustuste täitmata jätmise vahel on otsene põhjuslik seos, kuivõrd Magic Show FGS OÜ laenas kogu olemasoleva raha tütarettevõtja tegevuse finantseerimiseks ja ilma selleta oleks tal olnud vahendeid, mille arvelt maksukohustusi täita. R. P ei toiminud juhatuse liikmena Magic Show FGS OÜ parimates huvides, vaid eelistas selle asemel leevendada FGS Estonia OÜ makseraskusi. Sisuliselt tegutses R. P FGS Estonia OÜ, mitte Magic Show FGS OÜ huvides, tekitades oma tegevuse tulemusena olukorra, kus Magic Show FGS OÜ ei suutnud enam maksuvõlga tasuda. R. P rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust tahtlikult, sest kaebaja on ka kohtumenetluses seletanud, et laenu andmine maksukohustuste täitmise asemel oli juhatuse liikme teadlik valik. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. R P palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Lisaks apellatsioonkaebuses esitatule jääb apellant ka halduskohtule 10.05.2011 esitatud seisukohtade juurde ega korda neid. Halduskohus on iseenesest õigesti määratlenud äriühingu juhatuse liikme vastutuse eeldused (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-3-141-05), kuid jõudnud ekslikult veendumusele, et nimetatud eeldused on käesoleval juhul täidetud. R. P käitumises puudus tahtlus. Kohustuse tahtlikult rikkumise eelduseks on teadlikkus tegevuse õigusvastasusest (s.o ettekujutus teost ja sellest põhjustatuna saabuvast tagajärjest). Apellant teadis, et laenu andmine või kohustuse ülevõtmine on oma olemuselt õiguspärane ja see on osaniku otsusega temale täitmiseks kohustuslik. Apellandi tahe ei olnud suunatud oma MKS § 8 lg-st 1 tulenevate kohustuste rikkumisele (s.o maksude tasumata jätmisele ja raha äriühingust väljaviimisele). Vastustaja ei ole tuginenud MKS §-le
  2. Apellandi tegevuses ei ole tõendatud tahtlust süü vormina. Arusaamatuks jääb, kuidas saab apellandi tahtlust iseloomustada asjaolu, et FGS Estonia OÜ ei ole Magic Show FGS OÜ-le laenu tagastanud. Tahtlust ei saa siduda ka äriühingu maksejõuetuks muutumise ja pankrotiavalduse esitamata jätmisega, mida hinnatakse ja ongi hinnatud üldkohtumenetluses. Harju Maakohus ei ole 29.10.2010 määruses nr 2-10-43890 tuvastanud juhatuse liikmete käitumises rasket juhtimisviga või kuriteotunnustega tegu. Nimetatud määrus on jõustunud ja see on lubatavaks kirjalikuks tõendiks käesolevas haldusasjas. Kokkuvõttes langeb ära R. P tahtlus kohustuse 5
(14)3-11-146 õigusvastase rikkumise koosseisulise elemendina. Ka halduskohus viitas apellandi hooletule käitumisele, mitte tahtlusele. Iseenesest õige on kohtu etteheide MKS § 8 lg 1 rikkumise kohta ja apellandile võib ette heita teatavat laadi hoolsuse puudumist. Vastavate asjaolude ettenähtavust ja välditavust tuleb aga eraldi hinnata, arvestades muu hulgas isiku varasemat kogemust, vanust, haridust, teadmisi, võimeid, vilumust ja muid isiklikke omadusi. M. M selgitas 21.02.2012 kohtuistungil, et tegemist oli apellandi esimese kogemusega ettevõtluse vallas. R. P seletas 29.09.2010 maksuhaldurile, et omandas kõrgharidust ja tal puudusid varasemad vahetud kokkupuuted ettevõtlusega. MTÜ Eesti Üliõpilaste Selts juhatuse liikmeks olek ei tee temast veel piisavalt pädevat ja kogemust omavat kasumi teenimisele suunatud äriühingu asjatundlikku juhti. MKS § 40 lg-st 1 tulenevalt saaks vastutuse kaasa tuua üksnes raske hooletus ning süü vormi peab tõendama vastustaja, kes tugines hoopis tahtlusele. Apellant ei pea tõendama, et ta ei rikkunud oma kohustusi tulenevalt raskest hooletusest. Maksuhaldur ei ole näidanud, et emaettevõtja poolt tütarettevõtjale laenu andmine toimub enamasti ja tavaliselt üksnes asjakohaste tagatiste esitamise korral, pigem on see ärisektoris erandlik nähtus. Tuleb arvestada, et tegemist oli siiski M. M kontrolli all olevate äriühingutega. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-74-09 (p 12) selgitanud, et hoolsusnõuete eiramisest ei tulene järeldust, et maksude tasumisest hoiduti tahtlikult. Süütuse presumptsioonist lähtudes tuleb põhjendatud kahtlus tõlgendada apellandi kasuks. Halduskohus on hinnanud tõendeid vääralt ja jõudnud ebaõigetele järeldustele. Apellant täitis hoolsuskohustust tavapärasel või isegi enamal määral, järgides äriühingu juhtimisel M. M kui osaniku otsuseid, mida tal ei olnud äriseadustiku (ÄS) § 317 lg 1 p-st 7 tulenevalt võimalik ignoreerida. Kohtule esitatud osaniku otsused ei ole koostatud tagantjärgi. Apellant viitas otsuste olemasolule juba maksumenetluses, märkides 29.09.2010 selgituses (p 5), et otsustajaks oli M. M. Iga juhatuse liikme süü tuleb tuvastada individuaalselt, tehes kindlaks tema konkreetse panuse. R. P oli juhatuse liige 24.03.2009–10.11.2009, M. M oli juhatuse liige 15.07.2009–28.09.2009 ja uuesti alates 10.11.2009–08.06.
  1. Magic Show FGS OÜ osanik on kogu perioodi jooksul olnud M. M. Halduskohus jättis R. P viite M. M poolt otsuste tegemisele ja ka kohtule esitatud otsused põhjendamatult tähelepanuta. Apellandil kui juhatuse liikmel puudus võimalus jätta osaniku iseenesest seaduslik otsus täitmata. Halduskohus ei ole andnud hinnangut, kuidas mõjutaks juhatuse liikme vastutust ja süüd asjaolu, et ta oli seotud osaniku korraldustega tehingute teostamiseks. Kohus leidis ka ebaõigesti, et laenu andmise ja maksukohustuse täitmata jätmise vahel oli otsene põhjuslik seos. Laenu andmine ei toonud kaasa maksukohustuse täitmata jätmist, sest laenu anti erinevatel aegadel ja erinevates summades, mille tagantjärele kokkuliitmine ei ole õigustatud ega anna selget ülevaadet äriühingu rahalisest seisust. Magic Show FGS OÜ pangakonto väljavõttest nähtuvalt on laenu ka vahepeal tagastatud ja sellega on täidetud kolmandate isikute nõudeid. Kohus lähtus üksnes käsitlusest post hoc, ergo propter hoc (pärast seda, järelikult selle tõttu), kuid see ei ole oma olemuselt klassikaline kausaalseos, kuivõrd pole arvestatud võimalikke muid tegureid, mida ei saa välistada. Tagajärg on põhjustatud antud teo poolt, kui tegu ei ole võimalik ahelast mõtteliselt kõrvaldada, ilma et langeks ära ka tagajärg. Maksuhaldur ei ole tõendanud, et laenu andmata oleks olemasolev summa tasutud just maksukohustuse, mitte mõne muu kohustuse katteks.
  2. Maksu- ja Tolliamet vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebuse väited ei anna seadusliku ja põhjendatud kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust. Vastustaja ei pea vajalikuks korrata kohtumenetluses juba seni esitatud 6
(14)3-11-146 seisukohti, vaid jääb vastutusotsuses ja halduskohtus esitatud seisukohtade juurde. Apellant jätab tahtlikult tähelepanuta, et Harju Maakohus lähtus 29.10.2010 määruse nr 2-10-43890 tegemisel selleks ajaks kogutud teabest ega ole olulise juhtimisvea võimalikkust välistanud. Magic Show FGS OÜ osaniku otsuste maksuhaldurile esitamata jätmise osas märkis apellandi esindaja halduskohtu 21.02.2012 istungil, et need jõudsid apellandini hiljem. Selgitustest saab järeldada, et laenude andmise ajal vaidlusaluseid otsuseid ei eksisteerinud, mida kinnitab seegi, et M. M ega R. P ei ole oma algses kaebuses sellele asjaolule tuginenud. Lisaks on äriühingu juhatuse liikmel kohustus teavitada osanikke tegevusest, mis võib ohustada äriühingu majandustegevust, mistõttu oli R. Pl võimalus teavitada M. M, et maksujõetule äriühingule laenu andmine võib ohustada Magic Show FGS OÜ majandustegevust, kuid jättis selle tegemata. M. M poolt maksumenetluses antud seletusest järeldub, et ettevõtte juhtimisega seotud otsuste vastuvõtmine oli R. P pädevuses. Seega saab üheselt järeldada, et kohtumenetluse käigus esitatud Magic Show FGS OÜ osaniku otsused on vormistatud tagantjärele, loomaks muljet, et R. P tegutses M. M otsuste alusel. Halduskohus on otsuste tähelepanuta jätmist piisavalt põhjendanud. Vaidlust ei ole selles, et Magic Show FGS OÜ andis FGS Estonia OÜ-le laenu 1 930 585 krooni. Pangakonto väljavõttest nähtuvalt on Magic Show FGS OÜ 11.09.2009 tasunud MM Grupp OÜ-le FGS Estonia OÜ võlgu ja intresse 2 134 113 krooni ulatuses. FGS Estonia OÜ poolt Magic Show FGS OÜ-le tagastatud summad ei olnud märkimisväärsed ega parandanud sisuliselt Magic Show FGS OÜ majanduslikku olukorda. ÄS § 159 lg 2 kohaselt võib tütarettevõtja anda laenu oma emaettevõtjale või emaettevõtja aktsionärile, osanikule või liikmele, mis moodustab tütarettevõtjaga sama kontserni, kui sellega ei kahjustata osaühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Analoogia korras on nimetatud põhimõtte rakendatav ka käesolevas asjas. Seega ei võinud R. P Magic Show FGS OÜ juhatuse liikmena laenu andmisel kahjustada äriühingu majanduslikku seisundit ega võlausaldajate huve. Jättes maksuvõlad tasumata, on Magic Show FGS OÜ laenu andmisega kahjustanud maksuhalduri kui võlausaldaja huve. Äriühingu poolt maksejõetule äriühingule ebamõistlike laenude andmine sõltub äriühingu juhatuse liikme tegevusest, millele võib järgneda maksukohustuse täitmata jätmine. 9. Kolmas isik M M toetab apellatsioonkaebust ning palub selle rahuldada. Kolmas isik palub määrata ennast tekkinud võla eest vastutavaks isikuks ÄS § 188 lg 1 alusel ja vabastada R. P vastutusest tekkinud maksuvõla eest. R. P töötas alates 2009. a veebruarist FGS Estonia OÜ-s (endine Rehepapp OÜ) turundusjuhina. Magic Show FGS OÜ juhatuse liikmeks määrati ta M. M poolt eesmärgiga esindada äriühingut üksnes kliendikohtumistel, kuna M. Ml endal polnud võimalik igapäevaselt kontoris viibida ja kohtumistel osaleda. Magic Show FGS OÜ ei ole R. Ple kunagi maksnud juhatuse liikme tasu, vaid ta oli kogu juhatuse liikmeks oleku perioodil FGS Estonia OÜ lepinguline töötaja, kes sai igapäevast töötasu turundusjuhi ülesannete täitmise eest. Kõik Magic Show FGS OÜ igapäevasest majandustegevusest väljuvad tehingud, sealhulgas laenu andmise FGS Estonia OÜ-le otsustas äriühingu ainuosanik M. M ja selle kohta on vormistatud osaniku otsused (01.04.2009, 02.07.2009, 28.08.2009 ja 11.09.2009), mille alusel R. P lepingud allkirjastas. Osaniku otsused tõendavad, et R. Pl puudus laenutehingutes isikuline otsustuspädevus ja ta täitis osaniku M. M kohustuslikke korraldusi. R. P teadmiste kasutamine äriühingu tegevuses pidi aitama kaasa Magic Show FGS OÜ väljatoomisele tol hetkel ajutisena tundunud majanduslikust madalseisust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 7
(14)3-11-146
  1. Maksuhalduri poolt vastutusotsuse tegemise aluseks olevaid tingimusi on Riigikohtu üldkogu hiljuti käsitlenud maksuhalduri poolt halduskohtu loa alusel nn eeltäitetoimingute rakendamise kontekstis 27.11.2012 määruses nr 3-3-1-15-12 (p 50 alapunktid „e“–„i“). Kokkuvõtlikult on need tingimused järgmised: 1) kehtiva maksuvõla olemasolu ehk MKS § 96 lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude (s.o maksuvõlga ei ole tekkinud; maksuvõla sissenõudmine on aegunud; maksuvõlg on kustutatud) puudumine; 2) vastutusotsuse adressaat vastutab seaduse alusel maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest (s.o maksukohustuse tekkimise hetke arvestamine; isiku funktsioon ja pädevus äriühingus); 3) maksusumma määramise aegumistähtaeg (MKS § 98) ei ole möödunud; 4) MKS §-des 38–40 nimetatud isikutele vastutusotsuse tegemise puhul on eelnevalt nurjunud maksuvõla maksumaksjalt või maksu kinnipidajalt sissenõudmise menetlus; 5) vastutusotsus MKS § 40 lg-st 1 tuleneva kolmanda isiku vastutuse kohaldamiseks on tehtud enne selle juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla suhtes soovitakse vastutusotsust teha. Äriühingu seadusliku esindaja vastutust võõra maksukohustuse eest (MKS § 40 lg 1) ja vastutusotsuse tegemist (MKS § 96) on Riigikohus põhjalikult käsitlenud ka 12.12.2012 otsuses nr 3-3-1-23-12 (p-d 10-11), korrates selles suuresti Riigikohtu 31.10.2005 otsuses nr 3-3-1-41-05 (p-d 12, 13 ja 15) esitatud seisukohti. Juhatuse liikme vastutuse eeldused temalt maksuvõla sissenõudmisel on Riigikohtu praktika kohaselt järgmised: 1) juhatuse liige on rikkunud oma kohustusi tahtlikult või raskest hooletusest; 2) rikutud on kohustust tagada MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine; 3) kohustuse rikkumise tõttu on tekkinud maksuvõlg. Seejuures selgitas kõrgem kohus, et vastutuse kohaldamiseks peab maksuhaldur tuvastama juhatuse liikme kohustuste rikkumise süülisuse ja süü vormi ning sellekohase sisulise motivatsiooni puudumise korral ei pea vastutusotsuse adressaat tõendama, et ta ei ole kohustuste rikkumises süüdi. Süü vormide („tahtlus“ ja „raske hooletus“) sisustamisel on Riigikohtu hinnangul (p 14) võimalik lähtuda VÕS § 104 regulatsioonist, rõhutades, et tahtlus on seotud eeskätt subjektiivsete tunnustega (teadlikkus käitumise õigusvastasusest ja sellise tagajärje soovimine), hooletus aga valdavalt objektiivsete tunnustega (kohaste nõuete mittejärgimine). Seetõttu ei ole vastutusotsuse tegemisel seadusliku esindaja süü tahtluse vormis seostatav karistusõigusliku kaudse tahtluse konstruktsiooniga, vaid MKS § 40 lg-s 1 nimetatud tahtluse puhul peab seaduslik esindaja mõistma, et ta rikub MKS §-s 8 nimetatud kohustusi. Vastutusotsuse aluseks oleva süü hindamisel tuleb sageli lähtuda tõendite kogumist ja „elulise usutavuse“ kriteeriumist (p 20).
  2. Käesolevas asjas on vaidlus üksnes selles, kas maksuhaldur on vastutusotsuses Magic Show FGS OÜ endise juhatuse liikme R. P kohustuste rikkumisega seoses tema individuaalse süü tahtluse vormis tuvastanud õigesti või mitte. Vaidlus puudub PMTK 02.12.2010 vastutusotsuse tegemise aluseks olnud faktiliste asjaolude üle: 1) Magic Show FGS OÜ-l oli vastutusotsuse tegemise ajal kehtiv maksuvõlg, mille põhivõla suurus oli 1 138 220 krooni (72 745,52 eurot); 2) maksuvõlg oli tekkinud, selle sissenõudmine ei olnud aegunud, maksuvõlga ei ole kustutatud (MKS § 96 lg 6); 3) maksuhalduril ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda Magic Show FGS OÜ-lt (MKS § 96 lg 5); 8
(14)3-11-146 4) 5) 6) kuigi Magic Show FGS OÜ on äriregistrist kustutatud alates 06.05.2011 seoses Harju Maakohtu 29.10.2010 määrusega nr 2-10-43890 äriühingu suhtes pankrotimenetluse raugemise tõttu lõpetamisega, ei mõjuta see MKS § 40 lg-s 1 sätestatud kolmanda isiku vastutust, kuivõrd vastutusotsus on tehtud enne äriühingu registrist kustutamist ja maksukohustuste lõppemist (vt Riigikohtu 04.12.2009 otsus nr 3-3-1-75-09, p 11); vastutusotsus on tehtud MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul (02.12.2010 vastutusotsuse tegemise aluseks olnud maksukohustused seoses maksustamisperioodidega juuni 2009 kuni september 2009 kogusummas 1 133 220 krooni tekkisid ajavahemikul 20.07.2009–20.10.2009); R. P oli Magic Show FGS OÜ juhatuse liige perioodil 24.03.2009–10.11.
  2. Ringkonnakohus märgib esmalt, et R. P poolt nii esimese astme kohtus toimunud menetluses kui ka ringkonnakohtu istungil esitatud väide, et Magic Show FGS OÜ pidas läbirääkimisi Volante OÜ-ga (praegune ärinimi Sienazis OÜ) eesmärgiga müüa FGS Estonia OÜ osa, milleks oli eelnevalt vajalik viia nimetatud äriühingu kohustused aktsepteeritavale tasemele, on ka apellatsioonimenetluses jäänud üksnes paljasõnaliseks. Halduskohus juhtis oma otsuse p-s 11 õigesti tähelepanu, et R. P ega M. M mingite konkreetsete läbirääkimiste pidamist maksumenetluses kordagi ei maininud (M. M viitas üksnes abstraktselt soovile viia FGS Estonia OÜ tegevus sellisele tasemele, et see oleks võimalik edasi müüa uutele investoritele – I kd, tl 96). Magic Show FGS OÜ arvelduskonto väljavõttest (I kd, tl 113p) ilmneb küll asjaolu, et Magic Show FGS OÜ on 09.06.2009 teinud Volante OÜ-le ülekande summas 472 000 krooni selgitusega „vastavalt käsunduslepingule“, kuid sellestki ei saa veel järeldada äriühingute vahel mingite läbirääkimiste toimumist FGS Estonia OÜ osa võõrandamise üle. Kuivõrd väide läbirääkimiste pidamise kohta on jäänud tõendamata, siis ringkonnakohus sellega ei arvesta. Lisaks nõustub ringkonnakohus halduskohtuga (vt otsuse p 12), et alles kohtumenetluse käigus esitatud Magic Show FGS OÜ ainuosaniku 30.03.2009, 02.07.2009, 26.08.2009 ja 09.09.2009 otsused (I kd, tl 179-182), mis olid väidetavalt aluseks FGS Estonia OÜ-le laenu andmisel, ei ole usaldusväärsed ja nendega ei saa asja lahendamisel arvestada. Otsuste ebausaldusväärsusele ja nende tõenäoliselt tagantjärele vormistamisele osutavad eelkõige asjaolud, et maksumenetluses ei ole M. M (I kd, tl 95p-96) ega R. P (I kd, tl 132p-133p) oma seletustes neile viidanud, ehkki pidid nende tähtsust mõistma. Kohtumenetluse käigus pole toodud esile ühtegi mõistlikku seletust, miks ei esitatud osaniku otsuseid maksuhaldurile juba varem (II kd, tl 34 pöördel). Sarnaselt halduskohtule esitatud ainuosaniku otsustele on ebausaldusväärsed ja seetõttu asja lahendamisel tõenditena mittearvestatavad M. M poolt apellatsioonimenetluses esitatud täiendavad Magic Show FGS OÜ osaniku 01.04.2009, 02.07.2009, 28.08.2009 ja 11.09.2009 otsused (II kd, tl 132-135). M. M ei osanud ringkonnakohtu 28.11.2012 istungil (vt kohtuistungi protokoll, lk 3-5) anda mingit mõistlikku seletust, miks ei ole neid varem esitatud maksuhaldurile ega halduskohtule. Peale osaniku otsuste väga hilise esitamise annavad nende usaldusväärsuses kahtlemiseks alust otsustes esinevad vasturääkivused ja ebakõlad teiste asjas olevate tõenditega. Magic Show FGS OÜ osaniku 30.03.2009 otsuse (I kd, tl 180) kohaselt on juhatust kohustatud sõlmima FGS Estonia OÜ-ga laenu andmise raamleping, millega Magic Show FGS OÜ võimaldab FGS Estonia OÜ-l saada Magic Show FGS OÜ-lt laenu kuni 10 000 000 krooni. Magic Show FGS OÜ osaniku 01.04.2009 otsuse (II kd, tl 135) kohaselt otsustati sõlmida FGS Estonia OÜ-ga 01.04.2009 laenu andmise raamleping, millega Magic Show FGS OÜ võimaldab FGS Estonia OÜ-l saada Magic Show FGS OÜ-lt laenu kuni 10 000 000 krooni. Samas on 01.04.2009 laenuleping (I kd, tl 106 ja pöördel) sõlmitud Magic Show FGS OÜ ja OÜ Rehepapp vahel. Ka äriregistri teabesüsteemi väljavõttest (I kd, tl 125) nähtub, et 9
(14)3-11-146 Rehepapp OÜ ärinimi vahetus FGS Estonia OÜ vastu alles 11.05.
  1. Samal põhjusel on täiesti arusaamatu FGS Estonia OÜ-le adresseeritud ja 01.04.2009 kuupäeva kandev teatis (I kd, tl 107). Magic Show FGS OÜ osaniku 02.07.2009 otsuse (I kd, tl 182) kohaselt on juhatust kohustatud sõlmima Raharendi OÜ-ga laenuleping 100 000 krooni saamiseks. Magic Show FGS OÜ osaniku 02.07.2009 otsuse (II kd, tl 134) kohaselt otsustati, et Magic Show FGS OÜ edastab Raharendi OÜ poolt 28.08.2009 sõlmitud lepingu järgse majandustegevuseks laenatud 50 000 krooni FGS Estonia OÜ-le. Magic Show FGS OÜ ja FGS Estonia OÜ 02.07.2009 sõlmitud laenu vahendamise kokkuleppe (I kd, tl 108 pöördel) järgi edastab Magic Show FGS OÜ kui laenu vahendaja Raharendi OÜ poolt 02.07.2009 sõlmitud lepingu järgse majandustegevuseks laenatud 50 000 krooni laenuvõtjale (FGS Estonia OÜ-le), kes võtab üle kõik Raharendi OÜ-ga sõlmitud lepingu kohustused. Kokkuleppe järgi on selle lahutamatu lisa Raharendi OÜ ja Magic Show FGS OÜ vahel 02.07.2009 sõlmitud laenuleping nr 090702-
  2. Samas on 02.07.2009 laenuleping nr 090702-1 (I kd, tl 107p-108) sõlmitud Raharendi OÜ ja füüsilise isiku M. M vahel, ehkki lepingu p 1.1.1 kohaselt pidi laenuandja laenusumma (p 1.1 – 50 000 krooni) kandma üle Magic Show FGS OÜ arvelduskontole ja laenu kasutamise sihtotstarbeks oli Magic Show FGS OÜ majandustegevuse finantseerimine (p 2.1). Magic Show FGS OÜ osaniku 26.08.2009 otsuse (I kd, tl 179) kohaselt on juhatust kohustatud sõlmima FGS Estonia OÜ-ga laenuleping, millega Magic Show FGS OÜ annab FGS Estonia OÜ-le laenu 100 000 krooni. Samal ajal (perioodil 07.08.2009–31.08.2009) oli Magic Show FGS OÜ arveldusarvel Swedbank AS-s nr 221045278744 üksnes 268,03 krooni ja 100 000 krooni väljalaenamiseks oleks äriühing olnud võimeline alles 09.09.2009 (I kd, tl 114). Magic Show FGS OÜ osaniku 28.08.2009 otsuse (II kd, tl 132) kohaselt otsustati, et Magic Show FGS OÜ edastab Raharendi OÜ poolt 28.08.2009 sõlmitud lepingu järgse majandustegevuseks laenatud 100 000 krooni FGS Estonia OÜ-le. Magic Show FGS OÜ ja FGS Estonia OÜ 28.08.2009 sõlmitud laenu vahendamise kokkuleppe (I kd, tl 110) järgi edastab Magic Show FGS OÜ kui laenu vahendaja Raharendi OÜ poolt 28.08.2009 sõlmitud lepingu järgse majandustegevuseks laenatud 100 000 krooni laenuvõtjale (FGS Estonia OÜle), kes võtab üle kõik Raharendi OÜ-ga sõlmitud lepingu kohustused. Kokkuleppe järgi on selle lahutamatu lisa Raharendi OÜ ja Magic Show FGS OÜ vahel 28.08.2009 sõlmitud laenuleping nr 090828-
  3. Samas on 28.08.2009 laenuleping nr 090828-1 (I kd, tl 109 ja pöördel) sõlmitud Raharendi OÜ ja füüsilise isiku M. M vahel, ehkki lepingu p 2.1 kohaselt oli laenu kasutamise sihtotstarbeks Magic Show FGS OÜ majandustegevuse finantseerimine. Laenusumma 100 000 krooni kanti lepingu p 1.1.1 kohaselt ka M. M arvelduskontole ning Magic Show FGS OÜ arvelduskonto väljavõttest (I kd, tl 113-114p) ei nähtu, et M. M oleks nimetatud summa hiljem Magic Show FGS OÜ-le edasi kandnud. Vaatamata asjaolule, et erinevalt ülejäänud kohtule esitatud ainuosaniku otsustest on 09.09.2009 ja 11.09.2009 kuupäevi kandvad Magic Show FGS OÜ osaniku otsused (vastavalt I kd, tl 181 ja II kd, tl 133) toimunud tehingutega formaalselt kooskõlas (Magic Show FGS OÜ arvelduskontolt nähtub 11.09.2009 tehtud ülekanne MM Grupp OÜ-le summas 2 134 113 krooni selgitusega „FGS Estonia OÜ võlg, intressid“ – I kd, tl 114 pöördel), tuleb eespool välja toodud vastuolusid arvestades ringkonnakohtu hinnangul kõik Magic Show FGS OÜ osaniku otsused lugeda tervikuna ebausaldusväärseteks ja jätta arvestamata.
  4. R. P on rõhutanud, et tema tegevus ei olnud tahtlik, sest ta ei olnud selle õigusvastasusest teadlik ning tema tahe ei olnud suunatud MKS § 8 lg-st 1 tulenevate kohustuste rikkumisele. R. P teadis, et laenu andmine ja kohustuse ülevõtmine on oma 10
(14)3-11-146 olemuselt õiguspärased ning osaniku otsused on talle täitmiseks kohustuslikud. Apellant möönab iseenesest MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuse rikkumist, kuid leiab, et see pole toimunud tahtlikult, vaid hooletusest, arvestades muu hulgas tema varasema ettevõtluskogemuse puudumist. Vastutusotsuses on heidetud R. Ple ette 01.04.2009 sõlmitud laenulepingu alusel tema juhatuse liikmeks oleku ajal teadvalt maksejõuetule FGS Estonia OÜ-le väljamaksete tegemist 22.07.2009–04.11.2009 (s.o pärast tasumata maksukohustuste tekkimist) kogusummas 1 930 585 krooni ja MM Grupp OÜ ees FGS Estonia OÜ võlgnevuse ülevõtmist summas 2 134 113 krooni, kuigi Magic Show FGS OÜ enda maksuvõlad ulatusid sama perioodi lõpuks 1 133 220 kroonini ning olemasolevaid vahendeid tulnuks esmajärjekorras kasutada Magic Show FGS OÜ võlausaldajate (sh maksuhalduri) nõuete rahuldamiseks. Maksuhalduri hinnangul oli R. P ja M. M tegevus pahatahtlik ja kantud eesmärgist viia rahalised vahendid äriühingust välja ning hoida seeläbi kõrvale maksude tasumise kohustusest. Vastutusotsuses on hinnatud, et laenates ilma igasugust tagatist nõudmata makseraskustes olevale äriühingule võlgade tasumiseks 4 068 698 krooni ning seda olukorras, kus laenu andval äriühingul esinesid endal täitmata maksukohustused, ei ole kooskõlas äriühingu juhatuse liikmelt oodatava hoolsuskohustusega, seda enam, et laenude andmise tulemusel muutus Magic Show FGS OÜ ise maksejõuetuks. Seejuures ei ole juhatuse liikmed täitnud ka seadusest tulenevat kohustust esitada pankrotiavaldus 20 päeva jooksul maksejõuetuse ilmnemisest, rikkudes oma tegevusetusega juhatuse liikmetelt oodatavat hoolsuskohustust. Samuti on vastutusotsuses leitud, et R. P oleks pidanud enne laenude andmise otsustamist analüüsima FGS Estonia OÜ-lt laenusummade tagasisaamise võimalusi ning hoolsa juhatuse liikmena oleks ta pidanud nõudma FGS Estonia OÜ-lt tagatist vms. Seda tegemata võttis juhatuse liige põhjendamatult suure majandusriski ja tema tegevuse tulemusel muutus Magic Show FGS OÜ maksejõuetuks. R. P ei käitunud äriühingu huvides ja rikkus juhatuse liikme hoolsuskohustust. R. P tegevus FGS Estonia OÜ-le laenu andes (sh vahendades) oli tahtlik ja teadlik tegevus eesmärgiga viia Magic Show FGS OÜ-st rahalised vahendid teise äriühingusse, muutes Magic Show FGS OÜ sellega maksejõuetuks. Põhjendamatult suurte riskide võtmine peab olema äriühingu seisukohast läbimõeldud tegevus, mistõttu ei saa see olla muud kui tahtlik. Teadlikult ja tahtlikult 4 064 698 krooni suuruses summas põhjendamatute riskide võtmine, sellest tulenevalt võlausaldajate nõuete rahuldamata jätmine ja äriühingu maksejõuetuks muutmine ei ole kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Ringkonnakohus täheldab, et vastutusotsuses on maksuhalduri hinnangut juhatuse liikmete süüle väljendatud ebajärjekindlalt, sest ühelt poolt viidatakse tagatiseta laenude andmisel (vahendamisel) põhjendamatult suurte majandusriskide võtmisele ja ebapiisavale hoolsusele, kuid samas leitakse kokkuvõtlikult, et juhatuse liikmed tegutsesid tahtlikult eesmärgiga viia äriühingust rahalised vahendid välja ja jätta seeläbi teadlikult täitmata äriühingu maksukohustused. Samas on ekslik ka apellandi arusaam, et halduskohus viitas üksnes R. P hooletusele, mitte tahtlusele, sest kohtuotsuse p-s 16 on halduskohus selgesõnaliselt märkinud, et nõustub vastutusotsuse põhjendustega, et R. P rikkus juhatuse hoolsuskohustust tahtlikult, sest kaebaja on ka kohtumenetluses seletanud, et laenu andmine maksukohustuste täitmise asemel oli juhatuse liikme teadlik valik. Seejuures ei ole asjakohane apellandi viide, et Harju Maakohus ei ole 29.10.2010 määruses nr 2-10-43890 (I kd, tl 92-93p) tuvastanud juhatuse liikmete käitumises rasket juhtimisviga või kuriteo tunnustega tegu, sest nimetatud määruse põhjendustes on kohus üksnes märkinud, et aruande koostamise ajaks kogutud teabe põhjal ajutine haldur olulisi juhtimisvigu ega kuriteo tunnustega tegusid ei tuvastanud, samas ei ole võimalik olemasoleva informatsiooni põhjal 11
(14)3-11-146 neid välistada. Kohtumäärusele pole seetõttu võimalik omistada tähendust, et maakohus oleks sellega tuvastanud juhtimisvigade mitteesinemise. Halduskohus on ka põhjendatult rõhutanud, et juhatuse liikme vastutus MKS ja ÄS alusel on põhimõtteliselt erinev (vt Riigikohtu 31.10.2005 otsus nr 3-3-1-41-05, p 12), mistõttu ei omaks asja lahendamisel otsustavat tähtsust seegi, kui maakohus oleks määruses tõepoolest tuvastanud raskete juhtimisvigade puudumise. 14. Vaatamata sellele, et vastutusotsuses on iseenesest eraldiseisvalt kajastatud nii R. P (p 6.1) kui ka M. M (p 6.2) tegevust Magic Show FGS OÜ juhatuse liikmetena, on isikute individuaalne süü ringkonnakohtu hinnangul tuvastatud ebapiisavalt. M. M on maksuhaldurile antud seletustes (I kd, tl 94-96) vastanud küsimusele (nr 5), kas ettevõtte juhtimisega seotud otsuseid (sh laenude vahendamist
  1. jm)võtsid juhatuse liikmed vastu ühiselt või üksinda, et otsuste vastuvõtmine oli R. P pädevuses. R. P on omakorda maksuhaldurile antud seletustes (I kd, tl 131-133p) vastanud samale küsimusele (nr 5), et otsustaja oli M. M. Seda juhatuse liikmete seletustes sisalduvat vastuolu ei ole vastutusotsuses kõrvaldatud ega üldse hinnatud, leppides pelgalt tõdemusega, et mõlemad juhatuse liikmed kinnitasid, et olid nii Magic Show FGS OÜ kui ka FGS Estonia OÜ majandustegevusega kursis ja juhatuse liikmete ülesannete täpsema jaotuse kohta puudus kirjalik kokkulepe. Samuti ei ole maksuhaldur võtnud seisukohta küsimuse osas, mis tähendus võiks R. P süü vormi tuvastamisel olla asjaoludel, et nii Magic Show FGS OÜ kui ka FGS Estonia OÜ ei olnud sugugi mitte tema, vaid hoopis M. M kontrolli all (kes oli mõlema äriühingu ainuosanik ja juhatuse liige), ning R. Pga ei olnud sõlmitud Magic Show FGS OÜ juhatuse liikme lepingut, vaid ta töötas samal ajal FGS Estonia OÜ turundusjuhina. Muu hulgas ka M. M varasema ettevõtluskogemuse ulatust (nt vastutusotsuses viidatud kehtiv või varasem seos 24 äriühingu juhtimisega – I kd, tl 15) ja vastavalt R. P ettevõtluskogemuse puudumist (varasem üksnes mittetulundusühingu juhatuse liikmeks olemine) arvestades ei pea ringkonnakohus eluliselt usutavaks, et juhatuse liikmete rollid Magic Show FGS OÜ juhtimisel oleksid olnud võrdsed. Ehkki ringkonnakohus asus eespool seisukohale, et kohtumenetluses esitatud Magic Show FGS OÜ osaniku otsused ei ole usaldusväärsed tõendid, viitavad M. M erilisele rollile tehingutes antud juhul selgelt ka äriühingu pangakontol toimunud üldised liikumised (I kd, tl 113-114p), millest nähtub, et Magic Show FGS OÜ tegevust ja FGS Estonia OÜ-le laenude andmist on vähemasti alguses (s.o enne tehinguid Patrika OÜ-ga ja Magnum AS-
  2. ga)suures osas rahastatud M. M poolt eraisikuna või temaga seotud Dream Industries OÜ kaudu antud laenudega (Magic Show FGS OÜ-le üle kantud summad kanti reeglina juba samal päeval 01.04.2009 lepingule viidates edasi Rehepapp OÜ-le / FGS Estonia OÜ-le). Juhatuse liikmete rollide piiritlemisel ei ole oluline, et maksuhalduri poolt etteheidetud laenude andmise ajaks (s.o pärast maksuvõla tekkimist ehk alates 22.07.2009 toimunud ülekannetest) ei pidanud M. M enam Magic Show FGS OÜ-le omapoolseid laene andma, vaid FGS Estonia OÜ tegevuse finantseerimiseks saadi raha paarist suuremast tehingust, sest see ei saanud veel iseenesest tingida juhatuse liikmete seniste rollide muutumist. Nagu Riigikohus 12.12.2012 otsuses nr 3-3-1-23-12 (p 11) märkis, on äriühingu (endise) juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse tegemisel just maksuhalduril kohustus tuvastada iga juhatuse liikme kohustuste rikkumise individuaalne süü ja selle vorm ning esitada vastutusotsuses sellekohane sisuline ja piisav motivatsioon. Üksnes sellisel juhul saab vastupidise tõendamise koormus minna MKS § 150 alusel üle vastutusotsuse adressaadile. Kuivõrd antud juhul on R. P poolt MKS § 8 lg-s 1 sätestatud kohustuste rikkumine tahtluse vormis tuvastatud ringkonnakohtu hinnangul ebapiisavalt, jättes mitmetele asjaoludele tähelepanu pööramata ja neist tulenevad kahtlused kõrvaldamata, siis ei saa R. P suhtes tehtud vastutusotsust pidada õiguspäraseks. 12
(14)3-11-146 15. Eelneva põhjal ja

§ 200p 3 alusel tuleb R.

P apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Tallinna Halduskohtu 22.03.2012 otsuse ja teeb asjas ise uue otsuse, millega tühistab PMTK 02.12.2010 vastutusotsuse nr 13-7/64-8 R. Pa puudutavas osas. 16.

§ 108

lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 109

lg 4 sätestab, et kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust.

§ 109

lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

§ 109lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus oli R.

P riigilõivu tasumise kohustusest Tallinna Halduskohtu 04.02.2011 määrusega nr 3-11-157 vabastatud. Samas on kaebaja kandnud õigusabikulusid kokku 958,67 eurot (II kd, tl 31-33). Nimetatud kulude seos käesoleva haldusasja menetlemisega halduskohtus ja nende kantus on nõuetekohaselt tõendatud. Vastustaja esindaja on Tallinna Halduskohtu 21.02.2012 istungil (II kd, tl 36) märkinud, et piisavaks summaks oleks 500 eurot, kuivõrd asja sisu arvestades ei olnud tarvis kahte esindajat. Apellatsiooniastmes on R. P tasunud Tallinna Ringkonnakohtu 28.06.2012 määruse alusel riigilõivu 200 eurot (II kd, tl 99; sama II kd, tl 118) ning kandnud õigusabikulusid kokku 1140 eurot (seoses apellatsioonkaebuse koostamisega 600 eurot – II kd, tl 61-64; seoses esindamisega ringkonnakohtu istungil 540 eurot). Kulude seos käesoleva asja menetlemisega ringkonnakohtus ja nende kantus on nõuetekohaselt tõendatud. Vastustaja esindaja leidis Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2012 istungil, et apellatsioonkaebuse koostamise eest oleks põhjendatud summaks 300 eurot ja kohtuistungiga seoses 270 eurot, kokku 570 eurot. Ringkonnakohus on seisukohal, et R. P menetluskulude taotlused on põhjendatud ning taotletud summad tuleb tema kaebuse täieliku rahuldamise tõttu Maksu- ja Tolliametilt välja mõista tervikuna (kokku 2298,67 eurot). Asja iseloomu ja õigusabikulude mõistlikku suurust arvestades ei pea ringkonnakohus põhjendatuks neid vähendada. Väljamõistetavate menetluskulude suurus ei sõltu otseselt sellest, mitu esindajat poolel oli (vt Riigikohtu 19.12.2006 määrus nr 3-3-1-23-06, p 5). Kuigi põhjendatud menetluskulud apellatsiooniastmes ei saa reeglina olla suuremad kui esimese astme kohtus (nt viimati Riigikohtu 14.12.2012 otsus nr 3-3-1-33-12, p 26), õigustab ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul sellest reeglist mõningast kõrvalekaldumist asjaolu, et algse kaebuse esimese astme kohtule esitas M. M nii enda kui ka R. P eest ning seetõttu kajastavad halduskohtus esitatud menetluskulud esmajoones esindamist halduskohtu istungil ja selleks ettevalmistamist (vt Kredilex OÜ 16.05.2011 arve nr 12 – II kd, tl 33).

§ 109

lg-st 5 tulenevalt ei välista menetluskulude hüvitamist menetlusosalisele seegi, kui need on tema eest kandnud muu isik (II kd, tl 32). Samast põhimõttest on kohtupraktikas lähtutud ka enne 01.01.2012 kantud menetluskulude väljamõistmisel (nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2010 otsus nr 3-09-3076, p 29). Kuna R. P kaebuse rahuldamisest tulenevalt peab menetluskulud kandma vastustaja, siis jäävad Maksu- ja Tolliameti võimalikud menetluskulud

§ 108lg 1 kohaselt tema enda kanda.

M. M menetluskulude väljamõistmise taotlusi ega menetluskulude kandmist tõendavaid dokumente esitanud ei ole, mistõttu jäävad ka kolmanda isiku võimalikud menetluskulud

§ 109lg 1 alusel tema enda kanda. Viive Ligi Ruth Plaks Virgo Saarmets 13

(14)3-11-146 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.