2-12-9133 Ärakiri KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Otsuse kuupäev Rakvere, 30. mai 2012 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-12-9133 Tsiviilasi Eesti Vabari

§ 157

lg 4 järgi korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmisest tuleneva tulevikus sissenõutavaks muutuva tunnustatud nõude aegumisele kohaldatakse sama seaduse §-s 154 sätestatut.

§ 154

tuleneb, et korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud, et

§ 157lg 4 muutmine kõrvaldab ebaselguse nimetatud sätte ja § 154 vahel.

Muudatuse järgi antakse selge eeliskohaldamine §-le 154, mille järgi aeguvad perioodilised sooritusnõuded lühendatult kolme aasta kaupa. Selliselt tagatakse esmajoones kõrvalnõuete puhul kiiremini õigusselgus. Sarnast loogikat kannab ka AÕS § 346 lg 1 hüpoteegi poolt kõrvalnõuete tagamise kohta kolme aasta ulatuses. 6. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 5.3 tulenevalt kohustus kostja tasuma 252 000 krooni järelmaksetena 5 aasta jooksul alates 10.01.2003, millele lisandub intress 10% aastas. 2

§-st 154 kõikide korduvate kohustuste puhul, mitte üksnes korduvate kõrvalkohustuste või ülalpidamiskohustuste puhul. Seejuures ei oma tähtsust, milline on nõude õiguslik alus. Kuivõrd pooled on kokku leppinud ostusumma tasumises osamaksete kaupa, tuleb nõuete aegumise osas lähtuda

§ 154sätestatust.

1. Kostja arvates aegusid hageja esimese ja teine osamakse nõuded 01.01.2007, kolmanda ja neljanda osamakse nõuded 01.01.2008, viienda ja kuuenda osamakse nõuded 01.01.2009, seitsmenda ja kaheksanda osamakse nõuded 01.01.2010 ning üheksanda ja kümnenda osamakse nõuded 01.01.
2. Hagiavaldus on kohtule esitatud peale hageja nõuete aegumist.

§ 144alusel on aegunud ka hageja kõrvalnõuded.

Kostja palus kohtul kohaldada aegumist hageja nõuetele.

1. Kostja arvates puuduvad alused aegumise katkemiseks või peatumiseks. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja esitanud avalduse kostja suhtes täitemenetluse algatamiseks juba 12.05.2003, s.o. enne nõuete aegumistähtaja algust 01.01.2004, mistõttu ei mõjuta täitedokumendi täitmiseks esitamine hageja nõuete aegumist. Kostja palus TsMS § 162 lg 1, § 449 lg 1 alusel kohaldada aegumist ja jätta hagi rahuldamata, jätta menetluskulud hageja kanda ning teha vaheotsus aegumise kohaldamise taotluse osas.
2. Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega. HAGEJA SEISUKOHT
4. aprillil 2012 esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega nõude aegumise kohta. Kostjaga sõlminud lepingu järgi oli esimene maksetähtaeg 10.01.
5. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. 12.05.2003 esitas hageja täitemenetluse algatamise avalduse selleks maksetähtajaks sissenõutavaks muutunud võlgnevuse osas. Sellele järgnevalt on hageja täitemenetluse ajal nõuet suurendanud vastavalt sellele kuidas maksetähtaegadel nõue on muutunud sissenõutavaks. Nõuet on täiendatud 27.02.2004 - võlgnevusega 10.01.2004 seisuga, 10.03.2005 - võlgnevusega 10.01.2005 seisuga, 12.10.2005 - võlgnevusega 10.07.2005 seisuga, 12.05.2006- võlgnevuse 10.01.2006 seisuga, 02.10.2006 - võlgnevusega 10.07.2006 seisuga, 11.04.2007 - võlgnevusega 10.01.2007 seisuga. Viimane maksetähtaeg oli 10.07.2007 ja 09.10.2007 on hageja esitanud avalduse nõude täitemenetluses rahuldamiseks kinnistu müügil enampakkumisel. Täitemenetlus lõppes täitemenetluse lõpetamise otsusega 18.05.
6. Sellest ajamomendist selgus, et hüpoteegiga tagatud kinnistu sundmüügist maavalitsusele laekunud summa ei ole piisav võlanõude rahuldamiseks, mistõttu on võimalik pöörduda nõude rahuldamata jäänud osas hagiga kohtusse.
7. Poolte vahel sõlmitud lepingu punkti 6.3 näeb ette kinnisasja igakordse omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud maa väljaostuvõla tasumise nõude rahuldamiseks. Lepingu sõlmimise ajal kehtinud TMS § 1 lg 1 p. 14 kohaselt oli 3

§ 157

lg 1 ja lg 2.

§ 157

lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Antud juhul kohaldus aegumisele

§ 159

lg 1 mis sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hageja esitas avalduse täitemenetluse algatamiseks 12.05.

1. Seega katkes sellest kuupäevast hageja kõigi nõuete aegumistähtaeg ja hakkas uuesti kulgema täitedokumendile kehtiv 10 aastane aegumistähtaeg kuni 12.05.
3. Kohustus tasuda maa järelemaksuga erastamisel intresse ja viivist tuleneb seadusest ja see on fikseeritud lepingus. MaaRS § 223 lg 8 sätestab, et järelmaksu korral maksab ostja aastas tasumisele kuuluvalt summalt intressi 10 protsenti aastas, maksmisega viivitamise korral maksab ostja tähtaegselt tasumata summalt viivist 0.05% iga tasumisega viivitatud päeva eest. Täitemenetluse alustamine ei peata viivise arvestamist. TMS § 56 lg 3 kohaselt arvestatakse täitemenetluses viivist kuni enampakkumise või eseme muul viisil müümise päevani. AÕS § 346 lg 2 alusel kokkulepe, millega määratakse, milline nõue on hüpoteegiga tagatud, peab olema notariaalselt tõestatud. Kostjaga sõlmitud lepingu p. 6.1 kohaselt tagatakse hüpoteegiga käesolevast lepingust tulenevad Eesti Vabariigi nõuded ostja vastu, s.h. tingimuslikud ja tulevikus tekkivad nõuded, samuti nõuete sissenõudmisest tulenevad kulutused, kohtuliku sundtäitmise kulud, hüpoteegi sissekandmisest ja kustutamisest, samuti loovutamisest tekkivad kulutused, kulud notarile ja kinnistusametile.
4. TsUS § 159 ei sätesta kas aegumise katkemine langeb ära täitemenetluse lõppemisega pärast kinnistu müüki. Ka sel juhul kui aegumise katkemine langes ära täitemenetluse lõppemisega ja sellest ajast kehtis üldine aegumise tähtaeg, on kohtusse pöördutud tähtaegselt.

§ 147lg 1 algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei oie sätestatud teisiti. Ts

US § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

§ 146lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg 3 aastat.

15. Hageja arvates

§ 157

lg 4 kostja poolt viidatud redaktsioon ei ole antud juhul asjakohane, kuna jõustus 05.04.

1. Avaldus täitemenetluse algatamiseks oli esitatud juba 12.05.
2. Täitemenetlus on lõpetatud. Puuduvad andmed, et täitemenetluse ajal oleks kostja kinnistu täitemenetluses müüki või muid toiminguid vaidlustanud. Notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja omaniku kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks võimaldab täitemenetluses hüpoteegiga koormatud kinnistu müüki ka enne kõigi maksetähtaegade saabumist. Müügi korral on võimalik TMS§ 107 lg 1 ja § 108 lg 1 tuginedes nõude rahuldamine tulemist olenemata sellest kas nõue on muutunud sissenõutavaks. Kostja vastuses viidanud Riigikohtu lahendites olevaid lepinguid ei saa võrrelda antud kostjaga lepinguga, mis on täitedokument ja mille suhtes aegumist reguleerivad erinormid. 4

§ 154

tulenevalt ei olnud hageja nõude aegumine täitedokumendi täitmiseks esitamise hetkeks veel alanud (aegumine algas 01.01.2004), ei oma täitemenetluse algatamine käesoleval juhul hageja nõude aegumise seisukohast mitte mingisugust tähendust. Hageja ei tee vahet aegumise katkemisel ja peatumisel. Hageja tugineb täitedokumendi täitmiseks esitamisele kui aegumise katkemise alusele.

§ 159

lg 1 tuleneb üheselt, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Hageja nõude aegumine alanud, aegumine katkenud ja alanud uuesti 13.05.2003. 19. Korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõuete aegumist on reguleerinud

§ 154. Tähtsust ei oma, kas hageja kõrvalnõuded tulenevad seadusest või lepingust.

Kuivõrd põhinõue (viimane osa põhinõudest) aegus 01.01.2011, siis

§ 144alusel on aegunud ka kõrvalnõuded.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega hagile ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele. Tsiviilasja on võimalik lahendada kirjalikus menetluses, tsiviilasja raames kogutud dokumentaalsed tõendid võimaldavad seda teha.
2. 17.07.2002 sõlmisid hageja (müüja) ja kostja (ostja) Rakvere notar Irma Rahnu juures maa müügilepingu, hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu 6.93 hektari suuruse maaüksuse Xxxx, katastritunnus 71601:004:0023, asukoht xxxx, sihtotstarve maatulundusmaa, võõrandamiseks. Maatüki võõrandamine toimus avaliku enampakkumisega erastamise raames. Lepingu punkti 5.
3. alusel oli ostu-müügihind 281 687 krooni, millest loeti lepingu sõlmimise hetkeks tasutuks 29 687 krooni. Lepingu sõlmise ajaks tasumata ostumüügihinna 252 000 krooni kohustus kostja tasuma 5 aasta jooksul 50 400 krooni aastas, sellest 25 200 krooni iga aasta 10-ks jaanuariks ja 25 200 krooni 10-ks juuliks. Lepingu punktide 5.
4. ja 5.
5. alusel kohustus kostja tasuma 10% intressi maksetähtajal tasumisele kuuluvast summast ning tasuma tähtaegselt tasumata summalt viivist 0.05% päevas. Maaüksuse kohta avati kinnistusregistriosa numbriga xxxx, mille IV jakku kanti hageja kasuks hüpoteek summas 252 000 krooni intressimääraga 10% aastas (t. lk. 4-11).
6. Pooltel ei ole vaidlust nende vahel lepingu sõlmimise ega kostjal lepingu alusel kohustuste tekkimise üle. Kostja vaidleb hagile vastu, põhjusel, et hageja nõuded tema vastu on aegunud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete 5

) § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist.

1. mail 2003 hageja on esitanud kohtutäitur Kairi Laiõuna’le avalduse täitemenetluse seadistiku (TMS) § 1 lg 1 p 14 alusel kostja suhtes täitemenetluse algatamiseks ja kostjalt järelmaksu võlgnevuse 25 200 krooni ning intressi 2 520 krooni sissnõudmiseks (t. lk. 39, 40). Hageja seisukoha järgi täitemenetluses ta on nõuet suurendanud ning on esitanud avaldused 27.02.2004 - seisuga 10.01.2004 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 10.03.2005 - seisuga 10.01.2005 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 12.10.2005 - seisuga 10.07.2005 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 12.05.2006 - seisuga 10.01.2006 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 02.10.2006 - seisuga 10.07.2006 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks, 11.04.2007 - seisuga 10.01.2007 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks ning 09.10.2007 - seisuga 10.07.2007 tekkinud võlgnevuse sissenõudmiseks. Viimases avalduses hageja on palunud kogu nõude 391 583 krooni ulatuses rahuldamiseks kinnistu enampakkumisel võõrandmist (t. lk. 35, 36, 42-48).
2. Aegumise mõiste ja tagajärjed on sätestatud

10 peatükis.

§ 142

lg 1 tulenevalt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuse täitmisest. Poolte vahel sõlmitud lepingust tulenevalt tekkis kostjal kohustus tasuda põhivõlgnevus 252 000 krooni 10 (kümme) osamaksena 25 200 krooni 10.01.2003, 10.07.2003, 10.01.2004, 10.07.2004, 10.01.2005, 10.07.2005, 10.01.2006, 10.07.2006, 01.01.2007 ja 10.07.2007.

154 järgi korduvate kohustuste või ülalpidamiskohustuse täitmise nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks. Sellest tulenevalt algas hageja

1. aasta nõuete aegumistähtaeg alates 01.01.2004,
2. aasta nõuete aegumistähtaeg alates 01.01.2005,
3. aasta nõuete aegumistähtaeg alates 01.01.2006,
4. aasta nõuete aegumistähtaeg alates 01.01.2007,
5. aasta nõuete aegumistähtaeg alates 01.01.
6. 25.

§ 159

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Aegumise katkemine ei ole samastatav

§ 160- § 169 sätestatud aegumise peatumisega.

Hageja poolt täitemenetluse algatamine ja täitemenetluses nõude suurendamise avalduste esitamine tähendab seda, et avalduste esitamisega katkesid enne avalduste esitamist alanud aegumistähtajad ja algasid uued aegumistähtajad, mistõttu käesolevas vaidluses ei ole enam tähtsust enne täitemenetluse algatamist kulgenud aegumistähtaegadel. Tähtsust on vaid sellel, kas kohtusse nõude esitamisel oli nõue aegunud või mitte. 26. Kohus ei nõustu hageja väidega nõudele

§ 157

lg 1 sätestatud 10-aastase aegumistähtaja kohaldamise vajaduse ja nõude 10 aasta jooksul pärast täitemenetluse alustamist, s.o 13.05.2013 aegumise kohta. TsUS § 154 ei jäta reservatsiooni TsMS § 157 sätestatud nõuete suhtes, mistõttu korduvate kohustuste osas

§ 154

tuleb lugeda erisätteks

§ 157lg 1 suhtes, sest näeb ette kolmeaastase aegumistahtaja kõikide 6

§ 144

alusel koos põhikohustusest tuleneva nõudega aegub ka kõrvalkohustusest tulenev nõue, kuigi see ei oleks eraldi veel aegunud. Kuna põhinõuded aegusid hiljemalt 01.01.2011, siis aegusid selleks ajaks ka hageja intressi ja viivise nõuded kostja vastu. Hagi on esitatud kohtusse 05.03.2012, seega pärast hageja nõuete aegumist.

§ 143

alusel kohus või muu vaidlust lahendav organ võtab nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kostja on esitanud taotluse hageja nõudele aegumise kohaldamiseks. Kohus rahuldab kostja taotluse, kohaldab hageja nõuetele aegumist ja jätab hagi täies ulatuses rahuldamata.

1. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohtutäituri 18.05.2011 otsusega nr 5688 TMS § 48 p 3 alusel lõpetati täiteasja nr 140/2003/1833 menetlus seoses nõude kohtutäituri arveldusarve vahendusel täielikult rahuldamisega (t. lk 41). Hagiavalduse kohaselt aga laekus täitemenetluses kinnistu võõrandmisest 2 829.15 eurot, millega kaeti vaid osaliselt viivisevõlgnevus. Kuna hageja ei ole esitanud tõendeid täitemenetluses laekunud summa suuruse ega selle summa hageja poolt viiviste katteks arvestamise kohta, siis täituri otsusest ja TMS § 48 p 3 lähtudes tuleb eeldada, et hageja nõue kostja vastu on täielikult rahuldatud täitemenetluse käigus kinnistu võõrandamisest laekunud rahaga.
2. Kostja on menetluses esitanud taotluse aegumise kohaldamiseks asjas vaheotsuse tegemiseks. TsMS § 449 lg 1 alusel, kui menetluses on hagi raha saamiseks, eelkõige tekitatud kahju hüvitamiseks ja nõutava rahasumma suuruse tõendamine on väga kulukas või keerukas ja nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta on kohtul võimalik otsust teha, võib kohus poole taotlusel teha vaheotsuse nõude põhjendatuse või põhjendamatuse kohta. TsMS § 449 ei kohusta kohut vaheotsust tegema. Menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes ei tee kohus asjas vaheotsust ja lahendab vaidluse sisuliselt. Menetluskulud
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda. 7