3-11-2531/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukooseis Kohtunik Maret Altnurme Otsuse tegemise aeg ja koht 27.01.

1. a Tallinn Haldusasja number 3-11-2531 Haldusasi MTÜ Piiri Peal kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 21.04.2011 otsuse ja 16.05.2011 otsuse tühistamise nõudes ning EAS-i kohustamise nõudes toetuslepingujärgsete maksmata kulutuste väljamaksmiseks summas 5884,53 eurot. Menetlusosalised Kaebaja – MTÜ Piiri Peal, volitatud esindaja Tiia Raudmägi; Vastustaja – EAS, volitatud esindaja Piret Jõhvik. Asja läbivaatamise aeg Kirjalik menetlus. Resolutsioon
5. Edasikaebamise kord Rahuldada kaebus osaliselt ja tühistada EAS-i ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 21.04.2011 otsuse p-d 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4 ja 2.
6. Kohustada EAS-i kaebuse esitaja projekti lõpparuande kinnitamise ja väljamakse taotluse uueks läbivaatamiseks osas, milles kohus EAS-i 21.04.2011 otsuse tühistas. Ülejäänud nõuetes jätta kaebus rahuldamata. Mõista kaebuse esitaja MTÜ Piiri Peal kasuks vastustaja EAS-ilt välja kantud menetluskulud summas 88 eurot ja 73 senti. Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus selle avalikult teatavakstegemisest 27.01.2012 arvates esitada apellatsioonkaebus vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul (HKMS § 181 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. 1 Asjaolud
7. 01.04.2009 esitas MTÜ Piiri Peal EAS-ile taotluse registreerimisnumbriga EU30465 projektile „Töötubade loomine - Eesti vanausuliste külastuskeskuse arendamise I etapp“ toetuse saamiseks.
8. EAS-i juhatuse 25.08.2009 otsusega nr 1.1-5.1/09/2026 rahuldati MTÜ Piiri Peal taotlus projektile EU30465 toetuse saamiseks EAS-i juhatuse poolt 27.03.2008 (muudetud 26.06.2008, 11.12.2008, 18.06.2009, 05.10.2010) kehtestatud „Norra ja Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismidest rahastatava regionaalarengu toetusskeemi kord“ (edaspidi Kord) alusel. Vastavalt EAS-i juhatuse 25.08.2009 otsusele kohustus MTÜ Piiri Peal esitama projekti raames vahearuanded alljärgnevalt: 16.11.2009 (periood 01.09.2009 - 31.10.2009) esimene vahearuanne; 15.02.2010 (periood 01.11.2009 - 31.01.2010) teine vahearuanne; 17.05.2010 (periood 01.02.2010 - 30.04.2010) kolmas vahearuanne; 16.08.2010 (periood 01.05.2010 - 31.07.2010) neljas vahearuanne; 15.11.2010 (periood 01.08.2010 - 31.10.2010) viies vahearuanne ning lõpparuande esitama hiljemalt 15.01.2011 (periood 01.11.2010 - 31.12.2010).
9. 11.09.2009 esitas MTÜ Piiri Peal EAS-ile taotluse registreerimisnumbriga EU31977 projektile „Omafinantseeringu katmiseks projektile „Töötubade loomine - Eesti vanausuliste külastuskeskuse arendamise I etapp“ toetuse saamiseks Peipsiveere arengu programmist.
10. EAS-i juhatuse 12.10.2009 otsusega nr 1.1-6/09/2745 rahuldati MTÜ Piiri Peal 11.09.2009 esitatud taotlus projektile EU31977 „Omafinantseeringu katmiseks projektile „Töötubade loomine – Eesti vanausuliste külastuskeskuse arendamise I etapp“ toetamiseks regionaalministri 28.01.2008 käskkirjaga nr 10 kinnitatud „Peipsiveere Programmi kord“ alusel.
11. MTÜ Piiri Peal esitas 15.01.2011 projekti lõpparuande.
12. EAS-i ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 21.04.2011 otsusega tunnistati projekti EU30465 vahearuannetes ja lõpparuandes esitatud kulud summas 5273 eurot ja 67 senti mitteabikõlblikuks ning jäeti toetusena väljamaksmata kulud mahus 4746 eurot ja 30 senti.
13. EAS-i ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 16.05.2011 otsusega tunnistati projekti EU31977 lõpparuandega esitatud kulud summas 1296 eurot ja 67 senti mitteabikõlblikuks ning jäeti toetusena välja maksmata kulud mahus 1059 eurot ja 52 senti.
14. MTÜ Piiri Peal esitas 19.06.2011 vaide EAS-i ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 21.04.2011 otsuse ja 16.05.2011 otsuste kehtetuks tunnistamise ja esitatud kulude abikõlblikuks tunnistamise ja välja maksmise nõudes. EAS-i juhatuse 27.09.2011 vaideotsusega rahuldati MTÜ Piiri Peal vaie osaliselt.
15. 27.10.2011 esitas MTÜ Piiri Peal Tallinna Halduskohtule kaebuse EAS ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 21.04.2011 ja 16.05.2011 otsuste tühistamise nõudes ning EAS-i kohustamise nõudes hüvitama MTÜ Piiri Peal toetuslepingujärgsed hüvitamisele kuuluvad kulutused kogusummas 5884,53 eurot. 2 Kaebuse sisu Vastustaja on tegutsenud jõupositsioonil, jättes oma otsused teatavaks tegemata, andnud erinevaid selgitusi, segast ja vasturääkivat ning ebaobjektiivset infot ning ei ole heatahtlikult püüdnud süveneda kaebaja selgitustesse. EAS-i otsused kulude mitteabikõlblikuks tunnistamise ja väljamaksmata jätmise kohta ei ole õiguspärased. Kaebaja lähtus projektitoetuse puhul Korra p-des 5.2 ja p 13.5 ning toetuslepingu p-des 1.6 ja 1.7 sätestatust - kui arve ei ole tasutud, siis ei ole tegemist abikõlbliku kuluga ja seda ei saa kajastata vahearuannetes. Kõik taotluses kajastatud tegevused on toimunud ning tööd on vastu võetud üleandmise-vastuvõtmise aktidega, mida EAS pidas varasemate aruannete kohaselt piisavalt tõendatuks. Seejuures esitas kaebaja kõikides aruannetes kulud eelnevast põhimõttest lähtudes, et abikõlblik on vaid selline kulu, mille eest arve on tasutud ning kõigis varasemates aruannetes EAS aktsepteeris sellist põhimõtet. Projektijuhi tegevusaruanne oli üks osa vahearuannetest ning pidi kajastama Korra p 13.5 järgi antud aruandeperioodi abikõlblike kulude/tegevuste kirjeldusi. Ka kulude aruande esitamise juhendi p 3.
16. sätestab: „Palume pöörata tähelepanu sellele, et arve peab aruande esitamise ajal olema makstud täismahus, vastasel juhul ei ole arve tasutud ning seda ei saa abikõlblikuks lugeda.“ Kaebaja on EAS-ile esitanud omapoolsed kinnitused ja tõendid, et kõik kulutused on tehtud. Lisaks on EAS-il olnud igal ajal võimalus tehtud kulutustes ise veenduda, näiteks küsitledes vastavaid isikuid. Samuti teavitas kaebaja EAS-i kulutuste tegemise järel mitmel korral vaidlusaluste kulutuste tegemisest, kuid nende planeeritavast tasumisest hilisemal perioodil, kuna EAS-i toetus laekus kaebajale alles viimase aruande perioodil ja varasemalt puudusid kaebajal piisavad rahalised vahendid. Seega oli EAS vaidlusaluste kulutuste tegemisest teadlik ja oleks vajadusel pidanud projekti abikõlblikkuse perioodil kaebajat teavitama, et aruannete koostamise korda on muudetud ja kulutused peaksid kajastuma juba varasemates aruannetes enne nende tasumist. Kulutuste mittehüvitamise põhjuseks ei saa olla asjaolu, et EAS pole piisavalt veendunud kulutuste reaalses elluviimises. Kaebaja ja vastustaja vahel sõlmitud toetuslepingu eelarve seletuskirja (toetuslepingu lisa) p-s 3.4.2 on toodud töötubade toimimiseks arvutiprogrammi soetamine summas 11 800 krooni. Töötubade reaalseks toimimiseks oli vajalik soetada nii lao- kui ka kassaprogramm, kuna laoprogramm üksinda poleks vajalikult toiminud. Seega ei ole EAS, kassaprogrammi mitteabikõlblikuks tunnistades, lähtunud ei rahastatava programmi eesmärgist ega ka taotluses sätestatust. Arve esitamise järel teavitas EAS-i konsultant kaebajale, et arve peal ei tohi olla sõna kassa ning palus esitada ümbersõnastatud arve. Kaebaja võttis seepeale ühendust HansaRaama programmide müüjaga ning palus saata samas summas kuid teisiti sõnastatud arve, mis seejärel ka EAS-ile edastati. Kindlasti ei olnud kaebajal arve sõnastuse muutmise eesmärgiks saada toetust mitteabikõlblike tegevuste eest. Ka ei ületanud mõlema programmi kogumaksumus taotluses ettenähtud summat arvutiprogrammi soetamiseks. EAS korraldas objekti paikvaatluse 08.07.2009 ning teise paikvaatluse 07.04.2010, mil fassaaditööd olid suures osas tehtud ning protokollidesse ei märgitud ühtegi puudust. Täpselt aasta hiljem, neli kuud pärast projekti abikõlblikkuse lõppemist, aprillis 2011, tunnistati fassaaditööd ootamatult mitteabikõlbulikeks. Peipsiveere programmi raames teatas Monica Hankov e-kirja teel kaebajale alles 07.10.2011, et fassaaditööd summas 16 577,89 krooni on tunnistatud mitteabikõlblikuks. Kokku tunnistas vastustaja mitteabikõlblikuks fassaaditööd summas 70 345,86 krooni. Seejuures oli fassaaditööde eelarve 70 500 krooni. MTÜ Piiri Peal taotluses on ruutmeetrite ja ühiku hinna osas tehtud arvutusviga, mida EAS-i kogenud ehitusspetsialist Tarmo Poks oleks pidanud taotluse menetlemisel ja paikvaatlustel 08.07.2009 ja 07.04.2010 märkama. Kaebaja kinnitab, et fassaaditöid teostati 70 500 krooni eest. Kaebaja on korduvalt ka EAS-ile põhjendanud, et tegemist on ehitust mittetundva isiku inimliku eksimusega. Kaebaja näol ei ole tegemist ehituseksperdiga ning seetõttu ei osanud kaebaja ise oma viga 3 märgata. EAS on nii enne toetuslepingu sõlmimist kui ka pärast seda teostanud paikvaatluse, mille käigus mõlemal korral kinnitas EAS-i ehitusekspert projekti korrektseks ning nõuetele vastavaks. EAS oleks pidanud koheselt juhtima kaebaja tähelepanu eksimusele fassaaditööde mahu arvutamise viisis, siis oleks kaebaja saanud vea parandada ning hilisemaid arusaamatusi vältida. Oluline on, et tegemist on vaid eksimusega arvutamise viisis ning tegelikkuses on esitatud summad korrektsed ja vastavad täpselt fassaaditöödele tehtud kulutustele, tööde maksumus jääb ka eelarves ettenähtud piiridesse. Kaebaja palub rahuldada esitatud kaebuse ning mõista vastustajalt välja menetluskulud. Vastustaja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse vastulause Otsustes on kulude kaupa piisavalt põhjalikult, lihtsalt, arusaadavalt ja eesmärgipäraselt motiveeritud väljamaksest keeldumise põhjuseid. Muuhulgas on otsuses läbivalt ja põhjalikult põhjendatud, miks kaebaja taotlust ei olnud võimalik täies ulatuses rahuldada. Otsuste vastuvõtmisel on EAS järginud Korrast ning Peipsiveere programmist tulenevaid diskretsiooni piire. Korra p-s 5 käsitletakse kulusid ja tegevusi, milliseid loetakse abikõlblikeks ning p 13 täpsustab toetuse väljamaksmise tingimusi. Kaebaja on segamini ajanud kulude aruande ja vahearuande ning neile esitatud nõuded. Kulu aruandes esitatud arved peavad olema tasutud, see on eelduseks kulude abikõlblikuks lugemisele. Vahearuannetes tuleb aga kajastada kõik kaebaja poolt läbiviidud tegevused konkreetse vahearuande perioodil ning ei ole seatud tingimuseks, et vahearuandes kajastatud tegevuste eest oleks tasutud. Seega vahearuandes kajastatud tegevuse eest esitatud arve ei pea olema tasutud, vaid see on teadmiseks, et kaebaja on vahearuande perioodil läbiviinud projekti kohaseid tegevusi. Kui vahearuandes sisalduva tegevuse eest on tasutud, saab nimetatud kulu kajastada kuluaruandes ning hinnata kulu abikõlblikkust. Kaebaja vahearuandeid ja kuluaruandeid menetledes on vastustaja igakord selgitanud ja abistanud kaebajat dokumentide koostamisel, pidanud sealjuures tihedat e-kirjavahetust ning telefoni ühendust, eesmärgiga igati kaebajat abistada. Vastustaja tõlgenduse kohaselt tähendab Korra p 13.5, et toetuse saaja poolt esitatavad aruanded peavad sisaldama kõiki aruande perioodil elluviidud tegevustega seotud dokumente, mis vastaval perioodil tehtud tegevustega seoses on tekkinud, sh sõlmitud lepingud, esitatud arved jms dokumendid, olenemata asjaolust, kas need tekkinud kulud/kohustused on ka toetuse saaja poolt tasutud. Juhul, kui vastavad aruandeperioodil tekkinud kulud ei ole tasutud, need finantsaruandes ei kajastu ning nende alusel teostatakse väljamaksed alles siis, kui kulud saavad tasutud. Täiendavalt kontrollib EAS ka asjaolu, kas aruandeperioodil tehtud kulutused kajastuvad tegevusaruandes, sh toimunud koolitused jms info. Vastutulekuna on EAS aktsepteerinud kulusid, mis on tekkinud esitatavale aruandeperioodile eelneval aruandeperioodil või kulusid, mille osas on info tegevuse elluviimise kohta tegevusaruandes välja toodud. MTÜ Piiri Peal on viiendas ja kuuendas aruandes esitanud kulusid, mis on seotud enam kui pool aastat varem väidetavalt elluviidud tegevustega (koolitused, ümarlauad) ning mille toimumise kohta puudus info ka taotleja enda poolt koostatud tegevusaruannetes. Selliste kulude abikõlblikuks lugemine on vastuolus Korraga. Kaebaja projektitaotluses nähti ette laoprogrammi soetamise vajadus põhjendusel, et koolituste korraldamisel töötutele on vajalik projektimaterjalide üle arvestust pidada. V vahearuande raames esitas kaebaja HV HansaRaama OÜ arve nr 2105067 summas 10 440 krooni koos käibemaksuga, milles kajastus stardipakett koos laoprogrammiga summas 4700 krooni käibemaksuta ja kasutajalitsentsid summas 2000 krooni käibemaksuta. Lisaks oli arvel välja toodud, et täiendavalt on soetatud kassaprogramm summas 2000 krooni käibemaksuta. Kuivõrd toetuslepingus ei olnud kassaprogrammi soetamine ettenähtud, tunnistati nimetatud kulu mitteabikõlblikuks. Seejärel 4 esitas kaebaja parandatud arve sama numbriga, kus oli kassaprogrammi soetamiskuluks märgitud 0 krooni, laoprogrammi maksumuseks (so tegelikult esmasel arvel kajastatud startprogrammi sees) 2000 krooni käibemaksuta. EAS võttis ühendus HV HansaRaama OÜ-ga, kes oma kirjas kinnitas, et laoprogramm sisaldus startpaketi hinnas ning kassaprogramm on soetatud lisaks ning HV HansaRaama OÜ muutis kaebaja soovist lähtuvalt arve sisu. Seega oli kaebaja eesmärgiks saada toetust mitteabikõlblikele kuludele, kuivõrd vastavalt Korra p-le 14.9 tuleb muudatus eelnevalt kooskõlastada EAS-iga, mistõttu nimetatud kulu ei ole projektivahenditest abikõlblik kulu. Kaebaja teostas remonditöödena külastuskeskuse hoone fassaadi värvimise tööd mahus 750m2 hinnaga 94 kr/m2 kohta. Tegelikult oli hoone fassaadi pind 178m2, mistõttu EAS tunnistas ülejäänud ruutmeetrite osa proportsionaalselt mitteabikõlblikuks. EAS-i ehituseksperdi hinnangul on kaebaja taotluses planeeritud välisfassaadi värvimise hind ruutmeetri kohta, sh koos vana värvi eemaldamisega, turuhinnale vastav. Juhul, kui kaebaja avastab olukordi, mis on erinevad toetuse taotluses toodust, on kaebajal kohustus EAS-i teavitada. Analoogsete olukordade puhul on kaebaja EAS-i eelnevalt teavitanud, mistõttu kaebaja väide, et ta ei olnud teadlik vajadusest kooskõlastada EAS-iga kõik tegevuste muudatused, mis erinevad esitatust ja heakskiidetud taotlusest, ei vasta tõele. Kaebaja poolt taotluse juurde lisatud hinnapakkumises soovis kaebaja üksnes välisfassaadi värvimist, kuid selgituste kohaselt on lisatud hulgaliselt muid töid, mis nõudsid eelnevat kooskõlastamist vastustajaga, mida kaebaja ei teinud. Vastustaja selgitas oma seisukohti kaebajale täiendavalt saadetud selgituskirjades, kohtumisel Tartus ja ka vaideotsuses. Olematu pinna fassaadi värvimisega seotud kulud ei ole abikõlblikud kulud. Kuna kõik teostatud kulud peavad olema selged, projekti elluviimise seisukohalt läbipaistvad ja üheselt mõistetavad, siis puudus EAS-il kindlus, et need tegevused on kaebaja ka tegelikult elluviinud. Samuti loeti mitteabikõlblikuks kulud, mida kaebaja poolt esitatud toetuse taotlus ei sisaldanud ning mida kaebaja üritas erinevaid mooduseid kasutades muuta abikõlblikuks. Kuivõrd tegemist on toetusena väljamakstavate summadega, siis on toetuse kasutamine rangelt reglementeeritud ning seeläbi on ka toetuse saajale kõrgemad nõuded, et tagada kõikide toetuse saajate võrdne ja ühetaoline kohtlemine ning toetusena eraldatud vahendite otstarbekas ja põhjendatud kasutamine. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ja menetluskulud kaebaja kanda. Kohtu põhjendused Kohus on seisukohal, et kaebus on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. Kohus põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt.
17. Tööjõukulude abikõlblikkus (G. K., Õ. U., P. V., A. P., E. S. tasud) Ülalmärgitud isikute töö- ja eksperdi tasud on EAS-i poolt loetud mitteabikõlblikeks, kuna kulutused on kaebaja poolt esitatud lõpparuandes, kuid kulutuste aluseks olevad tegevused on toimunud varasemate vahearuannete perioodidel ning nendes varasemates vahearuannetes (tegevusaruannetes) on nimetatud tegevused kajastamata. Kaebaja jällegi leiab, et nimetatud kulutusi ei pidanudki vahearuannetes kajastama, kuna arved oli tegevuste toimumise ajal ja vastava vahearuande esitamise ajal maksmata, mistõttu ei olnud kulutused siis abikõlblikud. Seega tõlgendavad pooled erinevalt järgmiseid sätteid. Korra p-de 5.1 ja 5.2 kohaselt on toetusskeemi raames abikõlblikud need kulud, mis on põhjendatud, sobivad, mõistlikud ja otseselt vajalikud abikõlblike tegevuste elluviimiseks ja projekti eesmärkide saavutamiseks. Toetatavate tegevuste ja kulude hulka saab arvata ainult neid oma iseloomult abikõlblikke 5 tegevusi ja kulusid, mis on tehtud elluviimislepingus määratletud projekti abikõlblikkuse perioodil. Kõik projektiga seotud arved peavad olema esitatud ja tasutud ning vastavad kaubad kätte saadud, teenused tarbitud ja tööd tehtud projekti abikõlblikkuse perioodi jooksul. Vastavalt p-le 13.5 peab vahe- ja lõpparuanne ning vastava perioodi väljamaksetaotlus sisaldama kõiki toetuse saaja ja partnerite poolt antud aruandeperioodil tehtud abikõlblikke kulutusi. Aruande täitmise juhendmaterjali (edaspidi Juhend, kättesaadav EAS-i kodulehelt http://www.eas.ee/images/doc/Avalikule_ja_mittetulundussektorile/kulastus_ja_ettevotluskeskko nd/norra/norra-emp-juhend-aruande-taitmine.pdf) p 3.5 ütleb: „Palume pöörata tähelepanu sellele, et arve peab aruande esitamise ajal olema makstud täismahus, vastasel juhul ei ole arve tasutud ning seda ei saa abikõlblikuks lugeda.” Nimetatud tähelepanu juhtimine asub juhendmaterjali alajaotuse „Kulude kajastamine” all. Ülaltoodud norme süstemaatiliselt ja eesmärgipäraselt tõlgendades tuleb asuda seisukohale, et EAS-i tõlgendus normidele on korrektne. Toetusskeemi aruande vormidest nähtuvalt (kättesaadavad EAS-i kodulehelt) tuli kaebuse esitajal kindlaksmääratud ajavahemike järel esitada EAS-ile vahearuanded, mis koosnesid vahearuande vormist tulenevalt tegevusaruandest, projekti kulude aruandest ning projekti kulude loetelust. Nii tuleneb ka Juhendi p-st 1.1, mille kohaselt tuleb aruandega EAS-i esitada järgmised dokumendid: • projekti tegevusaruande vorm; • kulude aruande vorm; • kulude loetelu vorm; • raamatupidamise algdokumentide ning maksete toimumist tõendavate dokumentide koopiad aruandeperioodil tehtud abikõlblike kulude kohta; • aruandeperioodil sõlmitud lepingute koopiad ja aruandeperioodil valminud projektiga seotud dokumendid ja materjalid (nt trükised, reklaamid või nende koopiad jms, mis tõendavad kulusid). Kuna Korra p 5.2 kohaselt on abikõlblikud kulud, mis on tehtud abikõlblikkuse perioodil ning vastavalt Korra p-le 13.5 peab vahearuanne sisaldama kõiki toetuse saaja poolt antud aruandeperioodil tehtud abikõlblikke kulutusi, siis tuleb asuda seisukohale, et vahearuande tegevusaruandesse tuleb kirja panna ka kõik need tegevused, mis antud ajaperioodil on elluviimislepingu kohaselt teostatud ja mille väljamaksekohustus on tekkinud, kuid mida veel välja makstud ei ole. Kui arve tasutakse hiljem, kuid abikõlblikkuse perioodi jooksul, muutub kulu abikõlblikuks. Juhendi p 3.5, millele kaebaja viitab, selgitabki kulude aruande, mitte tegevusaruande, esitamist. Seega on õigus EAS-il, kui ta nõuab ka nende tegevuste kajastamist vahearuande tegevusaruandes, mis on tehtud toetuslepingu alusel, kuid mida veel välja makstud ei ole. Eraldi nõuab aga analüüsimist küsimus, kas juhul, kui kajastamiskohustusega tegevused on ekslikult jäänud vahearuandes kajastamata, kuid algdokumentide alusel on tuvastatav, et tegevused reaalselt toimusid ning vastavad kulud on abikõlblikkuse perioodil kantud, muutuvad sellised kulud automaatselt mitteabikõlblikeks. Kohtu arvates on vastus sellele küsimusele eitav. Konkreetsel juhul on tegemist olnud kaebuse esitaja eksitusega Korra ja Juhendi normidest arusaamisel, mitte pahatahtlikkusega. Tuleb möönda, et ülal analüüsitud normid ei ole üheselt ja selgelt mõistetavad. Samuti ei ole EAS esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kaebuse esitaja poolt lõpparuandes väljatoodud vaidlusaluseid tegevusi ei ole toimunud või et tegevustega seotud kulud on tegelikkuses abikõlblikkuse perioodil kandmata või et toimunud tegevused ei ole ette nähtud toetuslepinguga. Kaebaja väitel on EAS-ile esitatud piisavalt algdokumente, mille alusel on reaalselt tuvastatav nii tegevuse toimumine kui ka kulude kandmine. Vastustaja sellele otseselt vastu vaielnud ei ole ning on osaliselt samade isikute ja samade tegevustega seotud kulud ka juba eelnevalt hüvitanud (sõidukulud koolitusele). 6 Korra p 15.2 kohaselt on toetuse saajal õigus saada EAS-ilt informatsiooni ja nõuannet, mis on seotud p-s 14 nimetatud kohustuste täitmisega. Vastavalt Korra p-le 16.4 on EAS-il kohustus määrata tähtaeg aruande puuduste kõrvaldamiseks, kui aruannete kontrollimisel avastatakse ebatäpsusi. Korra p 17.2 sätestab, et EAS-il on õigus nõuda taotluses sisaldunud projekti tegevuste ja kulude kohta mistahes täiendavate andmete ja dokumentide esitamist. Ühestki Korra sättest ei tulene, et kui: • põhimõtteliselt on tegemist abikõlblike kuludega; • need on ekslikult kajastatud vahearuandes puudulikult; • algdokumentide alusel on üheselt nende abikõlblikkus tuvastatav, tuleb väljamaksetaotlus jätta rahuldamata. Kohtu arvates peab EAS sellisel juhul, juhindudes ülalmärgitud Korra p-dest 15.2 ja 16.4, selgitama toetuse saajale korrektset aruandluse koostamise korda ning vajadusel andma võimaluse aruande parandamiseks ja täiendamiseks. Kui EAS-il on kahtlusi tegevuste reaalses toimumises, on tal väga laialdane volitus täiendavate tõendite kogumiseks (Korra p 17.2). Kui selle analüüsi tulemusel selgub, et tegevusi ei toimunud, saab EAS jätta aruande kinnitamata ja väljamaksetaotluse rahuldamata põhjusel, et tegevuste toimumine ei ole tõendatud, mitte et vahearuanne on vigaselt koostatud. Alles sellise otsuse vaidlustamisel vaidemenetluses või halduskohtus saab asuda hindama, kas tegevused reaalselt aset leidsid või mitte. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada nõude osas, mis puudutab G. K., Õ. U., P. V., A. P. ja E. S. töötasude abikõlblikkust.
18. Arvutiprogrammi soetamise kulude abikõlblikkus EAS luges mitteabikõlblikuks kulud, mida toetuse saaja kandis seoses laoarvetuse programmile lisaks soetatud kassamooduli soetamisega summas 153 eurot ja 39 senti. EAS asus seisukohale, et toetuse taotlus vastavat kulu ei sisaldanud ning toetuslepinguga seda kulu heaks ei kiidetud. Kohus EAS-i seisukohaga ei nõustu, kuna kohtule esitatud dokumendid ja kaebaja seletused seda ei kinnita. Kaebaja selgituste kohaselt sisaldas programmi taotlus töötubade toimimiseks arvutiprogrammi soetamist. Seda seletust toetab ka toetuslepingu (tl 13-17) eelarve (tl 19-22) seletuskirja (tl 23-34) p 3.4.2, mis nägi ette töötubade toimimiseks arvutiprogrammi soetamist summas 11 800 krooni. Nii ei olnud toetuslepingus täpsustatud, et tegemist on üksnes laoprogrammiga, vaid eesmärk oli soetada arvutiprogramm, mis aitab kaasa töötubade toimimisele. Kaebaja selgituste kohaselt ei oleks üksnes laoprogrammi soetamine seda eesmärki täitnud, vaid hädavajalik oli koos laoprogrammiga ka kassaprogrammi soetamine. Mõlema programmi kogumaksumus oli 10 440 krooni, mis oli väiksem kui eelarves arvutiprogrammi soetamiseks ette nähtud. Vastustaja poolt kohtule esitatud kirjavahetusest HansaRaama programme müüva äriühinguga (tl 149-150) nähtub, et kaebuse esitaja soetas HansaRaama programmi koos lao- ja kassamoodulitega. Selgitustest nähtuvalt on HansaRaama puhul tegemist programmi sees olevate moodulitega, mitte eraldi kassa- või laoprogrammidega. Seega tuleb asuda seisukohale, et toetuslepinguga ettenähtud arvutiprogrammi soetamine töötubade toimimiseks hõlmas endas HansaRaama programmi soetamist nii lao- kui kassamoodulitega. Selline tõlgendus on kooskõlas nii toetuslepingus fikseerituga kui ka toetuse saamise eesmärgiga – töötubade toimimine. Vastavalt eeltoodud tõlgendusele ei pidanud kaebuse esitaja oma tegevust EAS-iga ka täiendavalt kooskõlastama (Korra p 14.9), kuna toetuse saaja ei muutnud ei tegevusi ega eesmärke võrreldes toetuslepingus kokkulepituga. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kaebus tuleb rahuldada ka nõude osas, mis puudutab arvutiprogrammi soetamise kulude abikõlblikkust. 7
19. Fassaaditööde abikõlblikkus Fassaaditööde abikõlblikkuse puhul on kohus ühel seisukohal EAS-iga – kulutusi fassaaditöödele vaieldud osas ei saa tunnistada abikõlblikeks ja kaebus tuleb selles osas jätta rahuldamata järgmistel põhjustel. Toetuslepingu eelarve kohaselt (toetuslepingu eelarve p 2.5 Remont all) anti kaebajale toetust 750 m2 fassaadi värvimistöödeks summas 70 500 krooni, 94kr/m
20. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et tegelikkuses hõlmab värvitud fassaadi reaalne pindala 178 m
21. Kaebaja väitel kalkuleeris ta fassaadi pinda valesti ning tegelikult pidanuks toetuslepingu eelarvest nähtuma fassaadi 178 m2 värvimistööd hinnaga 396,07 kr/m
22. EAS-i ehitusekspert Tarmo Poksi hinnangul (selgitus tl 139): „… antakse tööliigi ühikuhind koos selle töödeks vajalike tehtavate abitöödega koos. Viimistlustööde puhul ei tooda välja seina pahteldamist, lihvimist, redelite ja töölavade ümberpaigutamist jne. Antakse viimistletava seina pinna ühiku maksumus, mis sisaldab kõiki vajalikke toetavaid tegevusi. Toetuse saaja poolt näidatud fassaadi viimistlemise ühiku hind oli vastav hetkel ehitusturul kehtiva viimistlustööde ühiku hinnaga, mis peaks sisaldama seinte puhastamist, tasandamist ja kahekordset katmist värviga. Juhul, kui töövõtja (väidetavalt) teostas fassaadi värvimist neljal korral, siis see on ettevõtja ebaõige kvaliteediga värvi valik. Nagu juuresolevalt ülemiselt pildiltki näha, siis enne remonttööde algust ei ole väline krohvipind niivõrd oluliste krohvikahjustustega, et see tuleks kogu ulatuses maha raiuda ja uue lauskrohviga katta, mida ka ei tehtud. Ka sellisel juhul jääks ühiku hind 250-300 kr/m2…”. Kohtu hinnangul nähtub toetuslepingust, et kaebaja taotles üksnes fassaadi värvimist, mitte aga fassaadi mahukamat renoveerimist (krohviparandused, aknaavade renoveerimine jms). Ehituseksperdi kinnitusel vastas pakutud ja toetuslepinguga kokku lepitud hind 94 kr/m2 värvimistööde (st ettevalmistavad tööd + värvimine) turuhinnale. Kui kaebaja soovis ette võtta fassaadi mahukama renoveerimise kui toetuslepinguga kokku lepitud, pidanuks ta selliseks tegevuseks saama Korra 14.9 kohaselt eelnevalt EAS-i vastavasisulise nõusoleku. Sellist taotlust aga EAS-ile ei esitatud. Nii on kaebuse esitaja esitanud EAS-ile fassaadi mahu osas valeandmeid ning kasutanud toetust toetuslepingus kokkulepitust erineva tegevuse suhtes. Sellega on kaebuse esitaja rikkunud Korra p-s 14.2 sätestatud kohustust - toetuse saaja on kohustatud kasutama toetust vastavuses elluviimislepinguga, käesoleva toetusskeemi korraga ja selle alusdokumentidega. Ühtlasi on nimetatud asjaolu aluseks tunnistada kokkulepitut ületavad fassaaditööd mitteabikõlblikeks – Korra p 5.1 kohaselt on abikõlblik üksnes see kulu, mis on otseselt vajalik abikõlbliku tegevuse elluviimiseks ja projekti eesmärgi saavutamiseks. Et toetuslepinguga ei olnud kokku lepitud fassaadi renoveerimist hinnaga 396,07 kr/m2, ei saa teotuslepingu väliselt ka taotletud summat hüvitada.
23. Kokkuvõte tühistamisnõude osas Kõike ülaltoodut kokku võttes on kohus seisukohal, et EAS-i ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 21.04.2011 otsus tuleb tühistada p-de 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4 ja 2.2 osas kui õigusvastane. 21.04.2011 otsuse p 2.3 tühistamise nõude ning EAS-i ettevõtluskeskkonna divisjoni direktori 16.05.2011 otsuse tühistamise nõude osas tuleb kaebus jätta rahuldamata.
24. EAS-i kohustamisnõue Koos tühistamistaotlusega on kaebaja esitanud kohtule EAS-i kohustamise taotluse nõudega hüvitada MTÜ-le Piiri Peal toetuslepingujärgsed hüvitamisele kuuluvad kulutused kogusummas 8 5884,53 eurot. Sellist kohustamistaotlust kohus rahuldada ei saa, kuna hüvitamisele kuuluvate summade kindlaksmääramine on haldusorgani diskretsiooniotsus. Diskretsioon tähendab, et haldusel on valida erinevate tegevusviiside vahel. Kohtul puudub pädevus astuda EAS-i asemele tema pädevusse kuuluvat kaalutlusõigust teostama. Seetõttu saab kohus kohustada EAS-i kaebuse esitaja projekti lõpparuande kinnitamise ja väljamakse taotluse uueks läbivaatamiseks ja seadusliku otsuse tegemiseks osas, milles kohus EAS-i 21.04.2011 otsuse tühistab.
25. Menetluskulude jagamine HKMS § 285 lg 1 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud HKMS-is sätestatut. Et kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt ning kaebaja menetluskulud on kantud enne 01.01.2012 HKMS-i jõustumist, kuulub menetluskulude jagamise osas kohaldamisele kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS. Kuni 31.12.2011 kehtinud HKMS § 92 lg 2 sätestas, et kaebuse osalise rahuldamise korral jagatakse kohtukulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Vastavalt § 93 lg-le 1 esitatakse menetluskulude väljamõistmiseks kohtule enne kohtuvaidlusi kohtukulude nimekiri ja kuludokumendid. Nende esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. Kaebaja palub vastustajalt menetluskuluna välja mõista riigilõivu summas 15.97 eurot ja õigusabikulud summas 360 eurot. Riigilõivu tasumist tõendav dokument on toimikusse esitatud (tl 56). Samuti on summas 360 eurot tõendatud kaebaja poolt õigusabikulude tasumine Iuring Konsult OÜ arvete nr 211152 ja 211157 alusel (arved ja nendele vastavad maksekorraldused tl 121-126). Kohus leiab, et haldusasja keerukust ja kestust arvestades on taotletud menetluskulud vajalikud ja põhjendatud ning need tuleb kaebaja kasuks vastustajalt välja mõista. Et aga kaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb samas proportsioonis rahuldada ka menetluskulude väljamõistmise taotlus. Kaebaja nõue EAS-i vastu oli 5884,53 euro suuruse summa hüvitamiseks. Kohus leidis otsuses, et nõue oli põhjendatud summas 1388 eurot ja 61 senti (21.04.2011 otsuse p-d 2.1.1, 2.1.2, 2.1.3, 2.1.4 ja 2.2), mis moodustab nõutud üldsummast 23,6%. Sama protsent tuleb taotletud menetluskuludest kaebuse esitaja kasuks vastustajalt välja mõista. 23,6% kaebaja menetluskuludest (360 + 15.97 = 375,97) on 88 eurot ja 73 senti. Seega tuleb EAS-ilt MTÜ Piiri Peal kasuks välja mõista kantud menetluskulud summas 88 eurot ja 73 senti. Maret Altnurme Kohtunik 9