MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT
lg 2 kohaselt esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.
lg 4 näeb ette, et tuvastamiskaebuses tuleb kaebajal selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vangla 31.10.2012 vastuses kohtunõudele on vangla muu hulgas kinnitanud, et K. P. ei ole seoses karistatud kinnipeetavatele seatud piiranguga, külastada vangla kauplust üks kord kuus, vangla poole pöördunud. Eeltoodu alusel tuleb kaebajal täpselt määratleda, millise vangla toimingu (kas kaebaja väidetav teistkordne karistamine ja/või piirangute seadmine kauplusest ostetavate kaupade kogustele, vm) õigusvastasuse tuvastamist kaebaja kaebuses taotleb ja mis on kaebaja põhjendatud huviks tuvastamise taotlemisel, st miks on tuvastamisnõude esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seda enam, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt ei too vanglale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi (nt sooritada toiminguid, anda haldusakte vms). Või peab kaebaja silmas hoopis tõika, et Tallinna vangla 20.07.2012 käskkirjaga nr 894-d ühtlasi piirati kaebaja suhtes kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 31-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) kohaldamist. Niisugune võimalus tuleneb otse seadusest: vastavalt VangS § 651 lg-le 4 kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Seega, esiteks, sisseostude osas piirangute seadmine ei ole „isiku teistkordne karistamine“, teiseks aga oleks selliste piirangute seadmise õiguspärasuse kontroll hõlmatud juba Tallinna vangla 20.07.2012 käskkirjaga nr 894-d määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks esitatud nõudega. Järelikult peab kaebaja selgitama, mida ta eelmärgitud teise nõudega soovib saavutada. /.../ Kaebuse esitamiselt on tasumata riigilõiv. Kaebaja on palunud teatada, kui palju ja kuhu tuleb kaebuse eest tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 571 lg 1 kohaselt halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi nimele AS SEB Panga kontole nr 10220034796011, AS Swedbank kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaali kontole nr 333416110002. Kõigil juhtudel tuleb viitenumbriks märkida 2900072673 ja esitada kohtule sellekohane tõend või andmed tasumise kuupäeva ja ülekande teinud isiku kohta, et kohus saaks lõivu laekumist kontrollida elektroonilisel teel”. Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks (nõuete täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks) aega 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. 5. Kaebaja on kohtumääruse kätte saanud 06.12.2012. Kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oleks seega olnud 21.12.2012. Kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kaebuse menetlusse võtmist takistavaid olulisi puudusi (milleks 2 on eelkõige seaduses ette nähtud riigilõivu tasumata jätmine ja kaebuse eseme täpsustamine) kõrvaldanud. 6. Kuna kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuse olulisi puudusi ning need takistavad asja läbivaatamist, siis ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult
Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (
Hurma Kiviloo Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.