← Eesti

3-12-2214/7

Obsah (4)§ 121§ 45§ 38§ 43

3-12-2214 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna halduskohus Kohtunik Hurma Kiviloo Määruse tegemise aeg ja koht 31. detsember 2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-2214 Haldusasi K. P.’i kaebus Tallinna vangla 20

§ 121lg 4, § 204 lg-d 1 ja 2).

MENETLUSE KÄIK JA KOHTU SEISUKOHT

  1. 22.10.2012 esitas K. P. halduskohtule kaebuse, millest nähtusid järgmised asjaolud: Tallinna vangla 20.07.2012 käskkirjaga nr 894-d karistati K. P.’it vangla sisekorraeeskirja § 82 lõike 3 rikkumise eest kartserisse paigutamisega 5 ööpäevaks katseajaga 3 kuud. Kaebaja esitas 22.08.2012 käskkirja vaidlustamiseks vaide, mida kaebuse esitamise aja seisuga ei olnud veel lahendatud (vaideotsus tehti menetlustähtaja rikkumisega 31.10.2012).
  2. Kaebaja esitas kaebuses nõude Tallinna vangla 20.07.2012 käskkirja nr 894-d tühistamiseks ning Tallinna vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, seoses asjaoluga, et vangla sisekorraeeskirja § 82 lõike 3 rikkumise eest määratud distsiplinaarkaristusega pärast 01.09.2011 karistatud kinnipeetavad saavad kasutada poeteenust üks kord kuus. Seejuures kohalduvad kaupade ostmisel samad piirkogused, mis on ette nähtud kaupluse külastamisel iga kahe nädala tagant. Kaebaja leiab, et kauplusest tehtavate ostude piirkoguste kaebajale kohaldumisel on tegemist isiku teistkordse karistamisega.
  3. Kohus küsis 25.10.2012 kohtunõude korras kaebuse asjaolude täpsustamiseks Tallinna vanglalt täiendavat informatsiooni. Vangla on 31.10.2012 vastuses kohtunõudele teatanud, et K. P. esitas vangla 20.07.2012 käskkirja nr 894-d peale vanglale vaide 22.08.
  4. Vangla kinnitab, et on vaide osas 31.10.2012 teinud vaideotsuse tähtaja rikkumisega. Kohtule on edastatud vaideotsuse koopia. Vanglast 26.11.2012 telefoni teel edastatud informatsiooni alusel sai kohus teada, et kuigi nimetatud käskkirja katseajal täitmisele ei pööratud, on tegemist jätkuvalt kehtiva karistusega.
  5. 03.12.2012 määrusega jättis kohus kaebuse käiguta. Muu hulgas märkis kohus määruses: „... kehtiv distsiplinaarkaristus saab jätkuvalt rikkuda/piirata isiku õigusi juhul, kui karistus oli õigusvastaselt määratud, siis on isikul õigus taotleda niisuguse distsiplinaarkaristuse tühistamist. Eeltoodud kohtu selgituste alusel tuleb kaebajal kaebuse nõuet käskkirja vaidlustamise osas täpsustada ja kirjalikult märkida, kas kohus on õigesti aru saanud, et kaebaja tahteks on esitada nõue Tallinna vangla 20.07.2012 käskkirjaga nr 894-d määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks. /.../ Kaebuse teise nõude - vangla toimingu õigusvastasuse kindlakstegemine - osas kohus selgitab, et tuvastamiskaebuse võib

§ 45

lg 2 kohaselt esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid.

§ 38

lg 4 näeb ette, et tuvastamiskaebuses tuleb kaebajal selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Vangla 31.10.2012 vastuses kohtunõudele on vangla muu hulgas kinnitanud, et K. P. ei ole seoses karistatud kinnipeetavatele seatud piiranguga, külastada vangla kauplust üks kord kuus, vangla poole pöördunud. Eeltoodu alusel tuleb kaebajal täpselt määratleda, millise vangla toimingu (kas kaebaja väidetav teistkordne karistamine ja/või piirangute seadmine kauplusest ostetavate kaupade kogustele, vm) õigusvastasuse tuvastamist kaebaja kaebuses taotleb ja mis on kaebaja põhjendatud huviks tuvastamise taotlemisel, st miks on tuvastamisnõude esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. Seda enam, et toimingu õigusvastasuse tuvastamine kohtu poolt ei too vanglale kaasa mingeid õiguslikke tagajärgi (nt sooritada toiminguid, anda haldusakte vms). Või peab kaebaja silmas hoopis tõika, et Tallinna vangla 20.07.2012 käskkirjaga nr 894-d ühtlasi piirati kaebaja suhtes kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS §-de 22, 31-32, 34-38, 41, 43 ja 46 ning osaliselt § 48 (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) kohaldamist. Niisugune võimalus tuleneb otse seadusest: vastavalt VangS § 651 lg-le 4 kartserisse paigutatud kinnipeetava suhtes võib vanglateenistus osaliselt või täielikult piirata käesoleva seaduse §-de 22, 30–32, 34–38, 41, 43, 46 ja 48 kohaldamist. Seega, esiteks, sisseostude osas piirangute seadmine ei ole „isiku teistkordne karistamine“, teiseks aga oleks selliste piirangute seadmise õiguspärasuse kontroll hõlmatud juba Tallinna vangla 20.07.2012 käskkirjaga nr 894-d määratud distsiplinaarkaristuse tühistamiseks esitatud nõudega. Järelikult peab kaebaja selgitama, mida ta eelmärgitud teise nõudega soovib saavutada. /.../ Kaebuse esitamiselt on tasumata riigilõiv. Kaebaja on palunud teatada, kui palju ja kuhu tuleb kaebuse eest tasuda riigilõivu. Kohus selgitab, et riigilõivuseaduse § 571 lg 1 kohaselt halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi nimele AS SEB Panga kontole nr 10220034796011, AS Swedbank kontole nr 221023778606 või Danske Bank AS Eesti filiaali kontole nr 333416110002. Kõigil juhtudel tuleb viitenumbriks märkida 2900072673 ja esitada kohtule sellekohane tõend või andmed tasumise kuupäeva ja ülekande teinud isiku kohta, et kohus saaks lõivu laekumist kontrollida elektroonilisel teel”. Kohus andis kaebajale puuduste kõrvaldamiseks (nõuete täpsustamiseks ja riigilõivu tasumiseks) aega 15 päeva kohtumääruse kättesaamisest arvates. 5. Kaebaja on kohtumääruse kätte saanud 06.12.2012. Kaebuse puuduste kõrvaldamise viimaseks päevaks oleks seega olnud 21.12.2012. Kaebaja ei ole tähtaegselt ega ka käesoleva määruse tegemise aja seisuga kaebuse menetlusse võtmist takistavaid olulisi puudusi (milleks 2 on eelkõige seaduses ette nähtud riigilõivu tasumata jätmine ja kaebuse eseme täpsustamine) kõrvaldanud. 6. Kuna kaebaja ei ole kohtu määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud kaebuse olulisi puudusi ning need takistavad asja läbivaatamist, siis ei ole võimalik kaebust menetlusse võtta ja kohus tagastab kaebuse selle esitajale läbivaatamatult

§ 121lg 1 p 2 alusel, millise võimaliku tagajärje eest oli kaebajat hoiatatud.

Kaebuse tagastamine ei võta õigust pöörduda uuesti kohtusse (

§ 43lg 2).

Hurma Kiviloo Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.