3-10-3106 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Lea Kuuse Otsuse tegemise aeg ja koht 08.06.2012. a Tallinn Haldusasja number 3-10-3106 Haldusasi Harju maavanema protest

§ 28

lg 1 p 4 kohaselt antakse munitsipaalomandisse sotsiaalmaa.

§ 25

lg 2 kohaselt võib kohalik omavalitsus kasutada munitsipaalomandisse antud maad üksnes maa munitsipaalomandisse andmise otsuses märgitud sihtotstarbel ja eesmärgil.

§ 25

lg 3 kohaselt võib kohalik omavalitsus munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega maa sihtotstarvet muuta, nimetatud maad võõrandada, kasutusvalduse või hoonestusõigusega koormata maavanema otsusega saadud maa korral üksnes keskkonnaministri loal ja vabariigi valitsuse otsusega saadud maa korral üksnes VV loal. Luba antakse kohaliku omavalitsuse motiveeritud taotluse alusel. Sellist taotlust esitatud ega luba saadud ei ole. 3.Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 411 kehtestati Kristiine linnaosas Kotkapoja tn2, 2a ja 4 maa-ala detailplaneering, millega moodustati ühtlasi krunt aadressiga Kotkapoja 2 b ( 2558 m2, sihtotstarve – sotsiaalmaa). Tallinna Linnavolikogu taotles 30.11.2006 otsusega nr 348 Kotkapoja 2b majadevahelise õueala andmist Tallinna munitsipaalomandisse sotsiaalmaana puhkeotstarbelise alana avalikuks kasutamiseks. Tallinna maa-amet esitas 02.01.2007 Harju maavanemale taotluse maa munitsipaalomandisse andmiseks

§ 28

lg 1 p 4 alusel põhjendusega, et Tallinn vajab taotletavat maad sotsiaalmaana puhkeotstarbelise alana avalikuks kasutamiseks. Taotluses on näidatud, et Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 411 kehtestatud Kotkapoja tn 2, 2a ja 2b maa-ala detailplaneeringu kohaselt on taotletav õueala-haljasala maa kavandatud väikelaste mänguväljaku rajamiseks ja maa on linnale vajalik KOKS § 6 lg 1 ja § 6 lg 3 p 2 pandud ülesannete täitmiseks. Harju maavanema 24.05.2007 korraldusega nr 1179-k anti Kotkapoja 2 b sotsiaalmaa munitsipaalomandisse. Kristiine linnaosa vanema korraldusega nr 39 otsustati asetleidnud eelläbirääkimistega pakkumise tulemusena anda linnarajatis kasutusse ja sõlmida tähtajatu leping OÜ-ga Ühinenud Turud turutegevuse korraldamiseks. 3.Makatastriseaduse (MKatS) § 18 lg 2 kohaselt määrab kohalik omavalitsus planeerimisseaduses sätestatud detailplaneeringu koostamise kohustuse korral katastriüksuse sihtotstarbe kehtestatud detailplaneeringu alusel. Kõnealusel munitsipaalomandisse antud maaüksusel kehtib detailplaneering, siis PlanS § 26 lg 6 kohaselt muutub planeeringu kehtestamisega kehtetuks samale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeering või vastav osa suuremale maa-alale varem kehtestatud sama liigi planeeringust Vabariigi Valitsuse 23.10.2008 määruse nr 155 „Katastriüksuste sihtotstarvete liigid ja nende määramise kord“ ( Kord) § 6 p 13 kohaselt on sotsiaalmaa maa, millest ei taotleta kasumit.Käesoleval juhul on tegemist Korra § 6 p 13 alap 2 nimetatud maaga e üldkasutatava maaga.Nimetatud maa puhul on tegemist avalikult kasutatava maaga, mis on üldjuhul hoonestamata.Korra § 7 lg 1 kohaselt ei määrata samaaegselt teiste sihtotstarvetega sihtotstarbeta maa ja sotsiaalmaa alaliigi – üldkasutatava maa sihtotstarvet. 4.Kotkapoja 2 b sotsiaalmaa kaubandustegevuseks kasutusse andmise ajal reguleeris Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmist Tallinna Linnavolikogu 04.04.2002 määrusega nr 21 kinnitatud „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise kord“, mille p 6 alap 6.1. kohaselt antakse linnarajatis sellel kaubandustegevuse teostamiseks kasutusse vaid juhul, kui sellel teostatav 3 kaubandustegevus ei kahjusta antud paiga vahetus läheduses elavate inimeste põhjendatud huve. Alap. 6.2 kohaselt ei anta linnarajatist kaubandustegevuse teostamiseks kasutusse kui seal teostatav kaubandustegevus takistab inimeste või sõidukite liiklemist ja alap.6.4 kohaselt ei anta kaubandustegevuse teostamiseks kasutusse linnarajatist juhul kui kaubandustegevus takistab linnarajatise kasutamist avalikuks otstarbeks. Ehitusseaduse 19 lg 1 p 1 kohaselt on ehitusprojekti koostamise aluseks detailplaneeringu koostamise kohustuse korral kehtestatud detailplaneering ning olemasolu korral kohaliku omavalitsuse väljastatud lisatingimused, mis täpsustavad ehitise arhitektuurseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda. EhS § 24 lg 1 p 1 kohaselt keeldutakse ehitusloa väljastamisest, kui ehitusprojekt ei vasta ehitusprojektile esitatavatele nõuetele või ehitusprojekti koostamise lähteandmetele, sealhulgas kehtestatud detailplaneeringule või projekteerimistingimustele. Harju maavanema hinnangul on protestitav korraldus vastuolus ülaltoodud seaduste ja nende alusel antud õigusaktide ning ka Tallinna linna enda õigusaktidega. III VASTUSTAJA VASTUVÄITED PROTESTILE 5.Tallinna Linnavalitsus vaidleb protestile vastu ja on seisukohal, et Tallinna Kristiine Linnaosa vanema 17.veebruari 2010 korraldus nr 39 on õiguspärane. 6.Vaidlustatud korraldusega kinnitati Kristiine linnaosa vanema 08.01.2010 korraldusega nr 2 välja kuulutatud eelläbirääkimistega pakkumise võtjaks kolmas isik. 7.Protestis on viidatud

§ 25lg 3 sätestatu rikkumisele.

Protesti esitaja on eksinud selles, milliseid õigusi korraldusega tegelikult luuakse, Korraldusega ei otsustatud Kotkapoja 2 b kui munitsipaalomandisse antud maa sihtotstarbe muutmist, nimetatud maa võõrandamist või muid

§ 25

lg 3 märgitud asjaolusid, vaid korraldusega kinnitati üksnes pakkumismenetluse võtja, mis on linna õigusaktide järgi linna kohustuseks linnavara( sh linnarajatise) osas pakkumismenetluse läbiviimisel. Seega on protesti silmas pidades vaidlusküsimuseks, kas konkreetne akt, millega võitja välja kuulutati, on õiguspärane või mitte. 8.Tallinna Linnavolikogu 04.04.2002 määrusega nr 21 kehtestatud „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise korra“ punktide 25 ja 26 kohaselt kinnitab pakkumise korraldaja haldusaktiga eelläbirääkimistega pakkumise võitja. Korralduse p 3 alap 6 kohaselt seati kolmandale isikule kui pakkumise võitjale tingimus, kus ta peab tagama, et rendile antavale haljasalale paigaldatavad rajatised ning inventar on kooskõlas EhS sätetega ja tallinna ehitusmäärusega. Korralduse p 3 alap 8 kohaselt peab rendilepingu lõppedes kolmas isik vabastama rendiobjekti mõistliku aja jooksul ja taastama haljasalal endise olukorra, Seega nähti korraldusega ette olukord, kus kolmandale isikule lubatakse haljasalale Kotkapja 2 b edaspidi paigaldada vaid ajutisi rajatisi, mitte püsivat hoonestust. Kotkapoja 2 b maa ajutist kasutusse andmist ei saa pidada olukorraks, kus tekib vajadus maa sihtotstarbe muutmiseks. 9.Korra p 4.1 ja 4.2 kohaselt on linnarajatis Tallinna linnale kuuluv tänav, väljak, haljasala jne. Kotkapoja 2 b asuva maa puhul on tegemist linnale kuuluva haljasalaga, seega linnarajatisega. Korra p 5 kohaselt kuulub linnarajatise kaubandustegevuseks kasutusse andmine linnarajatise asukohajärgse linnaosa valitsuse pädevusse. Korra p 6 kohaselt võib linnarajatise anda kasutusse sellel kaubandustegevuse teostamiseks. Seega Kord võimaldas linnarajatist Kotkapoja 2 b kaubandustegevuseks kasutusse anda ilma, et see oleks vastuolus teiste õigusaktidega, sh

§ 25lg2 ja 3.

Linnarajatise ajutiselt kaubandustegevuseks kasutusse andmisel on madalama õiguse rakendamise prioriteedist lähtuvalt õige juhinduda Korrast, mitte aga

§ 25lg 2 ja 3.

4 Riigikohtu kohtuasjas 3-4-1-13-09 p 35 väljendatust tuleneb, et

§ 25

lg 3 mõtteks on pigem välistada olukord, kus munitsipaalomandisse antud maa võõrandatakse tasu eest edasi kolmandatele isikutele, mitte olukorda, kus maa antakse ajutiselt mingiks muuks eesmärgiks kolmanda isiku kasutusse. 10.PS § 54 ja KOKS § 34 lg 2 tulenevalt on linnal õigus otsustatada temale kuuluva maa ajutist kasutamist ja seda ka muul eesmärgil kui on maa registreeritud sihtotstarve.Olukorraks, kus maa sihtotstarvet tuleks muuta, on situatsioon, kus soovitakse püsivalt muuta mingi maa sihtotstarvet, nt planeerida maale uusi hooneid, mille lubamiseks tuleks nt muuta maa sihtotstarvet, rakendades planeerimismenetlust.Korraldusega on otsustatud lubada ajutiselt paigaldada haljasalale müügikioskeid, mitte haljasala püsivalt hoonestada. 11.Korra kohaselt on võimaldatud rajatisi kasutusse anda piiratud ajaga, s.o.tähtajaga kuni 5 aastat.Korralduses ja selle alusel sõlmitud rendilepingus on märgitud, et rendiobjektile on lubatud paigaldada müügikioskeid suurusega 14-20 m2ja rendilepingu kohaselt on rentnik kohustatud tagama, et paigaldatavad rajatised ning inventar on kooskõlas EhS sätetega ja Tallinna ehitusmäärusega, lepingu lõppemisel tuleb taastada haljasalal endine olukord. 12.Lisaks märgib vastustaja, et Kotkapoja 2 b kinnistu sihtotstarvet muutva detailplaneeringu algatamise taotlus on esitatud tallinna Linnaplaneerimise Ametile 28.09.

1. Seda tingis asjaolu, et kõnealusel haljasalal sooviti alustada ehitustegevust. Kristiine linnaosa halduskogu on detailplaneeringu eskiisprojekti heaks kiitnud 21.12.2010 halduskogu istungil. 13.Kinnistu sihtotstarvet muutvat detailplaneeringut ei oleks olnud mõistlik algatada enne rendilepingu sõlmimist või pakkumismenetluse läbiviimist, sest tegemist oli ideekonkursiga. Vastupidisel juhul ei ole välistatud, et raisatakse ressurss ja menetletakse planeeringulahendust, mille elluviimiseks tegelikult tahe, kokkulepped ja vahendid puuduvad. 14.Konkursile esitatud lahendus vastab Kristiine linnaosa elanike ootustele ja huvidele. Kuna turg rajatakse avalikes huvides ja on suuunatud avalikkusele, siis jääb kinnistu Kotkapoja 2 b ka edaspidi avalikkusele kasutatavaks nagu seda munitsipaalomandisse taotledes. Sealjuures turg, mis on samuti avalikkusele suunatud, rajatakse üksnes osale nimetatud kinnistustja 2011 kevadel rajatakse kinnistule ka puhkeala koos vastava inventariga. Kinnistule leitud uus funktsioon ei ole vastuolus avalike huvide ja ootustega. 15.Tõele ei vasta protesti väide, et Kotkapoja 2 b maa taotleti munitsipaalomandisse mänguväljaku rajamiseks. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 411 kehtestatud detailplaneeringu kohaselt ei ole ette nähtud kõnealusesse piirkonda mänguväljakut, samuti ei ole nimetatud mänguväljaku rajamist Kotkapoja 2 b krundile hrju maavanema 24.05.2007 korralduses nr 1179-k. Tallinna linna taotluses 02.01.2007 märgitud kavatsus mänguväljaku rajamiseks kõnealusele krundile oli üks lisavõimalustest maakasutuseks, kuid detailplaneeringuga mänguväljakut ette nähtud ei olnud. Munitsipaalomandisse taotlemise ajal kaaluti sinna ühtlasi ka mänguväljaku rajamist, kuid tänaseks päecvaks on selline vajadus ära langenud. Samas on süvenenud vajadus kohaliku turu järele, mida kinnitavad ka kogutud allkirjad turu toetuseks. 16.Protestis on märgitud, et korralduse andmisel on rikutud Korra p 6 alapunkte 6.1, 6.2, 6.4 ja EhS § 19 lg 1 p 1 ja § 24 lg 1 p 1, kuid ei ole kirjeldatud, millisel viisil nimetatud norme on rikutud. Seega puuduvad eeltoodud osas protestis põhjendused, miks protesti esitaja leiab, et haldusakt on õigusvastane. 5 IV KOLMANDA ISIKU SEISUKOHT 17.Ühinenud Turud OÜ toetab Tallinna Linnavalitsuse seisukohti ja palub jätta protesti rahuldamata. Kolmas isik märgib lisaks, et ta on läbinud avalikult kuulutatud ideekonkursil ettevõtlusprojekti kõik staadiumid ja on teinud turu rajamisse märkimisväärseid investeeringuid. Enne linna haldusaktide tühistamise kohta otsuse langetamist tuleb kolmanda isiku arvates arvestada missiooniga, mida endas kannab ideelahendus ja selle realiseerimine.Ühinenud Turud OÜ viitab ka õiguspärasele ootusele ja kolmandate isiku õigustele, mida tuleb arvestada ja millele on osundatud Riigikohtu lahendis kohtuasjas 3-3-1-51-
2. Käesoleval juhul on õigustatud ootus sellele, et linna poolt välja kuulutatud ja heaks kiidetud ideele turu rajamise kohta ja juba reaalselt rajatud turule jäetakse eluõigus. Lisaks näitab kodanikualgatuse korras läbiviidud küsitlus, et turu rajamine vastab avalikule huvile ja Kristiine linnaosa elanike ootustele. V KOHTU SEISUKOHT 18.Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad ja hinnanud asjas esitatud tõendeid nende kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et protest on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele: Oma seisukohta põhjendab kohus alljärgnevalt: 19.Halduskohtumenetluse seadustiku (HkMS) § 7 lg 2 kohaselt võib halduskohtule protesti haldusakti või toimingu peale esitada asutus või ametnik, kellele see õigus on antud seadusega. Maavanema järelevalve pädevus on sätestatud Vabariigi Valitsuse seaduse (VVS) § 85, mille lg 1 kohaselt on maavanemal õigus teostada järelevalvet vastava maakonna kohalike omavalitsuste volikogude ja valitsuste üksikaktide seaduslikkuse üle. VVS § 85 lg 4 tuleneb, et kui maavanem leiab, et kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse üksikakt kas täielikult või osaliselt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga vastavusse. Kui volikogu või valitsus pole 15 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist üksikakti või selle sätet põhiseaduse, seaduse või muu õigusaktiga kooskõlla viinud või on keeldunud seda tegemast, pöördub maavanem halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras protestiga halduskohtusse. 20.Tallinna Linnavalitsus on vastuväidetes Harju maavanema protestile muu hulgas leidnud, et maavanema protest tuleb jätta rahuldamata juba ainuüksi seetõttu, et protesti esitaja loobus 09.12.2010 korraldusega nr 2037-k Kristiine linnaosa vanema 17.02.2010 korralduse tühistamise ettepanekust. Maavanema 09.12.2010 korralduse andmisel lõppes 26.11.2010 korraldusega kohalikule omavalitsusele pandud kohustus maavanema järgmise ettepaneku täitmiseks. Seega on maavanem loobunud linnaosa vanema korralduse nr 39 tühistamise ettepanekust ning järelevalvemenetlus on lõppenud järelevalveorgani enese algatusel. VVS ja HkMS ei anna maavanemale õigust taotleda protesti korras haldusakti tühistamist, kui ta samal ajal on ise loobunud haldusakti tühistamise nõudest kohtueelses kohustuslikus järelevalvemenetluses. Küsimus sellest, kas maavanemal on õigus taotleda korralduse nr 39 tühistamist, on lahendatud varasemas kohtumenetluses. Nimelt asus Tallinna Halduskohus 05.04.2011 otsuses seisukohale, et maavanem ei ole korralduse nr 39 protestimisel kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast, mistõttu menetlus tuleb selle korralduse tühistamise protesti osas HkMS § 23 lg 1 p 1 alusel lõpetada. Tallinna Ringkonnakohtu 03.11.2011 otsusega tühistati esimese astme kohtu otsus osas, millega jäeti rahuldamata protest korralduse nr 39 tühistamiseks ja saadeti halduskohtule uueks 6 läbivaatamiseks. Ringkonnakohus asus seisukohale, et põhjendatud ei ole lugeda järelevalvemenetlust mitteläbituks ja protesti lubamatuks. Seega käesolevas kohtumenetluses protesti lubatavuse üle enam vaidlust olla ei saa ning kuna varasemas kohtumenetluses on käesolevaks ajaks jõustunud kohtuotsustega lahendatud ka taotlus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 30.09.2010 ehituslubade nr 45675, 45676, 45677 ja 45680 tühistamiseks, on antud hetkel lahendamata vaidlus Kristiine linnaosa vanema 17.02.2010 korralduse nr 39 õiguspärasuse üle. 21.Vabariigi Valitsuse 02.06.2006.a. määrusega nr 133 kinnitatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ § 6 lg 2 p 10 kohaselt peab maa munitsipaalomandisse andmise taotlus muu hulgas sisaldama põhjendust, mis peab sisaldama selgitust, milliste ülesannete täitmiseks omavalitsus maad vajab ning millisel eesmärgil võetakse maa kasutusse. Kotkapoja 2 b maa munitsipaalomandisse andmise taotlust ( Tallinna Maa-ameti 02.01.2007 nr 4-11/1, I kd tl 124125) on põhjendatud järgmiselt: Tallinna linn vajab taotletavat maad sotsiaalmaana puhkeotstarbelise alana avalikuks kasutamiseks. Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 411 kehtestatud Kotkapoja tn 2, 2 a ja 4 maa-ala detailplaneeringu kohaselt on taotletav õueala-haljasala maa kavandatud väikelastele mänguväljaku rajamiseks. Taotluses on viidatud Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 411 kehtestatud Kotkapoja tn 2, 2 a ja 4 maaala detailplaneeringule, mille kohaselt taotletav õueala-haljasala maa on kavandatud väikelastele mänguväljaku rajamiseks. Kotkapoja tn 2b maaüksuse kui üldkasutatava õueala munitsipaalomandisse taotlemine on vajalik Tallinna linnale territooriumi heakorra tagamiseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lg 1, § 6 lg 3 p 2 pandud ülesannete täitmiseks. Taotluse kohaselt haljasala korrastamisega ja mänguväljaku rajamisega saavad lapsed mängimise ja täiskasvanud meeldiva puhkamise või lõõgastumise koha. Samas taotluses on maa kasutusotstarbena märgitud õueala maa. Eespoolmärgitud taotlus on koostatud Tallinna Linnavolikogu 30.11.2006 otsuse nr 348 alusel ning viimatinimetatud otsuse kohaselt on otsustatud taotleda Tallinna linna omandisse sotsiaalmaana puhkeotstarbelise alana avalikuks kasutamiseks otsuses loetletud majadevahelised õuealad, nende hulgas Kotkapoja 2 b ( I kd tl 126) . Maa munitsipaalomandisse andmise menetluse käigus on Keskkonnaministeerium Kotkapoja 2 b munitsipaalomandisse andmise suhtes asunud seisukohale, et kuna detailplaneeringuga on taotletav maaüksus kavandatud väikelastele mänguväljaku rajamiseks, ei ole riik nimetatud maaüksuse riigi omandisse jätmisest huvitatud (I kd tl 123). Harju maavanem on maa munitsipaalomandisse andmise otsustamisel 24.05.2007 korralduse nr 1179-k kohaselt ( I kd tl 120-121) lähtunud eelviidatud taotlusest, Keskkonnaministeeriumi kirjast ja maa munitsipaalomandisse andmise toimiku materjalidest. Siinkohal märgib kohus, et maa munitsipaalomandisse andmise toimik koostatakse Vabariigi Valitsuse 02.06.2006.a. määrusega nr 133 kinnitatud „Maa munitsipaalomandisse andmise korra“ § 6 lg 4 kohaselt taotlusest, selle lisadest ja teistest asjas tähtsust omavatest dokumentidest. Seetõttu iseenesest asjaolu, et Harju maavanema korralduses maa munitsipaalomandisse andmise kohta ei ole märgitud laste mänguväljakut, vaid on kõnealuse maa sihtotstarbena märgitud sotsiaalmaa ja kasutusotstarbena õueala maa ,ei tähenda , et maavanem otsuse tegemisel ei oleks muu hulgas lähtunud sotsiaalmaa munitsipaalomandisse andmise taotluses toodud taotluse põhjendustest ja näidatud eesmärgist. Seoses vastustaja väitega, et detailplaneeringuga nimetatud piirkonda mänguväljaku rajamist ette nähtud ei ole, peab kohus vajalikuks osundada, et nagu kohus on eespool märkinud, on vastustaja ise oma taotluses sellise põhjenduse esitanud ning Kotkapoja 2 b maa munitsipaalomandisse taotlemisel ei olnud linna taotluses märgitud mänguväljaku rajamist linna kavatsusena ühe lisavõimalusena maakasutuseks. Kohtule esitatud Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 411 kehtestatud Kotkapoja tn 2, 2 a ja 4 maa-ala detailplaneeringu toimikust nähtuvalt on detailplaneeringu lahenduse kohaselt moodustatud Kotkapoja 2 b maaüksus sotsiaalmaa sihtotstarbega, hoonestamata ja asub ehituskeeluvööndis (detailplaneeringu hoonestus- ja krundijaotusplaan, joonis nr 5). 7 Seega kõnealust sotsiaalmaa sihtotstarbega maad taotleti munitsipaalomandisse

§ 28

lg 1 p 4 alusel puhkeotstarbelise alana avalikuks kasutamiseks ja sealjuures on taotleja viidanud Tallinna Linnavolikogu 17.10.2002 otsusega nr 411 kehtestatud detailplaneeringule kui kõnealusele maale väikelaste mänguväljaku rajamist ettenägevale. 22.Vaidlustatud korralduse andmise ajal kehtis maareformi seaduse (

) § 25 järgmises redaktsioonis:

§ 25sätestatuga.

8 24.Kohus ei jaga vastustaja seisukohta, et Kotkapoja 2 b linnale kuuluva haljasala kui linnarajatise ajutiselt kaubandustegevuseks kasutusse andmisel tuleb haldusakti õiguspärasuse hindamisel lähtuda Tallinna Linnavolikogu 04.04.2002 määrusega nr 21 kehtestatud „Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise korrast“, mitte aga

§ 25

lg-test 2 ja 3 ning osundatud kord võimaldas linnarajatist anda kaubandustegevuseks kasutusse ilma, et see oleks vastuolus teiste õigusaktidega . PS § 3 esimene lause sätestab seaduslikkuse põhimõtte “Riigivõimu teostatakse üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel.“ Kaebuse esitaja on rõhutanud seaduse prioriteedi põhimõtte üht poolt, mis seisneb madalama õiguse rakendamise prioriteedis. Samas nõuab seaduse prioriteedi põhimõte, et madalama õigusjõuga norm oleks kooskõlas kõrgema õigusjõuga normiga, s.t. määrus seadusega ning individuaalakt määruse ja seadusega. Sealjuures kaebuses osundatud Põhiseaduse § 3 kommentaaride kohaselt „kõrgema õiguse kehtimise prioriteet ütleb, et madalama õigusega ei saa määrata kõrgema õiguse sisu, vaid madalam õigus peab olema kõrgema õigusega kooskõlas. Madalama õiguse rakendamise prioriteedi kohaselt kui on olemas madalam norm, siis tuleb seda rakendada esmajärjekorras“. Esiteks märgib kohus, et protestitud korralduse nr 39 andmisel ei ole selle andmise alusena märgitud„Tallinna linnale kuuluva rajatise või selle osa kaubandustegevuseks kasutusse andmise korda“,mistõttu on kõik osundatud korrast lähtuvad vastustaja väited asjassepuutumatud. Käesoleval juhul on Kristiine linnaosa vanema korraldus antud VÕS § 339, 341-345 alusel ja kooskõlas linnavara rendile andmist reguleerivate Tallinna Linnavolikogu 29.05.2003 määrusega nr 34, Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 määrusega nr 72 ja Tallinna Linnavalitsuse 13.08.2003 määrusega nr 73.

§ 25

lg 2 ja lg 3 on sätestatud kitsendused munitsipaalomandisse antud maa kasutamisel ja käsutamisel, Riigikohtu Põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium on 19.01.2010 otsuses 3-4-1-13-09 leidnud, et

§ 25lg 3 kitsendused on proportsionaalsed, sobivad ja mõõdukad.

Vastustaja pidi järgima seaduses sätestatud eriregulatsiooni, sealjuures on põhjendamatu käsitleda munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa üht osa linnale kuuluva rajatisena, millele nagu kohalduks teine õiguslik režiim, kui sama rajatise alune maa on samuti munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa. 25.Protestitud korraldusest nähtuvalt otsustati anda Ühinenud Turud OÜ kasutusse Kotkapoja 2 b haljasalal olev 500 m² suurune linnarajatis ja sõlmida leping turutegevuse korraldamiseks ( jaekaubandus) vastavalt äriplaanile. Samuti nähtub korraldusest, et leping sõlmitakse tähtajatult ning määrati kindlaks üüritasu suurus, lisatingimuste seas on ette nähtud renditasu perioodiline suurendamine vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele igal lepingu sõlmimisele järgneval kaheteistkümnendal kuul. Seega on korraldusega nr 39 otsustatud munitsipaalomandisse antud sotsiaalmaa sihtotstarbega maa, mille kasutusotstarbeks on Harju maavanema korralduses märgitud õueala maa, anda 500m ² ulatuses turutegevuse korraldamiseks kasutusse ja sõlmida sellekohane leping Ühinenud Turud OÜ-ga ning teenida sellelt kasumit. Eeltoodust tulenevalt on otsustatud turutegevuse korraldamiseks sõlmida tähtajatu kestvusleping, mistõttu vastustaja väited ajutisest kasutusest eesmärgil, mis ei kattu munitsipaalomandisse andmise eesmärgiga ja mis ei tingi maa sihtotstarbe muutmiseks vastava taotluse esitamist, on põhjendamatud. Lea Kuuse kohtunik 9 10